Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikes Väljaandes avaldamisest arvates. Asjaolud ja avaldus 02.11.2009. a esitas osaühing V juhatuse liige avalduse äriühingu pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad võlgniku kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda OÜ V täita võlausaldajate nõudeid. Kohtule esitatud vara ja võlgade nimekirja kohaselt oli võlgnikul vara 66 500 krooni eest ja kohustusi kokku 2 965 350 krooni. Ajutise halduri aruanne OÜ V põhitegevusalaks on olnud transporditeenused. Ettevõte on osutanud teenuseid üle Euroliidu ja Venemaa maismaatranspordi alal. Võlgnik on olnud Rahvusvaheliste Autovedude assotsiatsiooni liige. 2007. aastal, võlgniku majandusaastaaruande kohaselt, iseloomustas ettevõtlust äritegevuse mahtude stabiilne kasv ja eelmistel aastatel saavutatud turuosa kindlustamine. 2007. aastal moodustas OÜ V müügitulu 9 014 970,00 krooni, kasvades aastaga 3,7 %. 2007. aastal oli ettevõtte töötajate keskmine arv 7 töötajat. 2007. aastal moodustasid ettevõtte tööjõukulud 705 146,00 krooni, kasvades aastaga kolmekordselt. Tööjõukulude kasvu tingis võlgniku sõnul töötajate arvu kasv ning mõõdukas palgakulu kasv. 2008. aastal jätkas VOÜ traditsioonilise äritegevusega püüdes säilitada saavutatud mahtusid ning kindlustada eelmistel aastatel saavutatud turuosa. 2008. aastal moodustas VOÜ müügitulu 8 003 108,00 krooni, vähenedes aastaga 11%. 2008. aastal oli ettevõtte töötajate keskmine arv jätkuvalt 7 töötajat. 2008. aastal moodustasid ettevõtte tööjõukulud 829 187,00 krooni, kasvades aastaga 15 %. Tööjõukulude kasvu tingis võlgniku sõnul palgatulude kasv. 2008. aasta majandusaastaaruande kohaselt oli ettevõtte järgmise majandusaasta põhieesmärgiks teenuste täiustamine ning firma turupositsiooni säilitamine ja kindlustamine olemasolevatel turgudel. Siiski juba 2008. aasta lõpus tekkis võlgnikul raskusi SEB Liisingus, käisid läbirääkimised liisingulepingute pikendamiseks ja maksepuhkuse saamiseks. 2009. aasta majandusaastaaruandest täiendavat informatsiooni töötajate ning tegevuse eesmärkide kohta ei tulene, siiski kajastub dokumentides võlgniku nõrk majanduslik olukord. Pankrotimenetluse algatamise seisuga võlgnikul kehtivad töölepingud puuduvad ning võlgnevusi töötajatele pole. Ajutine haldur on tuvastanud, et OÜ V teadaolevad varad moodustuvad alljärgnevalt: Pankrotimenetluse algatamise seisuga võlgniku pangakontodel rahalised vahendeid puuduvad. Sularaha kassas võlgniku kinnitusel ning võlgniku esitatud raamatupidamisdokumentatsiooni kohaselt pankrotimenetluse algatamise seisuga puudub. 18.12.2009 seisuga kajastab võlgnik nõuet ostja vastu suuruses 7 098,00 krooni. Muud nõuded on võlgniku raamatupidamisdokumentatsioonis kajastatud suuruses 1 306 349,00 krooni. Muud nõuded moodustuvad liisingus olevate transpordivahendite kajastamisest ning tingituna asjaolust, et osa transpordivahendeid on liisingufirmade poolt müümata. Ajutine haldur on analüüsinud kajastatud nõudeid ning on seisukohal, et kajastatud nõuete laekumine ei ole reaalne ning võimalik nõuete suurus liisingfirmade vastu ei vasta reaalselt eksisteerivale olukorrale. Võlgniku raamatupidamisdokumentides (seisuga 18.12.2009) kajastub materiaalne põhivara kokku summas 42 256,00 krooni väärtuses (kapitalirendis olev multilift). Pankrotiavalduses toodud võlgniku selgituste kohaselt tekkisid võlgnikul 2008. aasta lõpus raskused SEB Liisingus liisinguks võetud transpordivahendite eest tasumisega, mille järgselt SEB Liising AS ütles üles liisinglepingud ning võttis järk-järgult autod koos multiliftide ja furgoonidega tagasi ning asus neid müüma. Kuivõrd osa neist on veel müümata, siis kajastas võlgnik neid vahebilansis põhivahendite ja pikaajaliste nõuetena. Kõik seni liisingu poolt müüdud varad on müüdud suure müügikahjumiga. Arvestades vara turuväärtust ning liisingvarade jääkmaksumusi hindab ajutine haldur materiaalse põhivara rahalise väärtuse oluliselt väiksemaks kui pankrotimenetluse algatamise seisuga bilansis kajastatud. Muud võlgniku vara ajutine haldur tuvastanud ei ole.

Pankrotiavalduses toodud võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustused järgnevate võlausaldajate ees: 1) AS Eesti Statoil – 271 581,13 krooni 2) Port One OÜ – 315 912,85 krooni, lisaks viivis 100 % 3) Timex S.A. eesti Filiaal 510 801,00 krooni 4) AS SEB Liising – 971 065,00 krooni 5) Danske Bank Eesti Filiaal – 550 374,00 krooni 6) Swedbank Liising – 54 581,00 krooni 7) Swedbank AS krediitkaart – 41 200,00 krooni 8) Marfin Bank Eesti AS – 150 000,00 krooni 9) Lamont Grupp AS – 17 340,00 krooni 10) Salemanko OÜ – 15 096,00 krooni 11) Vevid AS – 37 143,00 krooni 12) Kiiu Zoon 12 700,00 krooni 13) OÜ TIP Trailer Eesti – 3082,16 krooni 14) Haagisekeskus OÜ – 14 473,00 krooni 15) Andrei Bogdanov autojuhi töötasu. Pankrotiavalduses kajastab OÜ V võlgnevust hankijatele suuruses 2 965 350,00 krooni, 18.12.2009. aasta võlgniku bilansi kohaselt moodustavad võlad tarnijatele 3 468 782,00 krooni. Võlgnevuse täpne suurus sõltub liisitud transpordivahendite lõplikust müügihinnast, mis omakorda on sõltuvuses turuhinnast ja müügitulemustusest. Bilansis (18.12.09) kajastab võlgnik maksuvõlga kokku summas 212 559,00 krooni. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti saadetud informatsioonile moodustab võlgniku maksuvõlgnevus 18.12.2009.a. seisuga kokku 230 153,50 krooni ning maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress 11 929,63 krooni. Maksu ja Tolliameti informatsiooni kohaselt on võlgnikul käibemaksu võlgnevus summas 73 357,00 krooni, kinnipeetud tulumaksu võlgnevus 26 038,00 krooni, kogumispensionimakse võlgnevus summas 2934,00 krooni, sotsiaalmaksu võlgnevus summas 86 965,50 krooni, töötuskindlustusmakse võlgnevus summas 3360,00 krooni, raskeveokimakse võlgnevus 18 245,00 krooni ning intress 19 254,00 krooni. Võlad töövõtjatele moodustavad võlgniku 18.12.09 bilansi kohaselt 7 138,00 krooni, muude viitvõlgade kogusuuruseks 591 289,00 krooni, millest 249 875,00 krooni võlad avansiaruannet alusel, 47 100,00 krooni osaniku ees ning 295 214,00 laenulepingustest tulenevad kohustused. Võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei ole kuriteo tunnustega tegusid. Juhatuse liikmete tegevuses ei ole olnud võimalik tuvastada võlgniku poolt oma tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatus pidi varem olema teadlik arvestades sissenõutavaks muutunud liisingukohustuste suurust, et võlgniku olemasolevad varad ei kata enam ära võlgniku kõiki kohustusi. Tulenevalt PankS § 29 lg-st 1 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuivõrd pankrotimenetluse algatamise seisuga puudub võlgnikul realiseeritav vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ning puuduvad igasugused rahalised vahendid, samuti ei esine märkimisväärseid ja selgeid vara tagasivõitmise võimalusi, siis on pankrotimenetluse raugemine tõenäoline. Sellest tulenevalt annab ajutine haldur hinnangu juhtorgani liikme vastu esitatava nõude kohaldatavusest.

Äriseadustiku § 187 lg-e 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme poolne kohustuse rikkumine kui osaühingu juhtorgani liikme vastutuse esmane eeldus. Ajutine haldur leiab, et võlgniku juhtorganil on olnud mõistlik võimalus tutvuda OÜ V majandusnäitajatega, analüüsida tekkinud olukorda ning võimalikke edasisi tegutsemisviise. Võlgniku raamatupidamist on peetud korrektselt ning pole alust väita, et võlgniku juhatusel on puudunud võimalus jooksvalt raamatupidamisandmetega tutvumiseks. Siiski ei võtnud OÜ V juhatus ette vajalikke kõiki meetmeid tegutsemaks kooskõlas seadusega. Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku bilansse 31.12.2008, 30.06.09, 30.09.09 ja 18.12.09 ning leiab, et pankrotiavalduse esitamise seisuga, s.o. 02.11.09 ei ole võlgniku kohustused märkimisväärselt tõusnud. Täpsemalt, raamatupidamislikult on võlgniku kohustused küll kasvanud, kuid varasem pankrotiavalduse esitamine ei oleks seejuures toonud kaasa märgatavat kohustuste lõppmahu vähenemist, samuti suuremaid võimalusi võlausaldajate (eelkõige liisingfirmade) nõuete rahuldamiseks. Kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ehk juhul kui võlgnik oleks pankrotiavalduse esitanud õigeaegselt, ei oleks see märkimisväärselt muutnud kahjustatud isikute positsiooni. Võimalik kahju võiks tuleneda küll viiviste määrast, mis oleksid olnud väiksemad juhul kui pankrotimenetlus oleks algatatud varasemalt ning tagastatud liisingseadmete võimalik suurem turuväärtus, mida on käesoleval ajal keeruline üheselt hinnata. Seega ei leia ajutine haldur, et osaühingule OÜ’le Voleks juhatuse liikme tegevusest või tegevusetusest tekkinud oluline kahju tulenevalt pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata jätmisest. Kohtuistung Kohtuistungil 03.02.2010. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata juhul kui ükski võlausaldaja ei nõustu tasuma deposiiti menetluskulude katteks. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandega. Võlgniku seaduslik esindaja nõustub raugemise korral dokumendid hoiule võtma. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetust, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi 4 432 607 krooni. Pankrotimenetluse algatamise seisuga on võlgnikul vara puudub. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjusteks ei ole kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetust põhjustavateks teguriteks on muuhulgas maismaatranspordi valdkonna langemine ning võlgniku klientide vähenemine, ühtlasi ebaedukad läbirääkimised võlausaldajatega. Võlgniku maksejõuetust põhjustasid juhatuse valed planeerimisotsused ning liiga aeglane reageerimine muutuvale majandussituatsioonile. Võlgniku valed planeerimisotsused viisid suutmatuseni tasuda liisingumakseid. Ajutine haldur on tuvastanud, et OÜ V finantssuhtarvud viitasid tekkivale maksejõuetusele juba

2008. aasta detsembrist, omakapital oli tugevalt alla seaduses ette nähtud piiri juba 30. juunil 2009. ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt juhatus kutsub kokku osanike koosoleku kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 180 lg 51 järgi kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Võlgniku juhatuse liige esitas pankrotiavalduse kohtule 02.11.2009. a, seega kohtu hinnangul hilinenult. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus määrab menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut menetluskulude kandmiseks avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 3 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 15 600 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 618 krooni. Kohus leiab, et tasunõue ja kulutused on põhjendatud. PankrS § 150 lg 4 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult ja juhatuse liikmelt solidaarselt välja mõistmisele ajutise halduri tasu 15 600 krooni (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutused summas 1 618 krooni Indrek L kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule VKile.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.