Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja ja kostja sõlmisid suulise müügilepingu, mille kohaselt hageja müüs kostjale kaupa. Kostja oli kohustatud kauba ning kauba transpordi eest tasuma vastavalt arvele. Hageja esitas müüdud kauba eest kostjale arve nr 2611347 summas 26 491,00 krooni. Eeltoodud arves ettenähtud tähtaja jooksul kostja poolt arve täielikku tasumist ei toimunud. Seega on kostja käesolevaks hetkeks kohustuse täitmisel langenud viivitusse. Oma vastuses kostja vastusele (tl 35) möönab hageja, et hagiavalduses märgitud hagihind on ebatäpne ja õigeks hagihinnaks on 20 491,00 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevusena 20 491 krooni ja viivisena 20 491 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 17-19) Kostja esitatud hagi ei tunnista. 2006. aasta sügisel avas Veinikaubamaja OÜ kvaliteetveinide kaupluse Tartus ning Külminaator OÜ oli huvitatud oma veinikülmikute pakkumisest sellel turul. Jaanus Lajal ja Külminaator OÜ esindaja Mart Voolpriit leppisid kokku, et Veinikaubamaja OÜ kauplusest saab muuhulgas Külminaator OÜ imporditud veinikülmikute esindus ning neid külmikuid on võimalik kohe kohapealt osta. Kokkulepe veinikülmikute müügiesinduse kohta sõlmiti suusõnaliselt, kokkulepet tõendab kirjalik e-kirjavahetus. 10.10.2006.a tellis Veinikaubamaja OÜ müüginäidistena kaks külmikut, mis saabusid 26.10.2006.a saatelehe alusel. 30.10.2006.a koostas Külminaator OÜ oma-algatuslikult arve nr 2611347 külmikute müümise ja transpordi kohta, märkides maksetähtajaks 29.10.2006.a. Kuna kokkulepet nende külmikute ostmiseks ei olnud soovis Veinikaubamaja OÜ külmikud tagastada. 20.02.2007.a saatis Mart Voolpriit e-kirja uue Külminaator OÜ tootekataloogiga ning müügiküsimusega, seal mainib ta esmakordselt tasumata arvet. Mai alguses 2007.a nõustus Veinikaubamaja OÜ külmikud endale ostma tingimusel, et Külminaator OÜ tasaarveldab külmikute hinna Veinikaubamaja OÜ või Veinimaailm MTÜ vahenduste, teenuste või arvetega. Samuti nõustus Veinikaubamaja OÜ tegema vajadusel osalisi makseid. Vastastikkused rahalised maksed toimusid mai alguses 2007.a. Veinikaubamaja OÜ tasus kostjale 2000 krooni 04.05.2007.a. Veinikaubamaja OÜ poolt 13.06.2007.a esitatud soodushinnaga arve nr 407 messil osalemise kohta, tasaarveldati juba külmikute arve katteks. Esimese tasaarvestuse kohta koostati akt, milles on muuhulgas märgitud, et tasuda jääb 20 491 krooni. Septembri lõpus 2007.a võttis Richard Kukkur Veinikaubamaja OÜ-st kaupu summas 1993,00 krooni. 03.10.2007.a saatis Veinikaubamaja OÜ Külminaator OÜ-le arve nr K320 summas 1993,00 krooni. 08.10.2007.a seiskus kehtiva garantii ajal Külminaator OÜ-st saadetud külmik. Külminaator OÜ keeldus külmikut parandamast, tuues põhjenduseks, et külmiku eest on tasumata. Veinikaubamaja OÜ-l kulus remondiks 3000,00 krooni. Kostja hagi ei tunnista kuna poolte vahel ei ole sõlmitud müügilepingut vara soetamise eesmärgil. Kostja on seisukohal, et külmikute maksumus koos kohaletoimetamisega summas 26 491,00 krooni, on tasaarveldatud järgmiste summadega: pangaülekandega 04.05.2007 summas 2000,00 krooni, hageja osalemisega messil summas 4000,00 krooni, hageja poolt võetud veinidega summas 1993,00 krooni, kompressori vahetusega summas 3000,00 krooni, Külminaator OÜ liikmemaksuga perioodil juuni 2007.a – veebruar 2008.a, summas 6300,00 krooni ja Külminaator OÜ liikmemaksuga perioodil märts 2008.a – aprill 2009.a summas 9800,00 krooni. Hagejal puudub alus viiviste nõudmiseks. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUVÄIDETE OSAS (tl 34-36). Hageja saatis kostjale korduvalt meeldetuletusi arve tasumise kohta, kuid kostja ei reageerinud enne, kui hageja oli pöördunud võla sissenõudmiseks inkassoettevõtte Intrum Justitia AS poole jaanuaris 2008.a. Hageja edastas kostjale saldoteatised 4. jaanuar 2007.a ja 18. jaanuar 2008.a, millel oli viide, et kui toodud saldo ei ühti kostja andmetega, paluti teatada sellest hiljemalt 20.01.2007.a ning tähtajaks kinnituse mittesaamisel loeb hageja saldo aktsepteeritavaks kostja poolt. Vastus võlateatisele tuli kostja poolt alles 10. mail 2008.a, mis on esitatud arve saamisest rohkem kui poolteist aastat hiljem. Kostja poolt esitatud e-kirjast ei selgu, et hageja ja kostja oleksid sõlminud müügiesinduse kokkuleppe, vaid Mart Voolpriit hageja esindajana annab üksnes soovitust hotellile veinikülmiku valimisel. Seetõttu peab hageja kostja sellist väidet põhjendamatuks. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja soovinud külmikuid tagastada ning käesoleva ajani on need kostja valduses. Ka ei ole hageja kordagi lubanud külmikuid tagasi osta, kuna need müüdi kostjale. Samuti ei ole hageja kordagi kinnitanud, et vaidlusalune arve nr 2611347 on väljastatud raamatupidamise poolt automaatselt ja ei kehti. Kostja sai arve kätte ja tasus sellest osaliselt 2000 krooni. Siiski hageja märgib, et saatis kostjale kirja koos tasaarveldusaktiga nr 1, kahes eksemplaris. Akti all oli viide, kus hageja palus üks eksemplar allkirjastatult tagasi saata. Kostja seda aga ei teinud ning hageja eeldas, et kostja ei nõustu tasaarveldusega. See, et kostja on esitanud kohtule sama tasaarveldusakti nr 1 omapoolse allkirjaga, on allkirjastatud tagantjärgi ning hagejale oli see kuni kostja kirjaliku vastuse lugemiseni teadmata, et kostja sellega nõustus. Hageja sai teada külmiku katki minemisest kostja kirjalikust vastusest Intrum Justitia AS-i võlateatisele veebruaris 2008.a. Kostja ei esitanud hagejale ühtegi pretensiooni või nõuet külmiku katki minemise ning selle parandamise kohta. Samuti ei olnud põhjendatud kostja pöördumine külmiku parandamiseks kolmanda isiku poole ning sellest tulenevalt 3000 krooni nõudmine hagejalt. Hageja vaidleb sellisele tasaarveldusele vastu, kuna hagejale jäävad arusaamatuks tasaarveldatavad summad ning nende põhjendatus ja asjakohasus. Viivise nõue kostja vastu on põhjendatud tulenevalt VÕS §-le 113.

KOHTUISTUNG

Hageja esindaja, Eva Laks’i, poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et hageja nõue kostja vastu tuleneb müügilepingust, mille kohaselt kostjale on saadetud kaks külmikut ja kostja on tasunud osa arvest. Külmikud on endiselt kostja käes ja kostja on hagejale võlgu 20 491,00 krooni. Esialgsest nõudest arvestas hageja maha 4000 krooni, kuna Veinikaubamaja võimaldas esindamist messil. Hageja vaidleb vastu kostja poolt 30.10.2009.a esitatud arvetele, sest need ei seondu käesoleva tsiviilasjaga, sest need on esitatud kolmanda isiku poolt. Kostja viide selle kohta, et tegemist on ühe omanikuga ei ole asjakohane, sest tegemist on erinevate juriidiliste isikutega. Tõendeid nõuete ülemineku kohta kostja kohtule esitanud ei ole. Tasaarvelduse nõuet peab hageja alusetuks, sest kolmanda isiku poolt esitatud arved ei ole asjakohased, kuna Võlaõigusseaduse järgi toimub tasaarveldus kahe poole vahel ja antud juhul toimuks siin tasaarvestus kolme isiku vahel, mis ei ole seadusega kooskõlas. Hageja palub kostjalt põhisumma 20 491,00 krooni ja viivise 20 491,00 krooni väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja esindaja, Jaanus Lajal’i, poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et nendeni on jõudnud ainult arved ja poolte vahel ei ole ostu-müügilepingut. Kostja arvates on hageja nõue ammu kostja poolt hagejale tasutud läbi tasaarvelduste. Tasaarvestusteks on külmiku remondiarve, messi arved, liikmemaksu arved, mis on läinud MTÜ Veinimaailma poolt Veinikaubamaja OÜ-le sissenõudmiseks, tasaarveldamiseks Külminaator OÜ-ga. Peale selle on tasaarvelduseks ka läinud Richard Kukkuri poolt Veinikaubamaja OÜ-lt võetud veinid summas 1993,00 krooni, mille kohta on 03.10.2007.a. saadetud arve Külminaator OÜ-le. Tasaarveldamisele kuuluv summa on 27 093,00 krooni seisuga 24.05.2009.a.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kostja on esitanud kohtule järgmised vastuväited:

Kohtule kostja poolt esitatud arvetest (tl 57-84) nähtub, et MTÜ Veinimaailm on esitanud hagejale igakuulised arved summas 700 krooni Veinimaailma liikmemaksu kohta perioodi 5.06.2007.a kuni 2.10.2009.a eest, kokku summas 20 300,00 krooni. Võlaõigusseaduse § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole hageja vastuväited selle kohta, et kuna tasaarvestamiseks esitatud arved on esitatud kolmanda isiku poolt, siis ei seondu need käesoleva tsiviilasjaga. Kuna poolte vahelised nõuded on suunatud rahalise kohustuse täitmisele, siis on nad antud juhul loovutatavad. Nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku ehk nõude võlgniku nõusolek, nõude loovutamisest ei tule ka võlgnikule teatada. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu poolt on leidnud tuvastamist järgmised asjaolud:

Võlaõigusseaduse § 220 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda majandus-või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Arve-Saatelehest nr 849;18.12.2007 (tl 25) nähtub, et külmkapil on vahetatud kompressor ning et asja lepingutingimustele mittevastavusest on kostja hagejale teatanud 21.02.2008.a (tl 27-28). Seega on majandus- või kutsetegevusega tegeleva ostja jaoks enam kui kahe kuuline tähtaeg avastatud puudusest teatamiseks ebamõistlik. Külmkapid on saatelehe nr 2611417 alusel kostjale edastatud 26.10.2006.a (tl 6), ostja on külmkappi parandanud detsembris 2007.a. Kuna kohtule ei ole esitatud poolte vahel sõlmitud garantiilepingut, millest tuleneks müüdud asja garantiitähtaeg, siis antud juhul ei kuulu tasaarvestamisele külmkapi remondile kulunud summa 3000,00 krooni. Viivis Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud viivisenõue on põhjendamatu. VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt viivise 20 491 krooni väljamõistmist, mille hageja on sidunud põhinõude ulatuses. Arve nr 2611347 maksetähtajaks on 29.12.2006.a. Viivise protsendiks arvel on näidatud 0,25% päevas. Kuna kostja maksis nimetatud arvest ära 2000,00 krooni 04. mail 2007.a. (tl 7,22), siis on esimene viivise arvestuse periood alates 30.12.2006 kuni 04.05.2007.a ja kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 8 344,67 krooni (26 491,00 krooni x 126 päeva x 0,25%). Perioodi 5.05.2007.a kuni 5.09.2007.a eest kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis summas 7 592,21 krooni (24 491,00 krooni x 124 päeva x 0,25%). Arvestades, et hageja poolt edastati 5.09.2007.a kostjale tasaarveldusakt (tl 24), mille kohaselt on kostja põhivõlgnevuseks 20 491,00 krooni, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis perioodi 6.09.2007 kuni 21.02.2008.a eest summas 8 657,45 krooni (20 491,00 krooni x 169 päeva x 0,25%). Kokku kuuluks kostjalt väljamõistmisele viivisena 24 594,33 krooni. Kostja tegi tasaarvestusavalduse hagejale teatavaks 21.02.2008.a, seega pärast 21.02.2008.a puudus hagejal alus viiviste arvestamiseks. Kuna hageja on sidunud viivise nõude suuruse põhivõla suurusega, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 20 491,00 krooni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis on kohus seisukohal, et tulenevalt TsMS § 163 lg 1 tuleb menetluskulud täielikult jätta poolte endi kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.