Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Menetlustoiming
2-09-30334
A R avaldus G S pankroti väljakuulutamiseks Avaldaja: võlausaldaja A R (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik: võlgnik G S (isikukood XXX, elukoht XXX) Hagita menetlus Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
I.
Kinnitada A R ja G S vahel sõlmitud ja kohtule 06.01.2010 esitatud kompromiss alljärgnevas:
Tsiviilasi nr 2-09-30334
Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-30334 jäävad menetlusosaliste endi kanda.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]) Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus tuvastas: Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) kohtunik Tamara Šabarova menetluses oli tsiviilasi nr 2-0930334 A R avalduses G S pankroti väljakuulutamiseks. 06.01.2010 kohtuistungil loobus A. R oma avaldusest ja esitas kohtule menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi. Avaldaja palus lõpetada asjas menetluse ja tagastada talle pool tasutud riigilõivust. Avaldaja kinnitas, et menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on talle teadlikud. Puudutatud isik G. Š nõustus avaldusest loobumisega ja menetluse lõpetamisega ning kinnitas, et menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on tal arusaadavad. Viru Maakohtu 06.01.2010 määrusega võeti avaldaja A R avaldusest loobumine vastu, lõpetati menetlus tsiviilasjas nr 2-09-30334 A R avalduses G S pankroti väljakuulutamiseks ning tagastati A R tema poolt 17.07.2009.a tasutud riigilõivust summas 6 000 krooni pool, s.o 3 000 (kolm tuhat) krooni. 01.02.2010 esitas A. R määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt Viru Maakohtu 06.01.2010 määruse sai avaldaja kätte 27.01.2010. Määruskaebuse esitaja A. R vaidlustas määrust täielikult. R, A. palus tühistada Viru Maakohtu 06.01.2010 määruse täies ulatuses. Määruskaebuse esitaja põhistuste kohaselt on ta seisukohal, et maakohus on valesti aru saanud poolte taotlustest. A. R ei soovi hagist loobuda. Pooled esitasid kohtule kompromissilepingu ja palusid kinnitada kompromissi ning lõpetada menetluse asjas kompromissi sõlmimise tõttu, aga mitte hagist loobumise tõttu.
2(4)
Tsiviilasi nr 2-09-30334
Lähtudes eeltoodust kaebuse esitaja leidis, et menetluse lõpetamiseks hagist loobumise tõttu ei olnud kaebuse esitaja tahteavaldust ja seega määruse tegemiseks ei olnud TsMS § 429 ettenähtud aluseid. Puudutatud isikule G. S toimetati määruskaebuse kätte postkasti panekuga vastavalt TsMS § 326 lg 1. G. S ei esitanud kohtule oma seisukoha määruskaebuse kohta. Viru Maakohtu 23.02.2010 määrusega rahuldati A. R kohtule 01.02.2010 esitatud määruskaebus ning tühistati Viru Maakohtu 06.01.2010.a määrus tsiviilasjas nr 2-09-30334. Kohus leidis määruses, et menetlusosalised ei oma piisavad õigusteadmised ning ei väljendanud oma tahet 06.01.2010 kohtuistungil selgesõnaliselt, esitades kohtule kompromisslepingu, kohus aga ei täpsustanud nende tegelik tahe seoses kompromisslepinguga piisavalt. Kohus leidis: Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et menetlusosaliste poolt kohtule 06.01.2010 kohtuistungil esitatud ja menetlusosaliste poolt allkirjastatud kompromissi kinnitamine ja nende taotlus menetluse lõpetamisest on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Antud asjas on poolte kokkulepitud kompromissi tingimused esitatud allkirjastatuna kohtule ja on lisatud tsiviilasja toimiku materjalide juurde. TsMS § 430 lg 5 kohaselt kompromiss kehtib täitedokumendina isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline kompromiss iseenesest ei ole heade kommetega ega seadusega vastuolus, on täidetav ning ei riku olulist avalikku huvi, mistõttu kohus kinnitab menetlusosaliste kompromissi ja lõpetab tsiviilasja 2-09-30334 menetluse, kuid kohus jätab kompromissist välja tingimuse, et võlgnik on kohustatud mitte vaidlustama kompromisslepingut mitte üheski instantsis, kuna see tingimus on seadusega vastuolus ning järelikult tühine. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 8 saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 85 kohaselt tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. 3(4)
Tsiviilasi nr 2-09-30334
Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest TsMS § 432 järgi. Vastavalt TsMS §-le 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p-st 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi lg 4 esimese ja kolmanda lause kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Avaldaja tasus avalduse esitamisel riigilõivu summas 6 000 krooni ja palus tagastada pool sellest temale. Avaldaja taotlus on seadusega kooskõlas, seega kuulub rahuldamisele ja avaldajale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust ehk 3 000 krooni. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.
Tamara Šabarova Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.