Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-08-86428

MENETLUSE KÄIK

16.12.2008.a esitas I S (edaspidi hageja) Harju Maakohtule hagi M M’i (edaspidi kostja I) ja S K(edaspidi kostja II) vastu, milles palub tuvastada kostja I ja kostja II kohustuse nendele kuuluva korteriomandi koosseisu kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks vajalike võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu tahteavalduste andmiseks, samuti vastava kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva puudutatud isiku nõusoleku andmiseks. Kohus jättis 28.01.2009.a määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale määruses osundatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja pikkusega 20 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kohus keeldus 17.03.2009.a. määrusega hagi menetlusse võtmast, kuna hageja ei täitnud kõiki kohtu 28.01.2009.a määruses sisalduvaid korraldusi. Hageja esindaja esitas 03.04.2009.a. määruskaebuse 17.03.2009.a. hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrusele. Harju Maakohus edastas 13.04.2009.a. määruskaebuse tsiviilasjas nr 2-08-86428 Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus 8.07.2009.a. määrusega tühistas Harju Maakohtu 17.03.2009.a. määruse ja saatis avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule. Harju Maakohus võttis 14.09.2009.a. määrusega 16.12.2008.a. esitatud hagi menetlusse. 2(4)

2-08-86428

Hageja esindaja esitas kohtule 11.12.2009.a taotluse kompromisslepingu kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lgst 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p 5 tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale või tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale maakohtule kaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Menetlusosalised on kokkuleppinud

3(4)

2-08-86428 11.12.2009.a. kompromissilepingus, et menetluskulud jäävad kulutusi teinud poolte endi kanda. Hageja eest tasus IL 12.02.2008.a arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamisel riigilõivu 8250 krooni ja 2.04.2009 arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072686, selgitusega: 2-08-86428 riigilõiv määruskaebuse esitamisel. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 4125 krooni ja 400 krooni. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda IL arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 lühendab kohus poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega.

Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE

KOHTUNIK

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.