2-10-460/7 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

4.Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele Võlgniku avalduse alusel 11.01.2010.a nimetas Tartu Maakohus Valga kohtumaja tsiviilasjas 2-10-460 mind OÜ X ajutiseks pankrotihalduriks. Eelviidatud kohtumääruse alusel saatsin OÜ X juhatuse liikmele H. T. ́ile teatise, milles kohustasin juhatuse liiget esitama kogu ettevõtte vara nimekirja, sh andmed raha kohta pangaarvetel ning muud pankrotimenetluses vajalikud olulised andmed. Juhatuse liikme poolt esitati bilanss, 2009.a kasumiarunne ja ajutise pankrotihalduri poolt koostatud küsimustikule vastused. Esitatud andmetest selgus, et OÜ X on käesolevaks ajaks majandustegevuse lõpetanund ning on hetkel maksejõuetu, mis võib olla püsivaks osutuv, sest firmal puuduvad varad võlgnevuste likvideerimiseks. Oluliseks negatiivseks teguriks maksejõuetuks muutumisel oli 2008.a üldine majanduskeskkonna halvenemine, välja ehitatud ruumide operaatorfirma suutmatus oma investeerimiskohustusi täita. Vastavalt esitatud andmetele tuvastasin alljärgnevat: OÜ X asustati 27.01.2003.a äriühing registreeriti xxxxx Maakohtu registriosakonna registris aadressil xxxxxxxxx. Äriühingu tegevusaladeks oli kinnisvara ost, müük ja haldamine ning investeeringud tütarettevõtetesse. Äriühingu asutajateks olid A. D. , S. D. ja A. C. . 15.06.2007.a senises registriosakonnas registrikaart sulgeti ning äriühing registreeriti Tartu Maakohtu registriosakonnas. Uue asukohana registreeriti xxxxxxxxxxxxxxxx. OÜ X osakapitali suuruseks on märgitud 40 300 krooni. Ainuosanikuks on OÜ H K (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxx, xxxxx, tegevuskoht xxxxxxx-xx, xxxxx). Osaühingu igapäevase majandustegevuse juhtorganiks on üheliikmeline juhatus, nõukogu valitud ei ole. Ettevõtte juhatajaks on juhatuse liige H. T. . Äriühingus pole töölepingu alusel töötavaid töötajaid olnud. Äriühingu raamatupidamise eest vastutab juhatus, raamatupidamisel tarkvaraprogramme ei kasutata. Ettevõtte tegevjuht ja raamatupidamise eest vastutav on juhatuse liige H.T. Raamatupidamisaruande koostamisel on olnud probleeme, sest 07.10.2009.a on Tartu Maakohtu registriosakond registriasjas xxxxxx/xx määranud rahatrahvi 2008 majandusaasta aruande seaduses sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmise eest OÜ-le X trahvi 5 000 krooni (vt.lisa 14). Rahalisi arveldusi teostatakse AS-s SEB Pank ja AS Swedbank. Teistes pankades kontosid ei ole. Põhivaras on kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx linn, maksumusena arvestatud soetushind (1 500 000.00 krooni, käibemaksuta) ning parendamiseks tehtud ehituskulud. 2009.a. lõpuga on tehtud kinnistu allahindlus seoses turuhindade olulise langusega. Amortisatsiooni arvestatud ei ole. 2010.a põhivara jääkväärtus 1 000 000 krooni. Põhivara amortisatsiooninorme kinnitatud ei ole. OÜ X majandusaasta aruandeid ei ole auditeeritud (ei ole ka nõutav). Äriühingu tegevuse eesmärgiks oli xxxxxxxxxxxxxxxxxx-x ehitada välja ruumid ööklubiks ja anda need üürile operaatorile. Tuludeks oli plaanitud üüritulu, mis ületaks laenu tagasimakseid pangale. Operaatorfirma M G OÜ aga ei suutnud oma investeerimiskohustust täita ega tegevust alustada. Majanduskeskkonna halvenedes ei õnnestunud leida uut operaatorit. Hetkel ruumides n.n ööklubi valmidus. Ehitustegevuseks kaasati lisaks omavahenditele kapitali AS-st S P. Ehitustööd viidi suures osas lõpule, kuid

majandussituatsiooni halvenedes ei suutnud lepinguline operaator sooritada omapoolseid investeeringuid ega alustada ööklubi tegevust. Võlgnikul endal tänaseks majandussituatsioon parandamiseks vahendid puuduvad. Esitatud andmetest tuleneb, et 2007.a aastal lõpetas äriühing kasumiga summas 873 196,00 krooni, 2008.a ja 2009.a OÜ X äritulud puudusid, kulutusteks olid pangalaenult makstud intressid ning põhivara ümberhindamine. 2008.a lõpetati kahjumiga summas – 159 739,00 ja 2009.a juba – 1 500 818,00 suuruse kahjumiga. Äriühingu omakapital oli seisuga 11.01.2010.a väiksem seaduses sätestatud miinimumpiiri ning moodustas seisuga juba – 747 061,00 krooni (st. negatiivne). Ajutise halduri poolt juhatuse liikmele saadetud küsimustikus palusin esitada 2009.a bilanss ja kasumiaruanne iga kuu kohta detailselt alakontode lõikes. Andmeid vajasin, et saaksin analüüsida OÜ X 2009.a kohta esitatud andmeid, tuvastamaks täpsemalt aega, millal on tekkinud äriühingu maksejõuetus ning millal vähenes omakapital alla seaduses sätestatud piiri. Juhatuse liige H.T. esitas kasumiaruande aasta kohta, mitte kuude lõikes, põhjendades, „Kuna 2009.a. puudus sisuline majandustegevus, leian, et otstarbekas on esitada kasumiaruanne aasta lõikes.“ Kuna puuduvad raamatupidamisedokumendid, ei ole võimalik öelda täpselt aega, millal tekkis äriühingu maksejõuetus, kuid 2009.a lõpuks oli kahjum kindlasti nii suur, et võib väita, et omakapital ei vastanud seaduse esitatud nõudele. Tuginedes PankS §-le 22 lg 5 peab ajutine pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Juriidilise isiku juhtorgani liikmel on üldine kohustus täita oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ning olla lojaalne juriidilise isikule (TsÜS § 35). Äriühingu juhatuse liikmel on kohustus järgida äriühingu osakapitali netovara suurust, et see vastaks seaduses kehtestatud normidele. Äriühingu raamatupidamisandmete ja kogutud lisainformatsiooni alusel koostatud näitajate analüüsist nähtub, et: 1) äriühingu äritegevus on toimunud kogu 2009.a tegevusaja jooksul arvestusliku kahjumiga. 2) äriühingu omakapital ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele juba 2009.a lõpul ning seisuga 11.01.2010.aasta on see negatiivne – 747 061,00 krooni ulatuses, st. et 2009.a aruandeperioodi kahjum oli – 1 500 818,00 krooni. Siit saab järeldada, et osaühingu maksejõuetus võis saada alguse 2009.a teisest poolest ja netovara võis 2009.a teises poolest mitte vastata ÄriS §-le 136 ning osanikud olid kohustatud vastu võtma abinõud netovara suurendamiseks või esitama pankrotiavalduse. Ajutise pankroti halduri käes olevatest materjalidest nähtub, et juhatuse liikmed H. T. ning ka juhatuse liikmed S. D. ja A. D. , kes olid juhatuse liikmed alates 03.11.2006 kuni 19.06.2009.a , võivad olla rikkunud äriühingu juhatuse liikmena oma juriidilist kohustust kutsuda õigeaegselt kokku osanikud ning esitada pankrotiavaldus. Seega on ajutise pankrotihalduri arvates olemas tunnused, mis võimaldavad järeldada, et OÜ X juhatuse liikmed võivad olla toime pannud KarS §-s 380 sätestatud kuritegu s.o. teatamis- või avaldamiskohustuse järgimata jätmine. Antud sätte kohaselt kuulub kriminaalvastutusele osaühingu juhatuse liige, kes ei kutsu kokku osanike koosolekut juhul, kui bilansist selgub, et vara on vähem kui pool osakapitalist või vara on alla seadusega kehtestatud osakapitali alammäära. Äriseadustiku (ÄriS) § 171 lg 2 p-s 1 on sätestatud juhatuse kohustus kutsuda kokku osanike koosolek, kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄriS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus (s.o. vähem kui 40 000 krooni). Juhul kui piiratud vastutusega äriühingu omakapital ei vasta esitatud nõudmisele, on omanikul (osanikul) võimalik otsustada, kas vähendada või suurendada omakapitali tingimusel, et netovara suurus vastaks seaduses nõutavale suurusele, või võtta tarvitusele muud abinõud omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutava suurusega. Kui aga omanik ei võta kasutusele nimetatud abinõusid, on võimalik äriühing lõpetada, ümber kujundada, jagada osadeks või ühineda mõne teise äriühinguga. Samas peab juhatus vajadusel esitama koheselt pankrotiavalduse.

Varade ja võlgade võrdlus näitab, et võlgniku võlad summas 1 834 306,00 krooni ületavad varade väärtuse 1 204 559,00 krooni (koos eeldatava varaga). Kuna vara põhiosa moodustab kinnistu, mis on kohtutäituri poolt sundtäitmisel ja kes ei ole seda nõuet suutnud oktoobrist 2009.a täita, siis võib olla tõenäoline, et varadest ei piisa isegi hilisemate pankrotimenetluse kulude katteks. Kuivõrd ajutine pankrotihaldur ei näe võlgnikul võimalusi ja tahet teha täiendavaid investeeringuid, siis arvan, et võlgniku tervendamine ja saneerimise võimalusi ei ole, välja arvatud juhul kui ei leita uut operaatorfirmat või investorit. Andmed vara tagasivõitmise võimaluste kohta Pankrotiseaduse mõistes pole käesolevaks hetkeks tuvastatud varade tagasivõitmise võimalusi, mis ei välista selliste võimaluste tekkimist. Selgitamist vajaks 2009.a lootusetuks kantud võlgnevused summas 179 490,00 krooni eest OÜ M G üürivõlgnevused. OÜ M G tegevuskohaks on xxxxxxxxxxxxxxxxx (samas tegevuskoht, kus asub OÜ X kinnistu) ja juhatuse liikmeks on J. B. juhatuse liige, sünd. xx.xx.xxxx.a. Ajavahemikul 09.11.2006.a kuni 29.07.2009.a oli juhatuse liikmeks J. L. (Lisa 1). Ajutisel pankrotihalduril on käesolevas olukorras raske öelda, milliseid kulutusi on vajalik eelpoolloetletud arvete sissenõudmiseks vajalik teha, sest välistatud ei ole, et võlgnik tasub oma võlgnevuse kohtuväliselt, mistõttu puudub vajadus nõude kohtumenetluse kaudu sissenõudmiseks. Juhul, kui nõude sissenõudmise osas on vajadus pöörduda kohtu poole, siis ei pruugi OÜ-l X jätkuda piisavalt rahalisi vahendeid nõuete sundkorras sissenõudmiseks (eelkõige riigilõivu tasumiseks). Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgnik ei oleks tohtinud kanda kulusse lootustuks võlgnevuseks seda summat, sest olemasolevatest andmetest ei nähtu ,et antud ettevõtte näol oleks tegemist mittetegutseva ettevõttega. Võlgnik oleks pidanud kajastama võlgnevuse oma bilansis, sest taoline esialgsetel andmetel ilma aluseta võlgnevuse kustutamine ilmselgelt kahjustab teiste võlausaldajate huve. Arvamus selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Võlgnikul on käesoleval hetkel: a) rahalisi vahendeid 355,00 krooni b) hinnanguliselt vara (kinnistu, juhatuse liikme laenu tagastamisega ja maksuameti ettemaksuga) 1 024 714,00 krooni, c) vara - alusetult lootusetuks kantud võlgnevused 179 490,00 krooni Kokku hinnanguliselt vara 1 204 559,00 krooni. Pankrotihalduril on pärast pankrotiotsuse tegemist täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad kohe paratamatult rahalised väljaminekud, nagu näiteks: Massikohustused: 1) pankrotiseaduse §-s 34 lg 1 sätestatud kohustus teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotiotsusest (otsesed väljaminekud kaasnevad vähemalt postmarkide, ümbrikute, paberi ja koopiate tegemise maksumuse ulatuses) hinnanguliselt summas 2 000.00 krooni; 2) juhul, kui esitatakse hagid võlgnevuse tasumiseks kuulub tasumisele riigilõiv hinnanguliselt 20 000.00 krooni, sest riigilõiv kuulub tasumisele võlgnevuse summalt (179 490.00 krooni). Pankrotimenetluse kulud: 1) Ajutise halduri tasu 15 960,00 krooni 2) halduri tasu hinnanguliselt pankrotivarast (1 204 559) 123 000,00 krooni, lisandub sotsiaalmaks 40 590,00 3) hagide esitamisel lisandub kohtukulud hinnanguliselt 10 000,00 krooni Kõik pankrotimenetlusega seonduvad eelduslikud kulud kokku hinnanguliselt 211 550 krooni

Kohus leiab esitatud andmete põhjal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada PankrS § 31 kohaselt. Kohus ära kuulanud võlgniku seisukohad, ajutise pankrotihalduri ettekande ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja avaldusega, on järeldusel, et võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavaldus OÜ X suhtes pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. OÜ X on maksejõuetu ja tema majanduslik olukord ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku tunnistab kohtule, et ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole käesoleval hetkel võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Varade tegelik väärtus on oluliselt väiksem ega kata võlgniku kohustusi. Võlgnik on maksejõuetu. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Eeltoodu alusel tuleb viivitamatult välja kuulutada OÜ X pankrot, otsustada võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, avaldada pankrotiteade ning nimetada pankrotihaldur. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele. PankrS § 86 alusel kohustab kohus võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandustegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 150 lg 1 p 1, 2, 5 sätestab pankrotimenetluse kuludena kohtukulu (menetluskulu) ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Pankrotiavalduse rahuldamise korral tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse kulude 2 686 krooni 20 senti ja tasu 15 960 krooni saamiseks. Menetlusosalised summadele vastu ei vaielnud. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel millega hagita menetluses avaldus lahendatakse. Võlgnik tunnistab võlausaldajale ja kohtule, et on maksejõuetu (õigeksvõtt) ning kohus määrab õigeksvõtul põhineva lahendi tegemisel hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Seega kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu ning tehtud kulutused kogusummas 18 646,20 krooni.