OÜ Areljan Grupp hagi KÜ Tuuslari 2 vastu 29 380.45 krooni kahju nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
30. september 2008.a
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Paul Paas; Kostja seaduslik esindaja J. S. ja lepinguline esindaja Margus Kiir; Kolmas isik M. V..
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.2. Välja mõista Korteriühistult Tuuslari 2 (registrikood 80189632, asukoht Tuuslari 2, Kohtla-Järve) OÜ-gu Areljan Grupp (registrikood 11003935, asukoht Tuuslari 2, Kohtla-Järve) kasuks tekitatud kahju 29 380 (kakskümmend üheksa tuhat kolmsada kaheksakümmend) krooni 45 senti.
3.Kanda OÜ Areljan Grupp poolt 09.02.2006.a maksekorralduse nr 346 alusel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221013921094 viitenumbriga 3100057484 tasutud hagi tagamise kautsjon 685 (kuussada kaheksakümmend viis) krooni riigituludesse.
4.Jätta kõik menetluskulud kostja KÜ Tuuslari 2 kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1 (8)
2-06-686
1.13. jaanuaril 2006.a enne hagi esitamist esitatud hagi tagamise taotluse kohaselt on hageja äriruumide Tuuslari 2, Kohtla-Järve rentnik ja kasutab ruume toidukauplusena. Hagejal on sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise leping AS-iga Eesti Energia. 12.01.2006.a kell 10.15 kadus kaupluse ruumidest elektrienergia. Kostja juhatuse liige teatas, et elekter puudub seoses remonttöödega majas. Hiljem teatati hagejale, et elektrienergiat ei taastata. Kaupluse külmikutes ja külmlettides olev kaup rikneb ning sellega tekitatakse hagejale kahju. Hageja palus TsMS §378 ja §382 alusel hagi tagamiseks ja hagejale täiendava kahju vältimiseks kohustada kostjat taastama ja edaspidi mitte katkestama kaupluse elektrienergia varustamist.
2.Viru Maakohtu 16.01.2006.a määrusega tagati hagi enne hagi esitamist ja kohustati kostjat taastama ja edaspidi mitte katkestama kaupluse elektrienergiaga varustamist.
3.23. jaanuaril 2006.a esitatud uue hagi tagamise avalduse kohaselt hagi tagamise määruse täitmise käigus selgus, et korteriühistu esimehe korraldusel oli kaupluse elektritoide ümber ehitatud. Enne ümberehitamist oli kaupluse elektrikaabel ühendatud maja kilbis läbi 50A kaitsmete otse transiitkilbist tuleva kaabliga ega sõltunud elamu ülejäänud elektrivarustusest. Ümberehituse tulemusena kõrvaldati kilbist kaupluse elektritoite 50A kaitsmed koos kaitsmealustega ja kauplusse suunduv elektrikaabel ühendati korteriühistu üldise elektrivarustuse süsteemi läbi 16A automaatkaitsme. Kaupluse 16A elektrivarustus lülitati sisse, kuid kolm tundi hiljem elektrivarustus katkes.
4.Kõigi sellega on hagejale tekitatud kahju. Edasise kahju suurenemise ärahoidmiseks palus hageja vastavalt TsMS §377, §378 ja §382 kohustada kostjat taastama ja edaspidi mitte katkestama kaupluse varustamist elektrienergiaga hageja ja Eesti Energia AS vahel sõlmitud lepingus toodud ulatuses (380V 50A), kõrvaldama kaupluse elektrivarustuse ahelast elamu elektrikilbis asuva 16A kaitseautomaadi, paigaldama 50A sulavkaitsmed koos alustega ning ühendama kaupluse elektrivarustus elamu ülejäänud elektrivarustusest mööda.
5.Viru Maakohtu 23.01.2006.a hagi tagamise määrusega kohustati kostjat taastama kaupluse elektrivarustus ja edaspidi mitte katkestama kaupluse elektrivarustust.
6.03. veebruaril 2006.a esitatud hagiavalduse kohaselt kaupluse külmikutes ja külmlettides olev kaup riknes, millega tekitati hagejale kahju. 18.01.2006.a koostatud akti kohaselt riknesid toiduained summas 13 698.65 krooni. Kauba ülevaatuse akti koostamisele oli kutsutud ka kostja seaduslik esindaja M. V., kes ei ilmunud.
7.Hageja palus vastavalt VÕS §1043, §1049, §1054, §1055 kohustada kostjat taastama ja edaspidi mitte katkestama kaupluse Tuuslari 2, Kohtla-Järve varustamist elektrienergiaga hageja ja Eesti Energia AS vahel sõlmitud lepingus toodud ulatuses ja välja mõista kostjalt hageja kasuks tekitatud kahju 13 698,65 krooni ja kohtukulud.
8.Koos hagiavaldusega esitas hageja uue hagi tagamise taotluse, põhjendusel, et kostja keeldub Viru Maakohtu 23.01.2006.a hagi tagamise määruse täitmisest ning ei lase täiturit koos hageja esindaja ja spetsialistidega elamu kilbiruumi endise olukorra taastamiseks. Kostja pahatahtliku tegevuse tõttu suureneb jätkuvalt hagejale tekitatud kahju. Alates 12.01.2006.a pole hageja saanud kaupluse ruumides kaubelda ja tegeleda majandustegevusega. On ilmselge, et kostja ei kavatsegi taastada kaupluse elektrienergiaga varustamist. Hageja palus vastavalt TsMS §337,
2 (8)
2-06-686 §378 ja § 82 eelnevate hagi tagamise määruste täitmiseks lubada kilbiruumi ja elektrikilpi pääsemist takistavate ukselukkude purustamine, sest ilma kilbiruumi ja elektrikilbi lukustatud uste avamiseta ei saa hagi tagamise määrust täita.
9.Viru Maakohtu 06.02.2006.a kohtumäärusega jäeti hagi tagamise taotlus käiguta ning anti hagejale tähtaeg vastavalt TsMS §141 lg1 hagi tagamise kautsjoni tasumiseks. 10.02.2006.a esitas hageja maksekorralduse 685 krooni hagi tagamise kautsjoni tasumise kohta. Viru Maakohtu 13.02.2006.a määrusega hagi tagamise taotlus rahuldati.
10.27.02.2006.a esitas kostja määruskaebuse 13.02.2006 hagi tagamise määrusele. Kostja väitel ei toimu hagejale kuuluva kaupluse varustamine elektrienergiaga elumajas olevast elektrikilbist, vaid elumajast väljas asuvast transiitkilbist. Korteriühistu on sõlminud Elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu ja Võrguühenduse fikseerimise kokkuleppe AS-ga Eesti Energia, mille järgi on liitumispunkti kohaks majast väljas transiitkilp, milleni on viidud korteriühistu toitekaabel. Hageja poolt tarbitava elektrienergia võimsus ei võimalda kaupluse varustamist elektrienergiaga korteriühistu kaudu.
11.Viru Maakohtu 27.03.2006.a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu 18.04.2006.a kohtumäärusega rahuldati määruskaebus ning tühistati Viru Maakohtu 13.02.2006.a kohtumäärus.
KOSTJA VASTUS HAGILE
12.18. aprillil 2006.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et just nimelt 12.01.2006.a elektrienergia väljalülitamine sai hagejale kuulunud toiduainete riknemise põhjuseks. Hageja sai elektrienergia katkestusest teada koheselt ning tal oli võimalus võtta tarvitusele meetmed, et vältida toiduainete riknemist. Kahju tekkimise põhjustas hageja tegevusetus. Kostja ei ole süüdi kahju tekkimises ja ta ei ole kohustatud kahju hüvitama.
13.VÕS §1043 alusel isik on kohustatud kahju hüvitama, kui see on tekitatud õigusvastaselt. Kostja ei pannud toime õigusvastaseid tegusid hageja suhtes. Kostja ei saa nõustuda hageja väitega, et elektrienergia väljalülitamine oli suunatud hageja majandustegevusse sekkumisele. Seoses maja elektripinge langusega katkestati elektrienergiaga varustamist, et vältida majaelanikele võimaliku kahju tekitamist. Kostja toestas elektriremonditöid ja paigaldas seadmed oma käsutuses ja kasutuses olevas elektrikilbis. Kostjal puudus kohustus pärast remonditööde lõpetamist taastada elektrienergia etteandmine hagejale oma elektrikaabli ja elektrikilbi kaudu, nagu see toimus enne remonti. Endise olukorra taastamine ei olnud võimalik ka põhjusel, et kostja kilbist hagejale väljuva kaabli mõõtmed ei võimaldanud seda teha – kaabel ei olnud ette nähtud 50A voolutugevuseks.
14.Hagejal on eraldi sõlmitud AS-iga Eesti Energia leping, mille kohaselt peab hageja saama elektrienergiat tänaval asuvast transiitkilbist, sõltumata korteriühistust. Kuna hagi on esitatud VÕS 53 peatüki 1. jao alusel, siis kinnitab hageja, et poolte vahel ei olnud lepingulisi suhteid alusel. Seega hagi faktiline alus on vastuolus hagi õiguslike alustega.
MENETLUSE KÄIK
3 (8)
2-06-686
15.25. septembril 2007.a esitas kostja taotluse M. V. kolmanda isikuna menetlusse kaasamiseks, kuna M. V. on kostja endine juhatuse liige ning kogu dokumentatsioon on tema käes. Hageja esindaja nõustus kolmanda isiku kaasamisega.
16.Viru Maakohtu 12.11.2007.a määrusega jäeti kolmanda isiku kaasamise taotlus rahuldamata, mille peale esitas kostja määruskaebuse. 27.11.2007.a edastas kohus määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule, kes 23.04.2008.a tagastas määruskaebuse TsMS §663 lg1, lg2, lg3, lg4 sätestatud toimingute tegemiseks. Viru Maakohtu 06.05.2008.a kohtumäärusega tsiviilasja menetluse venitamise vältimiseks rahuldati kostja määruskaebus ning kaasati M. V. menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.
KOSTJA SEISUKOHT
17.16. oktoobril 2007.a esitatud seisukohas oli kostjale arusaamatuks õiguslik alus hageja poolt ruumide kasutamisel, sest hageja ei ole nimetatud ruumide omanik.
18.Kostja leidis, et hageja tegevuse ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos – hageja on omavoliliselt muutnud tehnosüsteeme, mis on läbi viidud ilma vajalike arvestuste, nõusolekute ja projektdokumentatsioonita.
19.Kostja seab kahtluse alla riknenud kauba olemasolu, kuna hageja poolt esitatud riknenud kaubakogused ja kaubanimistu on kostjale arusaamatud. Väidetavalt oli riknenud kaup paigaldatud külmikutesse, kuid loetelus on enamjaolt tegemist kaubaga, mis ei vaja külmikus säilitamist. Juhul, kui kostjalt nõutakse riknenud kauba hüvitamist, on kostjal õigus vastav kaup omandada. Antud juhul ei ole hageja kostjale sellist võimalust pakkunud. Ei ole esitatud tõendeid vastava kaubakoguse utiliseerimisest.
NÕUDE SUURENDAMINE JA KOSTJA VASTUS
20.13. novembri 2007.a kohtuistungil esitas hageja hagi suurendamise avalduse. Avalduse kohaselt oli hageja sunnitud paigaldama uue elektrikaabli, kulutades selleks 15 681,80 krooni. Sellest lähtuvalt palus hageja välja mõista kostjalt tekitatud kahju summas 29 380.45 krooni.
21.03. detsembril 2007.a esitatud kostja vastuse kohaselt hageja ei tõendanud mitteeluruumide kasutamise õiguspärasust, samuti hageja tegevus ja kahju tekkimine on põhjuslikkus seoses väidetava kahju tekkimise aegselt, kui ruume köetakse elektriküttega. Ehitisregistri andmetel ei ole hageja Kohtla-Järve Linnavalitsuselt taotlenud nõusolekut tehnosüsteemide muutmiseks ega esitanud vastavat dokumentatsiooni korteriomanikele kooskõlastamiseks. Hageja on oluliselt muutnud omavoliliselt tehnosüsteeme ilma vajalike arvestuste, nõusolekute ja projektidokumentatsioonita. Kostja seadis kahtluse alla hageja poolt esitatud tõendid – müügist kõrvaldatava kauba tuvastamise/ülevaatamise akti, kuna sellel nendel on võltsitud Niina Jegorova allkiri.
KOHTUISTUNGID
22.Kohtuistungitel hageja esindaja jäi hagis ja hagitäpsustuses toodud haginõuete juurde. Hageja loobus hagiavalduse punktis 1. toodud endise olukorra taastamise nõudest. Esindaja täpsustas, et hageja tegi kõik selleks, et vähendada kahju suurust, ta tagastas tarnijatele kauba, mida oli võimalik tagastada. Kiirestiriknevat kaupa tagastada ei olnud võimalik. Hageja ei teadnud, millal taastatakse elektrivarustus. Kostja ei teinud hagejale ettepanekut kaabli hageja kulul
4 (8)
2-06-686 vahetamiseks, vastupidi, kostja tegi pidevalt takistusi, kui hageja soovis kaablit paigaldada. Kuna avarii põhjuseks oli üks ülekuumenenud kontakt, siis ei olnud vajadust kaitsmete vahetamiseks, seega oli kostja tegevus põhjendamata. Hageja esindaja jäi oma seiskohtade juurde ning palus hagi rahuldada.
23.Kostja esindajad hagi ei tunnistanud, leides, et korteriühistu ei ole antud vaidluses kohane kostja. Hageja kasutab äriruume üürilepingu alusel ja VÕS §276 lg1 alusel peaks kostjaks olema üürileandja, kes pidi andma asja üürnikule lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis. Hagejale on ruumid antud sobimatus seisundis, puudus küttesüsteem ja elektrivarustus oli avariiline. Korteriühistu vahendusel ei osutata hagejale elektrienergiamüügi teenust. Puuduvad kokkulepped hageja või tema üürileandjaga nende initsiatiivil paigaldatud elektrisüsteemi hooldamise ja elektrivarustuse tagamise osas. Arusaamatu on hüvituse nõue, kuna kostja ei ole näinud raamatupidamisdokumente. Ei saa arvestada, mida saab lugeda riknenud kaubaks, sest ei ole välja toodud, mis realiseerimata kaubast on alles jäänud. Kostja tegutses hädaseisundis, püüdes ära hoida suurema kahju tekkimist. Kui kostja ei oleks elektrit välja lülitanud, oleks kahju kandnud ka kõik korteriomanikud.
24.Kolmas isik hagiga ei nõustunud. Tema seletuste järgi 11.01.2006.a kell 17.00 helistas talle kojamees ja teatas, et keldris on suitsulõhn. Kohale kutsutud OÜ Kohtla-Järve Elekter spetsialisti sõnul oli probleem elektrikilbis. Elektrikilp vahetati ära, tööde maksumus moodustas 3 776 krooni. Elektripinge mõõtmisel ja suitsu tekkimise põhjuste uurimisel selgus, et üks automaat näitab pinge ületamist. Automaat kuulus kauplusele. Kauplusel oli hooldustasu võlgnevus 18 938 krooni. Korteriühistul rahalisi vahendeid tööde teostamiseks ei olnud. Kaupluse esindajale selgitati, et kui soovitakse tööde kiiremat teostamist, siis peaks hageja tööde eest tasuma ette. Hageja sellest keeldus. Hoovis olevas alajaamas olid kaablid nii hagejal kui ka kostjal, samuti olid nii hagejal kui kostjal eraldi lepingud AS-ga Eesti Energia mõlemal 50A. Kaablid tulevad liitumispunktis maja keldrisse. Kilbist väljus kaks kaablit ning seejärel need ühinesid. Selgus, et 100A, mis olid arvestatud kahele kaablile, tuli kõik ühele kaablile. Kolmanda isiku tegevus välistas suurema kahju tekitamist. Kuna kaitsmed, millede kaudu kaupluse elektrienergiaga varustamine toimus, olid vanad, vahetati vanad kaitsmed uute vastu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
25.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte esindajate ja kolmanda isiku seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
26.Hageja registrikaardi B kohaselt on tema asukohaks Torujõe 6, Kohtla-Järve (t. II lk. 89). Hagiavalduse järgi hageja asukoha aadressiks on Tuuslari2/Torujõe 6, Kohtla-Järve, kus asuvas äriruumis hageja tegutses. Elumajas Tuuslari 2, Kohtla-Järve moodustatud korteriühistu Tuuslari 2 kanti äriregistrisse 23.10.2003.a (t. I lk. 14, 15). Kostjal ei ole vaidlust hageja poolt nimetatud äriruumi kasutamise kohta, vaidlus on tal tekkinud vaid hageja poolt nimetatud äriruumi kasutamise õigusliku aluse üle.
27.Hageja poolt esitatud kuupäevata äriruumi üürilepingu järgi D. F.(üürileandja) andis hagejale (üürnikule) üürile mitteeluruumi üldpinnaga 384.7 m2 (t. II. lk.66-68). Lepingust ei saa välja lugeda, millal ja mis aadressil asuva äriruumi hagejale üürile anti. Ei ole võimalik ka tuvastada, mis õiguslik alus üürileandjal äriruumide suhtes esines, kas ta oli ruumide omanik, või
5 (8)
2-06-686 allüürile andmise õigusega üürnik. Sellepärast nõustub kostja põhjendustega hageja poolt äriruumi kasutamise õigusliku aluse tõendamata jätmise kohta. Samas antud asjaolu ei tähenda, et hageja tegutses äriruumides ilma seadusliku või lepingulise aluseta. TsÜS §77 lg1 alusel tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. VÕS §11 järgi lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS 15. peatüki kohaselt ei pea üürilepingut kirjalikult sõlmima.
28.Kostja ja AS-i Eesti Energia vahel 12.12.2003.a sõlmitud elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu nr 41321101 ja võrguühenduse fikseerimise kokkulepe nr 5507 VK/1 alusel sai kostja elektrivõrguühenduse oma toitekaabli kingadel transiitkilbis läbilaskevõimega 50A, faaside arvuga 3 ja nimipingega liitumispunktis 0.380 kV (t. I 76, 77). 25.03.2004.a sõlmisid A. F. ja AS Eesti Energia elektrienergia müügi ja võrguteenuse osutamise lepingu nr. 413620101 ja võrguühenduse fikseerimise kokkulepe VK/1-25.03.2004.a, mille kohaselt sai kauplus, asukohaga Tuuslari 2, Kohtla-Järve elektrivõrguühenduse oma toitekaabli kingadel transiitkilbis läbilaskevõimega 50A, faaside arvuga 3 ja nimipingega liitumispunktis 0.380 kV (t. I lk. 8, 9). Sellega on tuvastatud, et tegelikult nii kaupluse kui ka ülejäänud elamu võrguühendus on toimunud eraldi kaablitega transiitkilbis.
29.Kostja oma vastuses hagile ja kolmas isik kohtuistungitel on kinnitanud, et hagi tagamise määruse täimise käigus avastati, et transiitkilbist eraldi väljunud kaablid olid ühendatud koos, millest tuli elumaja elektrikilpi üks kaabel. Nii kauplus kui elumaja said elektrienergiat ühise elektrikilbi kaudu (t. I lk. 97, t. II lk 95, 96). Kelle, kas elumaja või kaupluse, allesjäänud kaabli kaudu tegelikult elektrienergia tarnimine toimus, ei ole teada, kuid on teada, et kuni 11.01.2006.a sai kauplus elektrienergiat elumaja elektrikilbi kaudu.
30.Hageja väidab, et kostja tegevuse tõttu 12.01.2006.a kadus elekter kaupluse ruumidest. Kostjal ei ole vaidlust tema poolt hagejale elektri tarnimise katkestamise üle. Kostja on põhjendanud elektrikatkestuse maja elektrikilbis suitsulõhna tekkimisega ja kilbi vahetamise vajadusega. Ka tunnistajana ülekuulatud A. S.`i ütluste kohaselt kolmanda isiku kutsel läks ta vaatama, mis elektrikilbis toimub ning nägi, et kaabel helendas, kaabli kontakt oli halb, tilkus õli. Kui kaablit ei oleks välja lülitatud, oleks korterites olmetehnika läbi põlenud (t. II lk. 129).
31.TsMS §230 lg1 esimese lause alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1). Kohus ei nõustu kostja ja kolmanda isiku põhjendustega hageja elektrivarustuse katkestamise vajaduse kohta. Kostja ei tõendanud, et hageja või kauplus, kus ta tegutses, sai elektrivõrguühenduse kostjale ettenähtud kaabli kaudu. Et hageja algul sai võrguühenduse majasisesest elektrikilbist mööda ja hiljem omavoliliselt ühendas kaabli majasisese elektrikilpi tuleva kaabliga, pole tuvastatud. Seega ei ole välistatud, et kostja sai elektrivõrguühenduse kaupluse jaoks transiitkilbist majasisese elektrikilpi toodud kaabli kaudu.
32.Kohus ei nõustu kostja põhjendustega korteriomanikele kahju tekitamise vältimiseks kaupluse elektri väljalülitamise vajaduse kohta. Kostja ei tõendanud, et uue elektrikilbi kaudu ei olnud võimalik hagejale elektrienergia tarnimist jätkata. Tunnistaja Vladimir Villipp ütluste kohaselt oli elektri väljalülitamise põhjuseks mitte tehniline probleem, vaid poolte omavaheline
6 (8)
2-06-686 vaidlus. Varustus oli küll vana, kuid võimaldas elektrienergiat tarbida. Kauplust elektrienergiaga varustav automaat oli välja lülitatud käsitsi (t. II lk. 109, 110). AS-i Elektrikontrollikeskus 24.01.2006.a tõendi kohaselt pärast sulavkaitsmete vahetamist kaitselülitite vastu saab hageja elektrienergiat läbi elamu peajaotuskeskuse grupikaitselüliti nimivooluga 16A (t. I lk. 100). Kostja ei teavitanud hagejat eelnevalt oma kavatsusest vahetada kaitsmed väiksema voolutugevusega kaitsmete vastu. Sellest teatamisel oleks hagejal võimalik kahju tekkimise vältimise või kahju suuruse vähendamiseks, kas mitte tellida kiiresti riknevat kaupa või tagastada kaup tarnijatele.
33.Poolte vahel ei olnud sõlmitud lepingut elektrienergia müügi kohta. See, et kaupluse elektrienergiaga varustamine toimus läbi maja sisese elektrikilbi, kus asusid ka kaupluse automaatkaitsmed, ei loonud hagejale õigust mitte enda poolt osutatava teenuse mahu piiramiseks, asendades sulavkaitsmed 16A. Nii hagejal kui ka kostjal oli õigus saada elektrienergiat vastavalt AS-iga Eesti Energia sõlmitud lepingutele voolutugevusega 50A. Kostjal on KÜS §2 lg1 alusel majasisese elektrikilbi korrashoiu tagamise kohustus ja õigus saada hagejalt või eluruumi omanikult selle eest hooldustasu. Nimetatud kohustuse nõutaval viisil täitmisel oleks võimalik varem avastada kaabli mittevastavust ja rakendada meetmeid tulevikus elektrikatkestuste tekkimist.
34.Eeltooduga tuvastas kohus, et kostja juhatuse liige tegevuse tõttu jäeti hageja ilma elektrita. TsÜS §34 lg1 järgi juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ loetakse suhetes teiste isikutega juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks. Sama paragrahvi 2. lõike alusel eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Tunnistaja Angelina Filippova ütluste kohaselt hagejal puudus juurdepääs elektrikilbi juurde, sest see oli lukustatud (t. II lk. 111-113). Kostja juhatuse liige, vahetades kaitsme 50A nõrgema, 16A vastu, tegi hageja kasutatava elektrivoolu ebapiisavaks. See ja hageja esindaja juurdepääsu piiramine majasisese kilbi juurde kaitsmete taas sisselülitamiseks või asendamiseks, tekitasid situatsiooni, milles ei saanud hageja enam oma majandustegevust jätkata. Hageja ei saanud enam ruumides kaubelda, tal ei olnud võimalik toiduaineid säilitada. Kostja tõendite alusel ei saa järeldada, et kostja esindaja tegevus oli kooskõlas seadusega.. Kostja tegevus VÕS §1045 lg1 p6 alusel on õigusvastane, sest see on toimunud hageja majandustegevusse sekkumisega ja ei esine VÕS §1045 lg2 sätestatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kostja vastuväited, et hageja asendas äriruumides projektijärgse küttesüsteemi ja ruumides kasutati ilma projekti, arvestuste ja kooskõlastamata elektrikütet, ei ole piisavaks vastuargumendiks hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus nõustuks sellega, kui kostja ei oleks kaitsme nõrgema vastu vahetanud ja voolukatkestused esineksid ka 50A kaitsme korral.
35.VÕS §127 lg1 alusel lepinguvälise rikkumise korral kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi
2.lõike kohasel isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kooskõlas VÕS § 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kuna TsÜS §31 lg5 alusel juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks, peab kostja ka vastutama oma juhatuse liikme tegevuse ja sellega tekitatud kahju eest.
7 (8)
2-06-686
36.18.01.2006.a tarbijakaitse spetsialisti J. H., A. F. ja N. J. poolt koostatud kaupade mahakandmise akti nr. 1 kohaselt kanti maha kaupluses riknenud kondiitritooted, lihatooted, juust, munad, margariin, majonees, köögiviljad ja jäätis kokku summas 13 698.65 krooni (t. I lk.58, 59, 61-66). Mahakandmise aktist ei saa välja lugeda, mis kaupluses asunud toiduained riknesid. Tunnistaja A. F.`i ütluste kohaselt kanti kala, jäätis. Osa kaubast utiliseeriti, osa valati kanalisatsiooni või visati prügikasti (t. II lk. 114). Et hagejal on ka teisi müügipunkte, ei ole tuvastatud. Kuna kauba saatelehtede alusel oli kauba saajaks hageja või tema kauplus Kai (t. II lk. 8-40), järeldab kohus, et kaup riknes vaid hageja asukohas Tuuslari 2, Kohtla-Järve kaupluses.
37.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja poolt esitatud tõendite alusel kahju suuruse tuvastamise võimatuse kohta. TsMS §229 lg1 alusel tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kostjal on tekkinud kahtlus kaupade mahakandmise akti üle ja ta on väitnud, et N. J. ei ole akti koostamise juures viibinud. Samas kostja pole taotlenud N. J. tunnistajana ülekuulamist ega tema allakirja ehtsuse tuvastamiseks asjas käekirjaekspertiisi määramist. Kostja on teinud otseselt järelpäringu akti koostamise juures viibinud tarbijakitse spetsialisti osalemise kohta, millele saadud vastust ei ole kohtule esitatud. Kuna mahakandmise aktist ei saa järeldada, et kaup kanti maha realiseerimise hindadega, nõustub kohus hagejale mahakantud kahju suurusega.
38.Hageja oli sunnitud paigaldama tootekaabli ümber ja 02.12.2006.a maksis OÜ-le A.V.R. Elektrik elektrimontaažitööde eest 15 681,85 krooni (t. II lk. 4-6). Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi kogu haginõude 29 380.45 krooni (13 698.5 + 15 681.85). Menetluskulud
39.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis vastavalt TsMS §162 lg, lg2 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
40.Hageja on tasunud 09.02.2006.a 685 krooni hagi tagamise kautsjoni (t. I lk. 47). Kuna Viru Maakohtu 13.02.2006.a hagi tagamise kohtumäärus on Viru Ringkonnakohtu 18.04.2006.a kohtumäärusega tühistati, siis TsMS 149 lg5 alusel tuleb kautsjon arvata riigituludesse.
41.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent
Alla Kuzmina
Tartu Ringkonnakohus 25. veebruaril 2010.a. otsustas:
8 (8)
2-06-686 Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 15. oktoobri 2008. a otsus osas, millega mõisteti Korteriühistult Tuuslari 2 välja OÜ Areljan Grupp kasuks elektrisüsteemi taastamisega seotud kulutuste (kahju) hüvitamiseks 15 681.80 krooni ja jäeti kõik menetluskulud Korteriühistu Tuuslari 2 kanda. Teha selles osas uus otsus, millega jätta OÜ Areljan Grupp kahjunõue Korteriühistu Tuuslari 2 vastu elektrisüsteemi taastamisega seotud kulutuste 15 681.80 krooni hüvitamiseks rahuldamata ning menetluskulud maakohtus täielikult poolte endi kanda. Muus osas jätta maakohtu 15. oktoobri 2008. a otsus muutmata. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista Korteriühistult Tuuslari 2 välja OÜ Areljan Grupp kasuks kaupade riknemisega tekitatud kahju katteks 13 698.65 krooni (kolmteist tuhat kuussada üheksakümmend kaheksa krooni ja 65 senti).
3.Jätta OÜ Areljan Grupp kahjunõue Korteriühistu Tuuslari 2 vastu elektrisüsteemi taastamisega seotud kulutuste 15 681.80 krooni hüvitamiseks rahuldamata.
4.Jätta menetluskulud maakohtus täielikult poolte endi kanda.
5.Kanda Areljan Grupp poolt 09.02.2006 maksekorralduse nr 346 alusel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221013921094 viitenumbriga 3100057484 tasutud hagi tagamise kautsjon 685 (kuussada kaheksakümmend viis) krooni riigituludesse.“ Menetluskulude jaotus ringkonnakohtus poolte endi kanda.
Jätta menetluskulud ringkonnakohtus täielikult
Kohtuotsus jõustus 06.04 2010.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega.
Nooremreferent
Alla Kuzmina
9 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.