Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

Tsiviilasi nr 2-08-86293 registreerimine tl 16). 18.12.2007.a alustati kriminaalasjas nr 07915000166 (toimik käesoleva tsiviilasja materjalide juures, kohtuasja nr 1-08-9410) menetlust karistusseadustiku (KarS) § 205 tunnustel selle kohta, et 15.12.2007.a toimus tulekahju aadressil Xxxxx xx/xx Pärnu, mille tagajärjel hävis kuni 50 % ulatuses puidust hoone katus ning ühe korteri põlevmaterjalist sisu. Tulekahju põhjustaja seisukohalt oli süüdistus esitatud H.K.-le. Kostja hinnapakkumine nimetatud tulekahju tagajärgede likvideerimise eest on summas 1 440 780 krooni (tl 17, kriminaalasja tl tl 37). 29.02.2008.a. koostati ja tõestati Pärnu notar Marje Jürioja poolt notariaalakt, mille osalised V.K., ERT Konsult OÜ ja AS Hansapank avaldasid, et nende tahe on sõlmida kinnistu valdamise ja kasutuskorra lõpetamise kokkulepe, kinnistu valdamise ja kasutuskorra kindlaksmääramise kokkulepe ning asjaõigusleping (tl 18-24). 25.03.2008.a kostja antud teate kohaselt (tl 25-26) näeb ta hagejale väljamakstava hüvitise suuruseks 855 382 krooni (858 382 krooni - 3000 krooni omavastutus) asemel 427 690 krooni ehk 50%. Ja seda põhjusel, et: 1) eluasemekindlustuse üldtingimuste nr TEK 20071 ohutusnõuete p 132 kohaselt on kindlustusvõtja, kindlustatu, kindlustatud vara seaduslik valdaja ja isik, kes teostab selle üle tegelikku võimu, kohustatud käituma tavapärase hoolikusega, et vältida kindlustusjuhtumi tekkimist. Kostja leidis, et antud juhul ei ole hoonest lahkumisel korteri välisukse lukustamata jätmine käsitletav tavapärase hoolika käitumisena, kuna see lihtsustab kõrvalistel isikutel hoonesse pääsemist ja kahju tekitamist. 2) TEK 20071 p 155 kohaselt peavad hoone või korteri aknad ja muud avad olema hoonest või korterist lahkumisel suletud selliselt, et ilma sulguri või sissepääsu takistava tõkke lõhkumisel ei ole võimalik hoonesse või korterisse õigusvastaselt siseneda. Kuna tulekahju sai alguse hoonest seest lahtise tule allikast, mille sai põhjustada ainult inimtegevus ja korteri uks oli eelnevalt hoonest lahkumisel valdaja (H. K.) poolt lukustamata, siis on sellega rikutud TEK 20071 p 155. Seega, TEK 20071 p 162 alusel on kindlustusandjal õigus ohutusnõuete rikkumise korral kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise maksmisest keelduda. Kostja leidis, et kuna on rikutud ohutusnõudeid, tuleb hüvitist vähendada 50% võrra. 05.05.2008.a saatis hageja kostjale kirja (tl 27-28) käesolevast kindlustusjuhtumist, milles hageja palub esitada vastavad dokumendid ja põhjendused, mille alusel on kindlustus otsustanud, et xxxx xxPärnu I korruse korteri uks oli lukustamata, omanik/kindlustaja V.K. on käitunud mitte piisava hoolikusega ning millised on otsuse aluseks olnud dokumendid olukorras, kus uurimisasutusepoolne juhtumi uurimine ei ole käesoleva ajani lõpuni viidud. 22.05.2008.a ekspertiisiakti nr PT-20-08/1960 kohaselt paiknes tulekahjukolle H. K. kasutuses olnud korteri eeskoja põrandal paiknenud esemetel ja tulekahju võis põhjustada ainult lahtise tule allika termiline toime (ekspertiisiakt nr PT-20-08/1960, tl 29-30, kriminaalasja tl 32-33). 29.05.2008.a saatis kostja e-maili Lääne Politseiprefektuurile (tl 31), milles teatab väljamakstud hüvitiste summad – V.K. - 427 690 krooni (27.03.2008.a. hoone), ERT Konsult OÜ 595 268 krooni (11.04.2008.a hoone) ja 90 000 krooni (11.04.2008.a. vara). Kokku 1 112 958 krooni. 10.06.2008.a viitab kostja oma vastuses V.K. pretensioonile (tl 32) TEK 20071 p-le 162, mis ütleb, et kui kindlustusvõtja või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, on kindlustuslepingut rikkunud, on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüvitise maksmisest, kui seaduse või kindlustuslepingu tingimustega ei ole ette nähtud teisiti. Konkreetse punkti esiletoomise põhjusena näeb kostja asjaolu, et Lääne-Eesti Päästekeskuse kirja kohaselt (tl 112) on tulekahju saanud alguse hooletust ümberkäimisest lahtise tule allikaga ning ühtlasi on H.K. ajakirjandusele ise väitnud, et just tema põhjustas tulekahju. Samuti aga seda, et tulenevalt Kindlustustingimuste ÜU 20021 pst 69 võtab kostja seisukoha 05.05.2008.a. V.K. kirja osas hiljemalt peale kriminaalmenetluse lõpetamist.

2 (8)

Tsiviilasi nr 2-08-86293 04.07.2008.a lõpetatakse kriminaalasja nr 07915000166 menetlus kokkulepega (tl 33-37, kriminaalasja tl 60-61, 66-68), milles süüdistatav ja tema kaitsja nõustuvad prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigi ja määraga, mis näeb ette 5 kuud reaalset vangistust ning sellega, et V.K.le ja ERT Konsult OÜ-le oli tulekahjuga tekitatud suur varaline kahju, kokku summas 1 440 180 krooni. 22.09.2008.a Pärnu Maakohtu kohtuotsuses (tl 38-40) nr 1-08-9410 leidis kohus, et süüdistatav H.K. tuleb KarS § 205 järgi süüdi tunnistada ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. 15.10.2008.a edastas kostja vastuse hageja pretensioonile (tl 41-42), milles tuginedes kindlustustingimuste TEK 20071 p-le 133, 134 ja 162, jääb oma senise seisukoha juurde. Hageja leiab, et kostja on alusetult keeldunud talle hüvitise maksmisest pooles ulatuses. Kostja 15.10.2008.a. seisukohas on toodud välja hüvitise vähendamise põhjustena, nagu oleks hageja rikkunud TEK 20071 p-de 133, 134 ja 162 ning sama vastuse tekstis samuti ÜU 20021 p 27.4, 28 ja 29. Kindlustustingimuste ÜU 20021 p 27.4 järgi vastutab kindlustusvõtja ka isikute eest, kes kasutavad kindlustatud vara kindlustusvõtja või kindlustatu või kindlustatud vara valdaja nõusolekul või heakskiidul. 22.09.2008.a Pärnu Maakohtu kohtuotsusega tunnistati süüdi H.K. selles, et tema 15.12.2007.a. kella 02.00 paiku, viibides Pärnu linnas xxxx xx asuvas V.K.le kuuluvas ja tema kasutuses olevas korteris, kasutas toa valgustamiseks süüdatud küünalt, millega liikus toas ringi ja läks põleva küünlaga koridori, kus kukkus, pillates maha põleva küünla, mille tulemusel süttis põlema põrandal olev põlevmaterjal, rikkudes Tuleohutuse üldnõuete § 12 p 4 (siseministri 08.09.2000.a määrus nr 55 „Tuleohutuse üldnõuded“). Nimetatud punkt sätestab, et lahtise tule kasutamisel ja suitsetamisel peab rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma muust tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Hageja on seisukohal, et nii karistusseaduse kui kriminaalmenetlusõiguse toimimise üheks alustoeks on selle isikulise kehtivuse põhimõte - kuriteo eest vastutab kurjategija, kas siis täideviijana või osavõtjana. See kohustus ei ole ülekantav ega edasidelegeeritav. Seda enam, et süüteokoosseisu subjektiivse tunnusena esines H.K. käitumises ettevaatamatus. Küsimus sellest, mida on konkreetse kriminaalasja menetlemisel H. K. rääkinud ukselukkude vms kohta, on selgelt asjasse mittepuutuv, sest on ju vaieldamatult tuvastatud, kuidas ja kelle süül tulekahju tekkis. Kui kostjal on tulekahjuga seotud nõudeid kellegi vastu, siis selleks saab olla üksnes H.K. kui tulekahju põhjus ja põhjustaja. Kostja 15.10.2008.a seisukohas pole esitatud ühtegi etteheidet ega põhjust hagejale, milline oleks otseselt või kaudselt seostatav tulekahju tekkega või aidanud sellele kaasa. Seejuures ei vaidlusta hageja millegagi kostja kindlustustingimustest tulenevat õigust teatud juhtudel kindlustushüvitise vähendamiseks, kuid konkreetsel juhul ei ole kostja käitumine selles osas hageja hinnangul millegagi põhjendatud. Nimelt kinnitab hageja seisukoha õigsust samuti ÜU 20021 p 73, mille kohaselt on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada, kui rikkumine omas mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele. ÜU 20021 p 28 kohaselt kindlustusvõtja peab eelnimetatud isikutele selgitama kindlustuslepingust tulenevaid nõudeid (eelkõige ohutusnõudeid). V.K. poolt oli korduvalt H.K.-le selgitatud kindlustuslepingust tulenevaid nõudeid, sh ohutusnõudeid. Kindlustustingimuste ÜU 20021 p 29 alusel kui eelnimetatud isikud ei ole kindlustuslepingu nõudeid täitnud, siis loetakse, et kindlustusvõtja on lepingut rikkunud. Erinevalt tavakindlustusjuhtumitest on konkreetsel juhul toimunud asjas kriminaalmenetlus, mille käigus on tuvastatud kahju tekkimise põhjus ja süüdlane ning sellest tulenevalt seegi, et kindlustusvõtja V.K. hagejana ei ole vähemalgi määral rikkunud hageja ja kostja vahel 11.10.2007.a sõlmitud lepingut. Eeltoodu alusel, arvestades lisatud dokumente ja kriminaalasja materjale ning juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1, § 426 lg 1, § 450 lg 1, § 476 lg 1 ja lg 3 ning

3 (8)

Tsiviilasi nr 2-08-86293 kindlustustingimuste ÜU 20021 p 66 ja 75, palub hageja välja mõista kostjalt vähemmakstud kindlustushüvitis summas 472 690 krooni. Kostja seisukohad, vastuväited ja tõendid, hageja seisukohad kostja vastuväidetele Kostja oma kohtule esitatud kirjalikus vastuses (tl 63-65) ja teistes menetlusdokumentides (tl 63-66, 86-89, 137-138 ja 147) ning kohtuistungil hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Vaidlus puudub selle üle, et kahju tekitas H.K., kes pillas maha põleva küünla ning mille tagajärjel süttis põlema kindlustusobjekt. Kostja väljastas 25.03.2008 otsusenr E09070434, mille kohaselt kindlustusandja vähendas kindlustushüvitist 50% ulatuses, kuivõrd rikutud on Eluasemekindlustuse üldtingimuste TEK 20071 ja ohutusnõuete punkte 132. Samade tingimuste p 162 kohaselt on kindlustusandjal õigus ohutusnõuete rikkumise korral kindlustushüvitist vähendada. TEK 20071 ohutusnõuete punkt 132 sätestab, et kindlustusvõtja, kindlustatu ja kindlustatud vara seaduslik valdaja on kohustatud käituma tavapärase hoolikusega, et vältida kindlusjuhtumi tekkimist. Hagejale on kostja Pärnu büroos isiklikult 11.10.2007.a kätte andnud kindlustustingimuste kogumiku nr 20072. Nimetatud kogumik sisaldab nii kindlustustingimusi ÜU 20021 kui ka TEK 20071 (tl 91 - 106). Hageja on allkirjaga kindlustusdokumentide vastuvõtmise aktil kinnitanud, et on lisaks poliisile kätte saanud ka kindlustustingimused. Lepingu sõlmimisel andis kostja kindlustustingimused paberkandjal lepingule kaasa. Kostja tõendab antud asjaolu hageja poolt antud allkirjaga, millega hageja on kinnitanud kindlustusdokumentide vastuvõtmist (tl 140-142, 148-175). Kohtuistungil nõustus hageja, et sai nimetatud dokumendid kätte posti teel. Kindlustustingimuste TEK 20071 p 133 kohaselt on kindlustusvõtja, kindlustatu ja kindlustatud vara seaduslik valdaja kohustatud pidama kinni kõigist ohutusnõuetest, samuti kindlustuslepingu dokumentidega (sh ohutusnõuetega) temale pandud kohustustest. 22.09.2008. a otsusega mõistis Pärnu Maakohus kostja korteris elanud H.K. süüdi kriminaalkuriteos KarS § 205 järgi tuleohutuse nõuete rikkumises ja suure varalise kahju põhjustamises. Kohus tuvastas, et H.K. rikkus siseministri 08.09.2000 a määrust nr 55 „Tuleohutuse üldnõuded“ § 12 p 4, mille kohaselt peab rakendama lahtise tule kasutamisel ja suitsetamisel tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma muust tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Kostja korduvatest püüdlustest hoolimata ei õnnestunud H.K.lt kindlustusjuhtumi asjaolude kohta selgitusi saada. Kriminaalasja materjalidest selgub, et H.K. on juhtumi kohta andnud erinevaid uurimist eksitavaid ütlusi. Eeluurimise ajal väitis H.K., et koju jõudes avastas tagumises toas lahtise tulekolde (kriminaalasja tl 113-114). Samas on protokollitud ka H.K. järgmised ütlused: „Korteril puudus ukselukk, tavaliselt lükkasin ukse lihtsalt kinni ja panin toika vastu ust“. Seega on tõendatud, et sisuliselt oli korter kogu aeg lukustamata ning kõrvalised isikud said vabalt ruumidesse siseneda. Eeluurimise ajal antud ütlused on täiesti vastuolus vahetult peale tulekahju avastamist telekanalile Kanal 2 antud ütlustega: „Läksin ühte asja otsima ja tulen köögist tuppa, kurat nailon see põles tead“ Vastuseks küsimusele, millest see põlema võis minna vastas H.K.: „Küünlast, mul voolu ei ole, ja läksin taha tuppa, tulin kööki ja läks“ (kriminaalasja tl 115). H.K. tunnistas kriminaalmenetluse ajal, et põhjustas tulekahju hooletust ümberkäimisest lahtise tule allikaga. Objektiivselt tähendab see hoolsuse tavalise määra tuntavat puudujääki, mistõttu käitumine peaks olema rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõetamatu. Hooletuse eeldus on 4 (8)

Tsiviilasi nr 2-08-86293 lisaks objektiivsele hoolsusmäärale ka rikkumise objektiivne ettenähtavus ja välditavus. Hageja oleks antud juhul pidanud kahju tekkimist ette nägema ning kahju vältima. Kindlustusvõtjal on vajalik täita kogu kindlustusperioodi vältel kahjude vältimise kohustust. Kindlustusandja võib esitada lepingu sõlmimisel täpsed nõuded, mida kindlustusvõtjal tuleb järgida, et kindlustusjuhtumi toimumise võimalikkust vähendada. See ei välista kindlustusvõtja üldist kohustust käituda oma vara säilimise suhtes heaperemehelikult ja mõistlikult juhtudel, kui täpset kohustust ei ole kindlustustingimuse või õigusnormiga sätestatud. Kindlustuslepingus sätestatud kohustuste täitmine on lepingu seisukohalt oluline, kuna nende täitmata jätmine võib kaasa tuua kindlustusjuhtumi või mõjutada selle ulatust. Eelkõige tuleb kindlustusvõtjal täita eseme omadustest tulenevaid ohutusnõudeid, milleks on varakindlustuses puhul näiteks hoone uste ja akende sulgemine kindlustuskohast lahkudes, valvesignalisatsiooni sisse lülitamine ja igasuguste tuleohutusnõuete täitmine. Kohus märgib siinkohal, et kuivõrd kostja loobus kohtuistungil tuginemast TEK 20071 punktile 155, siis ei käsitle kohus järgnevalt enam lahtise ukse või luku puudumisega seonduvat. Kuivõrd H. K. on rikkunud kindlustuslepingu tuleohutuse nõudeid ning rikkumine mõjutus kahju tekkimist ning kahju suurust, siis vastavalt tingimuste TEK 20071 p-le 162 puudub alus hagi rahuldamiseks. Kindlustustingimuste TEK 20071 p 134 kohaselt on kindlustusvõtja ja kindlustatu kohustatud tagama, et teised õiguspäraselt kindlustuskohas viibivad isikud täidavad eelnimetatud nõudeid. Antud juhul oli H. K. kindlustusobjekti seaduslik valdaja, kellel oli kohustus kindlustuslepingu nõudeid järgida. Lisaks sellele oli hagejal tulenevalt tingimuste TEK 20071 p-st 134 kohustus tagada, et kindlustusobjektil õiguspäraselt viibivad isikud täidavad tuleohutuse nõudeid. Hageja vastutab kindlustusobjektil seaduslikult viibivate isikute käitumise eest. Kostja hinnangul on mõistlik, et kindlustusvõtja vastutab tema asja valdaja tegevuse eest ning võtab kasutusele mõistlikud abinõud oma asja säilimiseks. Kostjal puudub võimalus jälgida, et kindlustusvõtjale kuuluva asja kasutaja täidaks õigusaktides kehtestatud nõudeid. H. K. ei rakendanud lahtise tule kasutamisel tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoidunud tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. H. K. suurendas kindlustusriski kindlasti suuremas ulatuses kui on kindlustushüvitise vähendamisel kostja arvestanud. H. K. poolt kindlustusriski suurendamise ja kahju tekkimise vahel oli otsene põhjuslik seos, ilma milleta ei oleks tulekahju tekkinud. Kindlustusandja on vabanenud kindlustusvõtja poolsete tuleohutusnõuete rikkumise tõttu täiel määral kindlustuslepingu täitmise kohustusest. Antud juhul on kahju hüvitamine 50% ulatuses olnud kindlustusandja poolne hea tahte avaldus. Hageja leiab, et kostja äsjamärgitud õiguslik põhjendus on tervenisti üles ehitatud põhimõttele, et H. K. teo eest peab vastutust kandma V.K.. Asjaolu, et süüdlaseks tulekahjus oli H.K., annab õiguse kindlustusandjale nõude esitamiseks süüdlase vastu, kuid ei vabasta kindlustusandjat lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Seepärast ongi jäänud H. K. puudutavas kriminaalmenetluses temalt välja mõistmata kahjud. Hagejale on arusaamatu, miks kahjunõuet kriminaalasjas ei esitanud kostja, milline võimalus olnuks nii lihtsam, kui ka odavam. Samas ei saa kostja tegemata töö eest kuidagimoodi vastutada hageja. Kostja ei saa eeldada, et hageja oleks saanud viibida ööpäevaringselt konstantselt H. K. kõrval, kontrollimaks igat tema tegevust. H. ja V.K. vahel olid paika pandud teatud tingimused reguleerimaks, mida võib ja mida mitte teha V.K. poolt pakutavas elukohas. Seega võib öelda, et hageja on käitunud heaperemehelikult ning näidanud üles huvi ja hoolt eluaseme turvalisuse huvides. Kostja ei mõista hageja väidet, et H. K. ei mõistetud kohtuotsusega kahjusid välja, kuna selle probleemi lahendamine kuulub Eluasemekindlustuse lepingu ja sellest tulenevate nõudeõiguste valdkonda. Ringkonnaprokuratuuri kokkuleppest kriminaalasjas nr 07915000166 antud 5 (8)

Tsiviilasi nr 2-08-86293 seisukoht ei tulene ja kostjale ei ole varasemast teada kohtuasjade kaasusi, kus kohus ei mõistaks kriminaalasjas kahju tekitajalt välja kahjusid nimetatud põhjusel. Kostja hinnangul ei ole hageja esitatud väitel õiguslikku alust.

Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused Sissejuhatavalt märgib kohus, et asjas puudub vaidlus faktiliste asjaolude üle puutuvalt kindlustusjuhtumi toimumisse, selle vahetusse põhjustajasse ja põhjustesse ning kahjusumma suurusesse. Kriminaalasjas nr 1-08-9410 mõisteti hageja vend H.K. süüdi KarS § 205 järgi võõra asja rikkumises ettevaatamatusest üldohtlikul viisil, millega põhjustati suur varaline kahju. H. K. on oma süüd kokkuleppemenetluses tunnistanud. Tema süü seisnes vastavalt 04.07.2008.a sõlmitud kokkuleppele prokuröri, süüdistatava ja kaitsja vahel (kriminaalasja tl 66-68) selles, et ta kasutas hagejale kuuluvas ja H. K. kasutuses olevas korteris toa valgustamiseks süüdatud küünalt, millega liikus toas ringi, läks põleva küünlaga koridori, kus kukkus, pillates maha põleva küünla. Selle tulemusel süttis põlema põrandal olev põlevmaterjal ja H. K. rikkus ülalmärgitud Tuleohutuse üldnõuete § 12 punkti 4, mille kohaselt peab lahtise tule kasutamisel rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma muust tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju. Kohus on seisukohal, et tegemist on nimetatud tuleohutuse nõuete selge eiramisega, sest - lahtise tule asemel on pimedas alati võimalik kasutada muid valgusteid, nt taskulampi - puudub selge põhjendus, miks pidi põrandal, eriti veel lahtise tulega liikumisel, olema põlevmaterjal - isegi kui oli vältimatu vajadus kasutada lahtist tuld ja põlevmaterjal oli sattunud põrandale juhuslikult, pidanuks olema käepärast tulekustutusvahendeid võimaliku ohu likvideerimiseks. Asjas puudub vaidlus selle üle, et V.K. kindlustusvõtjana vastutas venna käitumise eest kindlustusobjektil ehk tema õiguspärases valduses (kinnistusraamatusse oli kantud H. K. tähtajatu ja tasuta kasutusõigus) olevas korteris. Seda kinnitavad ka pooltevahelise kindlustuslepingu (mida tõendab vastavalt VÕS § 434 sätetele vormistatud kindlustuspoliis) lahutamatuks osaks olevad kostja kindlustustingimused ÜU 20021 ja TEK 20071 (märgitud kindlustuspoliisis). Nimelt vastutab kindlustusvõtja ehk hageja ÜU 20021 p 27 ja selle alapunktide 3 ja 4 kohaselt järgmiste isikute käitumise eest: 1) kindlustatud vara seaduslik valdaja, samuti isik, kellele seaduslik valdaja on valduse vabatahtlikult üle andnud; 2) isikud, kes kasutavad kindlustatud vara kindlustusvõtja või kindlustatu või kindlustatud vara valdaja nõusolekul või heakskiidul. Samas on punktis 29 märgitud, et kui eelnimetatud isikud ei ole kindlustuslepingu nõudeid täitnud, siis loetakse, et kindlustusvõtja on lepingut rikkunud. Õiguse kindlustushüvitise maksmisest keelduda või seda vähendada (antud juhul on kostja vähendanud hüvitist 50% ulatuses) annab kostjale TEK 20071 p 162, mille järgi on kindlustusandjal õigus ohutusnõuete rikkumise korral kindlustushüvitist vähendada või kindlustushüvitise maksmisest keelduda. Kohus juhib tähelepanu ÜU 20021 punktile 53, mille kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud kindlustusobjekti suhtes täitma kõiki õigusakte, eeskirju, juhendeid, ettekirjutusi jms, mis sisaldavad käitumisjuhiseid ohutuse tagamiseks, kahjujuhtumite ennetamiseks ja võimaliku kahju suuruse vähendamiseks. Ülalpool on juba tuvastatud, et H. Kuschka neid nõudeid eiras ja vastutus selle eest langeb hagejale. VÕS § 452 lg 1 kohaselt vabaneb kindlustusandja täitmise (ehk lepingujärgse kindlustushüvitise maksmise) kohustusest, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult. Sellest kõrvalekalduv kokkulepe on 6 (8)

Tsiviilasi nr 2-08-86293 tühine. Nimetatud säte kaitseb kindlustusandjat. See ei välista, et pooled lepivad kokku ka muu süü vormi juures kindlustusandja õiguses vabaneda lepingu täitmisest või õiguses vähendada makstavat hüvitist. Sellist kokkulepet ülalviidatud ÜU 20021 ja TEK 20071 normid sisaldavadki ning kohus ei näe siin vaatamata nimetatud tingimustele kui tüüptingimustele mingit vastuolu seadusega. Kuidas fikseeriti H. K. süü vorm karistusõiguslikult, ei oma asjas tähtsust, VÕS § 104 mõttes on tegemist vähemalt raske hooletusega (VÕS § 104 lg 4 – käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine). Kohus selgitab, et nimetatud käsitlus kehtib kindlustuslepingu üldsätetena ka kahjukindlustuse kohta (VÕS 476 jj), VÕS § 476 lõikest 1 tulenev kohustus kahju hüvitamiseks ei ole absoluutne ja see võib äsjakäsitletud asjaoludel ja kokkuleppel olla välistatud või piiratud. Hageja ei ole esile tõendanud ühtki VÕS § 452 lõikes 2 nimetatud eeldust, mis võiks pooltevahelise kindlustustingimustest tuleneva teise isiku eest vastutuse kokkuleppe kõrvaldada, tegelikult ei ole hageja VÕS § 452 lg 2 sätetele üldse viidanud. Kõne alla saaks tulla ehk nimetatud lõike p 2 - kindlustusvõtja rikub kohustust, mida ta pidi täitma kindlustusandja suhtes eesmärgiga vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist ja rikkumisel ei olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele. Paraku ei ole see mõeldav, sest antud juhul on H. K. käitumine otseselt kindlustusjuhtumi põhjustanud. Kohtule on arusaamatu hageja käsitlus karistusõiguse põhimõtete puutumusest käesoleva tsiviilasja esemesse. Käesoleva hagi aluseks on pooltevaheline kindlustusleping, seega on asjassepuutuvad VÕS-i vastavad sätted. H. K. vastutus oli karistusõiguslik, kuivõrd ta pani toime KarS sätetele vastava teo, mille riik on kriminaliseerinud. Karistus H. K. on ka riigi poolt mõistetud. See ei tähenda, et keegi karistaks hagejat H. K. poolt toimepandud teo eest, hageja on vaatamata eraõiguslikule vastutusele venna tegude eest kindlustuslepingu mõttes saanud 50% ulatuses kindlustushüvitist kostjalt, mida kostja tema kinnitusel hagejalt tagasi nõudma ei hakka. Kohus rõhutab veelkord, et pooltevaheline suhe tuleneb eraõiguslikest normidest. Kohus nõustub kostjaga, et VÕS sätetel ei põhine ega saa põhineda hageja väide, et H. K. ei mõistetud kohtuotsusega kahjusid välja, kuna selle probleemi lahendamine kuulub Eluasemekindlustuse lepingu ja sellest tulenevate nõudeõiguste valdkonda. Tuleb viidata asjakohasele sättele nagu VÕS § 492 lg 1, mille kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Sellest sättest tuleneb, et primaarselt on kindlustusvõtjal nõue just kahju tekitanud isiku vastu, ja kui kindlustusandja hüvitab tekkinud kahju kas täielikult või osaliselt, tekib tal nõudeõigus kahju tekitaja vastu. Seega ei saanud kostja erinevalt hageja arvamusest H. K. vastu kriminaalasjas üldse nõuet esitada, vähemalt mitte varem, kui hüvitis (kasvõi osaliselt) hagejale välja makstud oli. Millisel põhjusel hageja oma vennalt kahju hüvitamist kriminaalasjas ei nõudnud (kuigi on olemas nii kahju kui põhjuslik seos H. K. käitumise ja tekkinud kahju vahel ja seega täidetud kõik VÕS 7. peatükis nimetatud eeldused), jääb hageja enda teada. Samas ei välista seadus kahju hüvitamise nõudmist H. K.’lt hageja poolt ka praegu, sest nimetatud nõue ei ole aegunud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Kohtu hinnangul puudub H. K.poolt toimepandud teo asjaolude valguses alus suuremaks hüvitise maksmiseks hagejale kui kostja seda juba teinud on. Kohus küll nõustub hagejaga, et ta ei oleks saanud ega pidanud viibima venna kõrval ööpäevaringselt, kuid see ei muuda ära pooltevahelise lepingu tingimusi. Kohus leiab, et mõistlik kindlustusvõtja peab aru saama, et kui tema poolt kindlustusobjektile lubatud isik põhjustab kindlustusjuhtumi, võib olenevalt asjaoludest kindlustusandjal olla õigus kindlustushüvitise vähendamiseks. Antud juhul ei olnud tegemist hagejast või tema vennast sõltumatu, välise, mõjutusega, mis tõi kaasa kindlustusjuhtumi. Hageja õigused ei saa olla

7 (8)

Tsiviilasi nr 2-08-86293 mingil moel kahjustatud, sest saamatajäänud hüvitise osas on hagejal nõudeõigus kahju hüvitamise sätete alusel H. K. vastu. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja V.K. kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatult võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Toomas Talviste Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.