Kohtulahend

välja OÜ Areljan Grupp kasuks kaupade riknemisega tekitatud kahju katteks 13 698.65 krooni (kolmteist tuhat kuussada üheksakümmend kaheksa krooni ja 65 senti).

Menetluskulude jaotus ringkonnakohtus

Jätta menetluskulud ringkonnakohtus täielikult poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED OÜ Areljan Grupp esitas Viru Maakohtule hagi Korteriühistu (edaspidi KÜ) Tuuslari 2 vastu kahjuhüvitise 29 380.45 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja äriruumide Tuuslari 2 Kohtla-Järvel rentnik ja kasutab ruume toidukauplusena. Hagejal on sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping AS-iga Eesti Energia. 12.01.2006 kell 10.15 kadus kaupluse ruumidest elekter. Kostja juhatuse liige teatas, et elekter puudub seoses remonttöödega majas. Hiljem teatati hagejale, et elektrienergiat ei taastata. 23.01.2006 selgus, et korteriühistu esimehe korraldusel oli kaupluse elektritoide ümber ehitatud. Enne ümberehitust oli kaupluse elektrikaabel ühendatud maja kilbis läbi 50A kaitsmete otse transiitkilbist tuleva kaabliga ega sõltunud elamu ülejäänud elektrivarustusest. Ümberehituse tulemusena kõrvaldati kilbist kaupluse elektritoite 50A kaitsmed koos kaitsmealustega ja kauplusse suunduv elektrikaabel ühendati korteriühistu üldise elektrivarustuse süsteemi läbi 16A automaatkaitsme. Kaupluse 16-ampriline elektrivarustus lülitati sisse, kuid kolm tundi hiljem elektrivarustus katkes. Kaupluse külmikutes ja külmlettides olev kaup riknes, millega tekkis hagejale kahju. 18.01.2006 koostatud akti kohaselt riknesid toiduained summas 13 698.65 krooni. Lisaks oli hageja sunnitud paigaldama uue elektrikaabli, kulutades selleks 15 681.80 krooni. KÜ Tuuslari 2 vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei tõendanud hageja, et 12.01.2006 elektrienergia väljalülitamine oli hagejale kuulunud toiduainete riknemise põhjuseks. Hageja sai elektrienergia katkestusest teada koheselt ning tal oli võimalus võtta tarvitusele meetmed, et vältida toiduainete riknemist. Kahju tekkimise põhjustas hageja tegevusetus. Seoses maja elektripinge langusega katkestati elektrienergiaga varustamine, et vältida majaelanikele võimaliku kahju tekkimist. Kostja teostas elektriremonditöid ja paigaldas seadmed oma elektrikilbis. Kostjal puudus kohustus pärast remonditööde lõpetamist taastada elektrienergia andmine hagejale oma elektrikaabli ja -kilbi kaudu. Endise olukorra taastamine ei olnud võimalik ka põhjusel, et kostja kilbist hageja kauplusesse väljuva kaabli mõõtmed ei võimaldanud seda teha, kuna kaabel ei olnud ette nähtud 50A voolutugevuseks. Hagejal on sõlmitud leping AS-iga Eesti Energia, mille kohaselt peab hageja saama elektrienergia tänaval asuvast transiitkilbist, sõltumata korteriühistust.

MAAKOHTU LAHEND

Viru Maakohus rahuldas 15. oktoobri 2008 otsusega hagi ning mõistis KÜ-lt Tuuslari 2 välja OÜ Areljan Grupp kasuks kahjuhüvitise summas 29 380.45 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt ei tõendanud kostja, et uue elektrikilbi kaudu ei olnud võimalik hagejale elektrienergia tarnimist jätkata. Tunnistaja V. V ütluste kohaselt oli elektri väljalülitamise põhjuseks poolte omavaheline vaidlus. Varustus oli küll vana, kuid võimaldas elektrienergiat tarbida. Kauplust elektrienergiaga varustav automaat oli välja lülitatud käsitsi. AS Elektrikontrollikeskus 24.01.2006 tõendi kohaselt saab pärast sulavkaitsmete vahetamist kaitselülitite vastu hageja elektrienergiat läbi elamu peajaotuskeskuse grupikaitselüliti nimivooluga 16A. Kostja ei teavitanud hagejat eelnevalt oma kavatsusest vahetada kaitsmed väiksema voolutugevusega kaitsmete vastu. Sellest teatamisel oleks hagejal olnud võimalik kahju tekkimist vältida. Nii hagejal kui ka kostjal oli õigus saada elektrienergiat vastavalt AS-iga Eesti Energia sõlmitud lepingutele voolutugevusega 50A. Kostjal on korteriühistuseaduse § 2 lg 1 alusel majasisese elektrikilbi korrashoiu tagamise kohustus ja õigus saada hagejalt või eluruumi

omanikult selle eest hooldustasu. Nimetatud kohustuse nõutaval viisil täitmisel oleks võimalik olnud varem avastada kaabli mittevastavust ja rakendada meetmeid elektrikatkestuste tekkimise vältimiseks. Hageja jäi elektrita kostja juhatuse liikme tegevuse tõttu. Tunnistaja A. F ütluste kohaselt puudus hagejal juurdepääs elektrikilbile. Kostja juhatuse liige, vahetades kaitsme nõrgema vastu, tegi sellega hageja kasutatava elektrivoolu ebapiisavaks. Hageja ei saanud enam oma majandustegevust jätkata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 6 alusel oli kostja tegevus õigusvastane. Tulenevalt VÕS §-st 1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 5 alusel loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks, peab kostja vastutama oma juhatuse liikme tegevuse ja sellega tekitatud kahju eest. 18.01.2006 tarbijakaitse spetsialistide J. H, A. F ja N. J poolt koostatud kaupade mahakandmise akti nr 1 kohaselt kanti maha kaupluses riknenud kondiitritooted, lihatooted, juust, munad, margariin, majonees, köögiviljad ja jäätis kokku summas 13 698.65 krooni. Kuigi kostjal tekkis kahtlus kaupade mahakandmise akti osas, ei taotlenud ta N. J tunnistajana ülekuulamist ega tema allakirja ehtsuse tuvastamiseks käekirjaekspertiisi määramist. Hageja oli sunnitud paigaldama uue toitekaabli ja 02.12.2006 maksis OÜ-le A.V.R. Elektrik elektrimontaažitööde eest 15 681.85 krooni, mis tuleb kostjal hüvitada. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS KÜ Tuuslari 2 esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 15. oktoobri 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta OÜ Areljan hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt tugineb maakohtu otsus kahju põhjendatuse osas aktile, milline on ilmselgelt võltsitud. Tulenevalt TsMS §-st 277 võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Dokumendi ehtsust või võltsitust võib muu hulgas põhistada dokumentide võrdlemisega. Väidetavalt kahju kindlaks tegemisel tarbijakaitse komisjoni liikmena osalenud apellandi liikme allkiri ei sarnane tema poolt väidetavalt antud allkirjaga kaupade mahakandmise aktil. Apellant tegi kohtule ettepaneku vastustajale tõend tagasi võtta ning seoses ebaõige allkirjaga kuriteoteate esitamiseks. TsMS § 238 lg 5 kohaselt, kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kohus arvestas kuriteoga loodud tõendit ja asus üllatavalt seisukohale, et apellant ei taotlenud N. J tunnistajana ülekuulamist ega allakirja ehtsuse tuvastamiseks käekirjaekspertiisi määramist. Vastavalt TsMS §-le 442 lg 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohtule esitatud kahju tõendavatest dokumentidest tuleneb, et kahjuna käsitletav kaup on enamjaolt ületanud realisatsioonitähtaja väidetava kahjusündmuse saabumisele eelnevalt, sh on arusaamatud ka kahju hindamise alused. Hinnad ei vasta algdokumentidele. Seega on kahjunõue tõendamata ja kohus on hüvitamiseks määranud kauba, millisel puudub väärtus. Kohus ei võtnud seisukohta apellandi väite osas VÕS 139 lg 1 ja lg 2 alusel kahjuhüvitise võimaliku vähendamise osas seoses kahjustatud isiku osalusele kahju tekkimisel. Apellant tegutses avariiolukorra lahendamisel elektritarbimise katkestamise osas hädaseisundis. Seega puudub apellandi tegevuses õigusvastasus ning kahju väljamõistmine on välistatud.

AS Elektrikontrollikeskus andis korduvalt järeldusotsuseid, milliste kohaselt vajab vastustaja toitekaabel väljavahetamist seoses mittevastavusega. Kohtutäitur ei suutnud hagi tagamise korras elektrivarustust taastada seoses asjaoluga, et vastava ala spetsialistid keeldusid avariiohtlikku kaabli ühendamisest. Vastustajal oli juurdepääs kilbiruumile. Vastustaja, kui ka tema poolt kaasatud spetsialist V. V käisid korduvalt kilbiruumis, kuid ei suutnud ka ise elektritoidet taastada. Kohus peab TsMS § 438 kohaselt asja lahendamisel otsustama, millised asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. Vastustaja on esitanud nõude elektrimontaažitööde hüvitamiseks summas 15 681.85 krooni. Apellandile jääb arusaamatuks nõude õiguslik alus ja kvalifikatsioon. Eeltoodud töödega on vastustaja parendanud üürileandja vara, kuid nõude on esitanud apellandi vastu. Tulenevalt VÕS § 276 lg 1 on üürileandja kohustuseks anda asi üürnikule lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama hoidmine sellises seisundis. Antud juhul on üürnikule antud ruumid üle sobimatus seisundis st puudub küttesüsteem, elektrivarustus avariiline. Ruumide kütmine ei toimu tsentraalselt vaid arusaamatute elektriliste küttekehadega, ilma arvestuste ja projektdokumentatsioonita. Seega ei taganud üürileandja vastustajale tingimusi ruumide sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Vastustaja on iseseisvalt ehitanud apellandist sõltumatu elektrisüsteemi, millise korrashoid ja tagamine on üürileandja kohustus. Seega on elektrisüsteemi remonditööde teostamine vastustaja ja ruumide üürileandja huvi ning ka antud nõudes on kohaseks kostjaks üürileandja. Korteriühistu vahendusel ei osutata vastustajale elektrienergiamüügi teenust ning puuduvad kokkulepped paigaldatud elektrisüsteemide hooldamise ja elektrivarustuse tagamise osas. Võttes aluseks VÕS § 1044 lg 2 ei saa esitada lepingulisest suhtest tulenevat kahju nõuet lepinguväliseid suhteid reguleerivate sätete alusel. Korteriomanikud on vastustajale andnud nõusoleku tehnosüsteemide parendamiseks parendaja ja huvitatud isiku enda kuludega. Maakohus ei ole poolte seletusi hinnanud, rikkudes sellega TsMS §-s 232 lg 1 sätestatud tõendite igakülgse hindamise kohustust.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osaliselt. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja elektrisüsteemi taastamisega seotud kulutused (kahju) 15 681.80 krooni ning jäeti menetluskulud tervikuna kostja kanda. Nimetatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega jätab hagi kõnesoleva kahjusumma osas rahuldamata ning menetluskulud maakohtus poolte endi kanda. Muus osas tuleb vaidlustatud maakohtu otsus muutmata jätta.

tõendatud on 18.01.2006 seisuga kaupade riknemine hageja kaupluses 13 698.65 krooni ulatuses. Apellandi väited ei anna antud osas alust hinnata tõendeid maakohtu poolt toodust erinevalt. Eelnimetatud tõendite kogumist ei tulene, et 18.01.2006 kanti hageja poolt kaupluses maha lisaks elektri puudumisega seoses riknenud kaupadele ka neid kaupu, mille säilivusaeg oli möödunud enne kostja juhatuse liikme M. Vilu poolt kaupluse elektri väljalülitamist ja selle tagasilülitamisest keeldumist 12.01.2006. Ka olid kaubasaatelehed hageja poolt esitatud selleks, et ümber lükata kostja vastuväited hagejal 18.01.2006 aktis märgitud kaupade puudumise kohta ning ebaõige on seega apellandi väide, et ebaselgeks jääb hagejapoolne nende tõendite esitamise eesmärk. Apellandi väide 18.01.2006 kaupade mahakandmise akti nr 1 kõrvalejätmiseks TsMS §-de 238 lg 5 ja 277 alusel seoses selle võimaliku võltsitusega ei ole põhjendatud, kuivõrd N. J kirjalik seletus (I kd tl 150) tema akti koostamise juures mitteviibimise ja aktile allkirja mitteandmise kohta ei vasta TsMS §-s 272 sätestatud dokumentaalse tõendi mõistele ning apellant ei ole soovinud esitada vastavas protsessivormis olevaid tõendeid, s.o N. J tunnistajaütlusi ja käekirjaeksperdi arvamust. Ka ei ole apellant esitanud menetluses tõendeid tarbijakaitse spetsialisti J. H allkirja väidetava võltsituse kohta aktil.

kaudselt seda, et M. Vilu lülitas pärast kilbi sisu vahetamist kaupluse automaatkaitselüliti välja. Ringkonnakohus loeb usutavaks tunnistaja A. F ütlused selle kohta, et M. Vilu keeldus pärast kilbi sisu vahetamist kauplusse elektrit sisse lülitamast põhjendusega, et hagejal on korteriühistu ees hooldustasu võlg, mitte seetõttu, et kauplusse minev elektrijuhtmestik ei võimaldanuks ajavahemikul 12.-18.01.2010 kauplust elektriga varustada. Asjaolu, et A. F oli hageja töötaja, ei kahanda tema ütluste tõenduslikku väärtust. Kostja pole esitanud omapoolseid tõendeid, lükkamaks A. F ütlusi ümber, vaid on tuginenud üksnes kolmanda isiku M. Vilu seletustele, millised ei ole tulenevalt TsMS § 229 lg-st 2 tsiviilasjas tõendiks. Kostja pole tõendanud oma väidet, et M. Vilu pakkus hagejale kohe elektri katkestamisel võimalust hageja vahenditega elektrisüsteemi renoveerimiseks. AS Elektrikontrollikeskus 24.01.2006 ja 11.08.2006 kirjades (I kd tl 100 ja II kd tl 43) ja kohtutäituri 02.05.2006 kirjas (I kd tl 114-115) toodut ei saa kostja väidetava hädaseisundi olemasolu tuvastamisel aluseks võtta, kuna kõnesolevates kirjades toodud asjaolud on tuvastatud AS Elektrikontrollikeskus töötaja ning kohtutäituri poolt pärast seda, kui hageja kaupluses olevad toiduained olid juba riknenud. Tunnistaja A. F ütlustest ja Eesti Energia töötaja O. Sepponeni ametlikust kirjast (I kd tl 6) nähtub, et voolu sisselülimine ei olnud võimalik ka 13.01.2006 lõuna paiku, kuna kilbiruumi uks oli suletud ja M. Vilu ei olnud mobiiltelefoni teel kättesaadav (telefon välja lülitatud), ja et hagejal (tema töötajatel) puudus iseseisev juurdepääs maja keldris asuvasse kilbiruumi. 13.01.2006 oli hageja esitanud maakohtule ka hagi tagamise taotluse elektrivarustuse taastamiseks, millise maakohus rahuldas 16.01.2006 määrusega ja see saadeti täiturile täitmiseks 17.01.2006. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et kostja ei tegutsenud 12.01.2006 pärast kilbi sisu vahetust hageja elektrivarustuse taastamisest keeldumisel VÕS § 1045 lg 2 p 3 mõttes hädaseisundis, vaid kostjapoolsest hooldustasu mittemaksmisest tekkinud vaidluse lahendamise ajel. Kostja tegevus hageja elektrivarustuse katkestamisel 12.01.2006 pärastlõunal ja selle taastamisest keeldumisel ajavahemikul 12.- 17.01.2006 oli VÕS § 1045 lg 1 p 5 tähenduses õigusvastane ning esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 järgi kostja õigusvastase käitumise ja hagejal kõnesoleval ajavahemikul kaupade riknemise vahel. Maakohus on antud kahjuepisoodi kvalifitseerimisel kohaldanud ekslikult VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1049 sätteid, mis reguleerivad kannatanu majandus- või kutsetegevuse seiskamise õigusvastasust, kuna käsitletaval juhul oli kostja õigusvastase tegevuse tagajärjeks, mille eest kahju nõutakse, kannatanu omandi (kaupade) rikkumine, mitte hageja majandustegevuse seiskumine oluliseks ajaks. Nimetatud materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamine ei ole viinud maakohut ebaõigele lõppjäreldusele.

kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Ringkonnakohus leiab arvestades seda, et hageja tegi kõik temast oleneva, et kahju tekkimist vältida (taotles kostjalt korduvalt voolu tagasilülitamist, esitas kohtule hagi tagamise taotluse), ning hagejalt ei saanud mõistlikult oodata, et ta hoidnuks kauplust lahti ja jätkanuks kaupade müümist tingimustes, kus puudus elekter nii külmikute ning külmlettide tarbeks kui ka ruumide kütmiseks, samuti pidi kostja elektri väljalülitamisel teadma kaupluses olevate toiduainete riknemise ohust, et puudub alus kostjalt väljamõistetava toiduainete riknemisega seotud kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 järgi. Mõistlik ei olnud ka hageja juhatuse liikmelt või kaupluse töötajatelt oodata, et nemad pidanuksid olukorras, kus kostja tegevuse tõttu ei olnud teada elektri tagasilülitamise täpne aeg, ostma riknemisohus olevad kaubad ära. Arvestades eeltoodut on maakohus õigesti rahuldanud toiduainete riknemisega seotud kahjuhüvitusnõude tervikuna.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Egon Konsand

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.