2-09-67577/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

4.Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt: 4.1 Andmed võlgniku vara kohta Andmed võlgniku vara ja kohustuste kohta on ajutine haldur saanud järelpärimiste teel registritelt ja krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud materjalidest. Saadud informatsiooni põhjal: Maakohtute kinnistusosakondade andmetel ja võlgniku andmetel äriühingul puudub kinnisvara. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on võlgniku nimele registreeritud sõiduauto Mazda 626 1990.a väljalase (reg.märk ...). Registrisse on kantud keelumärked kohtutäitur Kristel Maalman`i poolt 17.03.2009 ja ajutise halduri poolt seoses pankrotimenetluse algatamisega. Võlgniku andmetel asub nimetatud vara käesoleval ajal xxx ( endise juhatuse liikme K. J. valduses). Seisuga 31.12.2008 on vara bilansiline jääkväärtus 10 514 krooni, võlgniku andmetel võimalik realiseerimisväärtus 2 000 krooni. Maanteeameti registri andmetel on võlgnik võõrandanud 09.09.2008.a sõiduki Opel Omega 1994. a väljalase. Opel Omega müügist on 01.08.2008 laekunud kassasse 35 000 krooni. 2009.a alguses on võlgnik võõrandanud sõiduki Jeep Cherokee 1990.a väljalase. Vara müügi kohta on vormistatud müügileping, mille kohaselt müügihinnaks oli 30 408,43 krooni. Vara müügist reaalseid rahalisi vahendeid ei laekunud, kuna ostjal oli müügihinna ulatuses nõue võlgniku vastu. 2008.a detsembris on registreeritud omanikuvahetus haagisele ( reg. märk xxx), vara müügist on laekunud kassasse 12 500 krooni. Käesoleval ajal kuulub võlgnikule transpordivahendina sõiduauto Mazda 626, mille realiseerimishind kiirmüügi tingimustes on 2 000 krooni. Võlgnikult saadud andmete kohaselt on arvel järgmised käsitööriistad ja muud seadmed; viimistluspüstol – realiseerimisväärtus 200 krooni, akutrell – 1 000 krooni, ketassaag kandekohvris- 800 krooni, laserkaugmõõtja – 400 krooni, kompressor – 1 000 krooni. Võlgniku vallasvara väärtuseks võib hinnata 3 900 krooni. Võlgnikul on arvelduskonto AS-is Swedbank ning konto saldo on 20,72 krooni. Kassajääk seisuga 31.12.2008.a. on 0 krooni. Rahaliste vahendite jääk on 0 krooni. Nõuded kolmandate isikute vastu : võlgnik on esitanud ajutisele haldurile järgmised materjalid: arve nr 2008-05-1395, mille kohaselt tasuti Glorius Trade OÜ- le 2 000 krooni seoses hanke vahendamisega. Võlgniku selgituste kohaselt arusaamatuse tõttu võlgnik vahendatud hanketööd ei saanud, kuid vahendaja ei olnud nõus ettemaksu tasuma. Teine nõue on võlgniku väidetel OÜ Newbilder vastu summas 2 711 krooni. Nõue on tekkinud juba 2007 aastal. Nõue tuleneb korteri rendilepingust, mille lõppemisel rendileandja ei tagastanud ettemaksu. Ajutine haldur on seisukohal, et kui võlgniku esindajal on olemas vastavad algdokumendid, siis on võimalus nimetatud nõudeõigused müüa. Nõuete sissenõudmist edasises pankrotimenetluses ei pea ajutine haldur mõistlikuks, sest nõuete summa on sedavõrd väike, et vaidluste tekkimisel ei kata kindlasti sissenõudmise kulusid. Nõuete müügi korral võiks arvestada siiski nõuetega kolmandate isikute vastu summas 4 711 krooni.

Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal on võlgnikul vara, mille realiseerimisväärtus on hinnanguliselt 19 790 krooni 4.2 Andmed võlgniku kohustuste kohta Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku kohustused järgmistele võlausaldajatele: - Eesti Vabariik (Maksu ja Tolliameti Tartu maksu- ja tollibüroo kaudu) seisuga 09.02.2010 summas 66 677 krooni põhivõla ulatuses ning arvestuslik intress on 22 058,40 krooni; - hankijatele on võlgnevus kokku 49 856,26 krooni. - AS Silbet – 22 161,15 krooni. - FIE Aili Rajasalu ( raamatupidamisteenus) – 9 500 krooni. - Elisa Eesti AS – 4 342,21 krooni - Directa OÜ – 4 217 krooni - Ekspress Hotline AS- 3 363 krooni - PR Põhjarannik AS – 3 270 krooni - AS EMT – 2 276 krooni - Teabekirjanduse OÜ- 590 krooni - Ramirent AS- 136,90 krooni - Pandiga tagatud nõuded puuduvad. Tagatiseta laenukohustus on äriühinguga seotud isikutele K. J. – 40 000 krooni ja R. P. – 24 000 krooni. Töötajatega on töölepingud lõpetatud. Võlgniku kinnitusel 2009.a. puudusid äriühingul tööjõukulud. Majandustegevus puudus võlgniku kinnitusel kogu 2009.a. jooksul. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile kahe töötaja nõuded, mille aluseks on töövaidluskomisjoni ( TVK) otsused: U. R. – TVK otsus 13.01.2009 kohaselt saamata töötasu summas 26 100 krooni ja TVK 10.03.2009 otsuse kohaselt kasutamata puhkuse nõue 4 350 krooni ja Töölepingu lõpetamise hüvitis 8 700 krooni, kokku nõudeid 39 150 krooni. P. P.– TVK 13.01.2009 otsuse kohaselt saamata jäänud töötasu summas 21 750 krooni ja TVK 10.03.2009 otsuse kohaselt kasutamata puhkuse eest 4 350 krooni ja töölepingu lõpetamise hüvitist summas 13 050 krooni, kokku nõudeid 39 150 krooni. Kokku töötajate nõudeid summas 78 300 krooni. - Kohtutäiturite menetluses olevatest võlgadest on ajutisele haldurile teatanud kohtutäitur Kristel Maalman, kelle menetluses on U. R. ja P. P. nõuded. Ida Politseiprefektuuri andmetel Forex Ehitus OÜ vara ega ka juhatuse liikmete suhtes kriminaalasju algatatud ei ole. Ajutise menetluse käigus on tuvastatud, et OÜ-l Forex Ehitus on teadaolevaid kohustusi seisuga 09.02.2010 summas 280 891,66 krooni. Kuna vara ja võimalikke nõudeid on kokku 19 790 krooni, siis ületavad kohustused varasid ning võlgnik on maksejõuetu. 4.3 Vara tagasivõitmise võimalused Võlgnik on müünud oma vara ning teostanud tasaarvestus tehingud 1 aasta enne pankrotimenetluse algatamist. Võlgnik on võõrandanud sõiduki Jeep Cherokee Uhtina Puit OÜ- le 2009a. veebruaris. Vara võõrandamisest rahalisi vahendeid ei laekunud ning ostjaga teostati tasaarvestus. Vara pole võimalik füüsiliselt pankrotivarasse tagasi saada, sest see on juba võõrandatud kolmandale isikule. Seega, on võimalus tagasi küsida rahalised vahendid ostuhinna ulatuses ( 30 408

krooni), kuid nimetatud summa võrreldes tagasivõitmiseks tehtavate kohtukuludega võib lõppkokkuvõttes osutuda väiksemaks. Seega, ei pea ajutine haldur nimetatud tehingu tagasivõtmist otstarbekohaseks ega mõistlikuks, sest ei taga võlausaldajatele proportsioonis nõuete rahuldamist. Samadel põhjustel ei pea ajutine haldur mõistlikuks ka haagise müügi vaidlustamist, sõiduauto Opel võõrandamise ajal ei olnud võlgnik veel maksejõuetuks muutunud, seega alus tagasivõitmiseks puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad vara tagasivõitmise võimalused. 4.4 Maksejõuetuse tekkimise põhjustest ning juhatuse liikme vastutusest Maksejõuetuse tekkimise põhjuste analüüsimisel on aluseks ajutises menetluses kogutud materjalid. Võlgniku alustas majandustegevust 2006.a märtsis. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt teostati 2006.a töid Soome Vabariigis. Võlgnik on selgitanud, et kuna üks suurem tellimus lõpetati 2008.a. alguses, kuid kulutusi tehti 2007 aastal rohkem kui arveid tellijale esitati, siis kujunes aasta lõpuks välja kahjum. Võlgniku selgituste kohaselt enamus töödest 2008.a teostati suvekuudel, oktoobriks olid kokkulepitud tööd teostatud, kuid uusi tellimusi ei tulnud. 2008 aasta lõpuks oli võlgnik reaalse majandustegevuse lõpetanud. Kui jälgida võlgnevusi hankijatele ning maksu- ja tolliametile, siis käesoleval ajal olevate võlgnevuste tekkimise perioodiks oli 2008.a II pool, alates juuni- juulikuust. Võlgniku selgituste kohaselt 2009.a uusi töid juurde ei saadud. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liikmed oleksid pidanud märgatavalt varem vastu võtma otsuse pankrotiavalduse esitamiseks. Käesoleval juhul on ajutise halduri arvates võlgnik avalduse esitamisega hilinenud vähemalt 1 aasta. Ühe aasta jooksul on suurenenud maksu- ja tolliameti võlgnevus ca 20 000 krooni võrra, samuti on paljud võlausaldajad teinud lisakulutusi oma võlgade sissenõudmiseks. Kuna pankrotiavalduse esitamisel ei ole võlgnik järginud seadusest tulenevat tähtaega, siis on pankrotiavalduse esitamisega hilinemise tõttu muutunud ebatõenäoliseks vara tagasivõitmine, sest tähtajad tehingu tegemisest on pikemad kui seadus ette näeb tagasivõitmise aluste korral. Oma käitumisega on võlgniku juhatuse liikmed tekitanud olukorra, kus pankrotimenetluses ei ole võlausaldajate nõuete rahuldamine võimalik, sest puuduvad varad ning seaduses sätestatud tagasivõitmise tähtajad on möödunud. Ajutise halduri arvates võlgniku juhatuse liikmed ei ole järginud hoolduskohustust juhatuse liikmena, eeskätt hilinenud pankrotiavalduse esitamisega.

6.Kohus, kuulanud ära ajutise pankrotihalduri ja võlgniku seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankS § 29 lg 1 lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita ega nõuda sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise pankrotihalduri seletused istungil, tutvunud ajutise pankrotihalduri ettekandega, nõustub ajutise pankrotihalduri arvamusega ja, et vara tagasivõitmise menetluseks puuduvad rahalised vahendid. Aasta enne pankrotimenetluse algatamist on võõrandatud sõiduk Jeep Cherokee, vara võõrandati bilansilise jääkväärusega ja rahalisi vahendeid ei laekunud, kuna tehti tasaarveldus. Ajutine haldur on seisukohal, et vara müüdi turuväärtusele vastavalt ja koos vara tagasisaamisega tuleb tagastada ka teisele poolele üleantu, s.t. tasaarveldus oleks kehtetu ning ettevõte, kellele vara müüdi lisanduks võlgnike nimekirja. Pealegi on vara võõrandatud kolmandale isikule. Seega puudub vara tagasivõitmise võimalus. Juhtorgani liikme vastu nõude esitamisel hindab kohus mitte üksnes juriidilist võimalust vaid hindab tõenäosust , kas juhtorgani liikme vastu esitatavast nõudest on võimalik raha pankrotimenetlusse saada. Juhtorgani liikmed on ettevõttele andnud laenu kokku 64 000 krooni, et parandada ettevõtte maksevõimet. Nimetatud laenud on võlgnevusena ka toodud ära nõuetena. Kuna nõuded ei ole pandiga tagatud, ei ole võimalust neid võlgnevusi ka tagasi saada. Ka on juhtorgani liige nõustunud menetluses ajutise pankrotihalduri kulutuste katmisega. Seega on juhaorgani liikmete kanda piisavalt suured kulutused ja kohu arvates puudub võimalus juhtorgani liikmelt enamate rahaliste vahendite saamiseks.

PankrS § 29 lg 8 kohaselt, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur taotles kohtul määrata ajutise halduri töötasuks kokku 15 180 krooni (koos tulumaksuga) (kokku 16,3 tundi), millele lisandub sotsiaalmaks 5 009 krooni - kokku 20 189 krooni ja ajutise menetluse teenindamiseks tehtud kulud summas 1 890 krooni (koos käibemaksuga). Võlgnik on nõus oma vahenditest tasuma ajutise halduri tasu. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ning ajutise halduri kvalifikatsioonile. Ajutise pankrotihalduri aruande ja kohtuistungil antud selgituse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Majandustegevuse lõpetas võlgnik sisuliselt 2008.a lõpul ning 2009.a jooksul sisulist tegevust ei toimunud. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad vara tagasivõitmise võimalused. Võlgniku varade väärtus ei ole piisav edasise pankrotimenetluse läbiviimiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuna olemasolev vara on väheväärtuslik, siis peaks juhatuse liige võtma vabatahtlikult kohustuse hüvitada kassasse dokumentaalselt tõendamata kulu ning tegevuse lõpuperioodil välja makstud laen. Kuna võlausaldajate nõuded jäävad enamus alla 20 000 krooni, siis ei ole ajutine haldur esitanud võlausaldajatele ettepanekut menetluskulude tasumiseks. Maksu – ja Tolliametile ei ole esitatud järelpäringut menetluskulude osas, arvestades nõude suurust ei ole ilmselt otstarbekas lisakulutusi teha. Kohus leiab, et sisuliselt on tagasivõitmise alused olemas, kuid arvestades eelpooltoodud asjaolusid, ei ole tagasivõitmise hagide esitamine otstarbekas, kuna suurenevad kulutused ja eeldatav saavutatav tulemus ei tooks rahalisi vahendeid, kuna suureneks ka kohustuste hulk. Käesoleval ajal vara selle hinnaga realiseerida ei oleks võimalik, arvestades hetke majandusssituatsiooni. Vastavalt PankrS § 28 lg 2 ei käsitle kohus raske juhtimisveana ,mis põhjustas võlgniku maksejõuetuse tekkimise juhatuse liikme poolt oma kohustuse mittetäitmisel – pankrotiavalduse varasema mitteesitamist, kuna 2009 aastal otsisid juhatuse liikmed aktiivselt väljundeid majandusliku olukorra parandamiseks, mis aga ei õnnestunud tekkinud majandussituatsioonist. Kohus leiab, et Forex Ehitus OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgniku vara koosneb tagasivõitmise nõuetest ning võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.