Võlgnik Aktsiaselts Normandos (registrikood 10457195, likvideerimisel, asukoht Malmi 2a-6, 20308 Narva), seaduslik esindaja likvideerija Juhan Heinapuu (isikukood XXX, kontaktaadress XXX) Ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman (postiaadress PK
Kiviõli 43101, tel 5297927, e-post [email protected], halduri tunnistus nr 170)
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse kuulutamata
Normandos
raugemine
(likvideerimisel)
pankrotti
välja
Resolutsioon
1.Lõpetada Aktsiaseltsi Normandos (registrikood 10457195, likvideerimisel) pankrotimenetlus raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
2.Likvideerida kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates Aktsiaselts Normandos ja kustutada see Viru Maakohtu registriosakonna registrist. Aktsiaseltsi Normandos likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Tarmo Villmanile.
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman Aktsiaseltsi Normandos pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast Aktsiaseltsi Normandos kustutamist äriregistrist.
4.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Määrata Aktsiaseltsi Normandos olemasolevate dokumentide hoidjaks likvideerija Juhan Heinapuu (isikukood XXX, aadress XXX).
6.Saata kohtumääruse ärakiri Viru Maakohtu registriosakonda (aadressil: Pikk 32, Rakvere 44307). 1(7)
2-09-57684
7.Rahuldada aktsiaseltsi Ülemiste City määruskaebus ning tühistada Viru Maakohtu 05.11.2009.a kohtumäärus pankrotiavalduse tagamise osas. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 (viisteist) päeva. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. Asjaolud 04.11.2009.a esitas Aktsiaselts Normandos (likvideerimisel) esindaja Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt tegutses Aktsiaseltsi Normandos raksetööstuse valdkonnas ning tegeles masinaehitusega. Äriühingu tegevus on lõppenud. Majandustegevus puudub ning välja on kujunenud maksejõuetus pankrotiseaduse § 1 mõistes. Aktsiaseltsi Normandos suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole ajutine ning seega on äriühing püsivalt maksejõuetu. Viru Maakohtu 05.11.2009.a määrusega algatati Aktsiaseltsi Normandos (likvideerimisel) pankrotimenetlus ning ajutiseks halduriks nimetati Tarmo Villman. Sama määrusega rahuldas kohus pankrotiavalduse tagamise taotluse ja keelas AS-l Ülemiste City vara käsutamise, mille suhtes on aktsiaselts Ülemiste City teostanud pandiõigust Aktsiaseltsiga Normandos 22.07.2003.a sõlmitud üürilepingu nr DRL 57-03 alusel. 20.11.2009.a saabus kohtusse aktsiaseltsi Ülemiste City määruskaebus 05.11.2009.a määruse peale pankrotiavalduse tagamise osas. Pankrotiavalduse tagamine oli vaidlustatud täies ulatuses. Ajutine haldur Tarmo Villman on kohtule esitanud ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruanne
1.Võlgniku varad ning võlad
1.võlgnik omab pangaarveid: SEB Pank AS, jääk 16.11.2009 seisuga on 69,31 krooni, lisaks telefonipanga kuuhooldustasu võlgnevus 30 krooni. Sampo pank 12.11.2009 seisuga jääk 25,20 krooni. Swedbank jääk seisuga 06.11.09 on 14,77 krooni (konto broneeritud summas 45 krooni). Kontod eelnevalt arestitud kohtutäituri ja Maksu-ja Tolliameti poolt.
2.Laenukohustused pankadele: kohustused puuduvad.
3.Liisinglepingud/kohustused: kohustused puuduvad.
4.Maksuameti nõue võlgniku vastu: 05.11.2009.a seisuga põhivõlg 942994,85 krooni ja intressid 63489,10 krooni, kokku 1006483,95 krooni.
5.Kinnistusraamatu andmed: kinnistud puuduvad.
6.Ehitusregistri andmed: ehitised puuduvad.
7.Vararegistritest ARK-i andmed: võlgniku nimele pole registreeritud sõidukeid.
8.Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid – kuni 19.10.2009 SEB Pank ja hetkel kehtiv kommertspant SEB Liising AS vastu summas 3 milj.krooni.
9.Kohtutäituritel täitmisel nõuded – kohtutäitur Hille Kudu summas 286611,07 krooni (nimetatud Maksu- ja Tolliamet nõue);
10.Kohtuvaidlused – puuduvad.
2.Üldandmed võlgniku kohta 2(7)
2-09-57684 Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 11.12.1998.a. Aktsiakapital 400000 krooni, aktsionärid A R (ik XXX) 160000 krooni ja K P (ik XXX) 240000 krooni, nõukogu liikmed – N N, ik XXX, G B, ik XXX, S P ik XXX. Juhatuse liikmed kuni 25.09.2009: A R (ik XXX) ja K P (ik XXX). AS lõpetamisotsus tehtud 25.09.09.a, likvideerijaks määratud Juhan Heinapuu, kes on esitanud kohtule võlgniku pankrotiavalduse 31.10.2009.a. Pankrotimenetlus algatatud 05.11.2009.a. Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgnik tegeles peamiselt metallitoodete (rasketööstus, masinaehitus) tootmisega üüritud pindadel, seda XXX. Alates 2008.a vähenes seoses majanduskriisiga tellimuste arv (nimetatu oli kõigi antud majandussektoris tegutsevate ettevõtete probleem). Võlgniku esitatud kohaselt: majanduslangusega seoses peatati kõik suuremahulised tellimused. Seoses sellega süvenesid võlgniku makseraskused s.h. ka üürilandja Ülemiste City AS ees. Üürileandja lülitas korduvalt välja elektri, mis omakorda ei lubanud võlgnikul tootmisega tegeleda. 17.06.2009.a teostas üürileandja üüritud ruumides asuva vara suhtes pandiõigust ja 28.07.09 ütles üürileandja üürilepingu üles ning asus panti realiseerima. 20.10.2009 läbi viidud enampakkumisel Ülemiste City AS realiseeris üüripindadel olnud vara hinnaga 1461272 krooni (vara omandas Ülemiste City AS). Võlgniku esitatud selgituste kohaselt realiseeritud vara hulgas oli nii võlgniku vara kui ka kolmandate isikute vara. Nimetatud müügihinna ulatuses vähenesid võlgniku võlad Ülemiste City AS-le. Käesolevaks hetkeks on majandustegevus lõppenud. Võlgniku seadusliku esindaja selgituste kohaselt ei ole äriühing enam jätkusuutlik ettevõte, kuna puudub tegevuse jätkamiseks võimalus. Käesolevaks hetkeks on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
3.Võlgniku varaline seisund Varaline olukord toodud pankrotimenetluse algatamise seisuga. Võlgniku esindaja esitanud bilansiandmed 31.10.2009 seisuga. Haldur ka iseseisvalt kogunud infot võlgniku vara ja võlgade kohta: Varad Raha pangaarvetel 109,28 krooni. Muud varad käesolevaks hetkeks puuduvad. Võlgniku pankrotiavalduses näidatud varad on käesolevaks hetkeks müüdud üürileandjast pandipidajaks oleva Ülemiste City AS poolt. Konservatiivselt hinnates võlgniku varasid käesolevaks hetkeks 109 krooni. Kohustused Võlgnikul on 16 võlausaldajat. Suurimaks võlausaldajaks on omanik-juhatuse liige K P, kelle põhivõla nõue 1864939 krooni. Suurimateks võlausaldajateks veel: Maksu- ja Tolliamet, kellele 05.11.2009.a. seisuga põhivõlg 942994,85 kr ja intressid 63489,10 krooni, kokku 1006483,95 krooni. Võlgnevus on tekkinud deklareeritud kuid tasumata jäetud maksudest. Võlgniku pankrotiavalduses on märgitud võlausaldajaks Ülemiste City AS võlas 1564473 krooni. Ülemiste City AS esitatud 20.10.2009 enampakkumise akti kohaselt müüdi üüriruumides asunud kõik varad (täpsustamata vara loetelu) hinnaga 1461272 krooni, mis tasaarveldati võlgniku võlgnevusega. Ajutisele haldurile ei ole teada 20.10.2009 müüdud vara koosseis, kuid võlgniku esitatud kohaselt oli üüritud ruumides nii kolmandate isikute kui võlgniku vara. Ajutisel halduril ei ole võimalik tuvastada müüdud vara koosseisu, mistõttu ei suuda hetkel hinnata kui suure osa moodustas võlgniku pankrotiavalduses näidatud vara 20.10.2009 müüdud varadest. Nimetatud 20.10.2009.a toimunud müügi tulemusena võidakse kolmandate isikute poolt esitada nõudeid võlgniku vastu (samas võlgniku esindaja selgituste
3(7)
2-09-57684 kohaselt oli Ülemiste City AS-le teatatud üüriruumides asuva osa vara kuulumisest kolmandatele isikutele). Kokku võlgniku pankrotiavalduses esitatu kohaselt võlgu summas 5282593 krooni. Arvestades asjaoluga, et 20.10.2009 enampakkumisega sai täidetud võlgniku kohustus Ülemiste City AS-le ning kolmandatel isikutel puudub võimalus esitada nõudeid võlgniku vastu, siis kohustusi võlgnikul summas 4064866 krooni. Ajutise halduri hinnangul kohustused ületavad varasid (seda konservatiivselt hinnates) summas ca 5,3 milj.krooni. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, et puudub majandustegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu, pankrotiavalduse esitamisega ka seda tunnistatakse.
4.Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda pikema perioodi jooksul oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgniku sisuline majandustegevus on ka nüüdseks lõppenud, puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Muutunud turuolukorra tõttu on ka ebareaalne, et oleks võimalik taastada võlgniku majandustegevust ning toimida kasumlikult. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 järgi Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiseaduse § 1 lg 3 järgi Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevus on olnud 2007. ja 2008. aastatel kasumlik. 31.12.2008 seisuga oli omakapital positiivne. Järsult kahjumisse langes äriühing 2009.aastal, mil kadusid tellimused ja peatus majandustegevus. Kohe aasta alguses tabas ettevõtet likviidsuskriis, mis piiras võlgniku võimalust jätkata tegevust. Jäädi võlgu tootmisruumide üürileandjale Ülemiste City AS, mis tingis olukorra, kus juuni k.a. üürileandja võttis vara enda valdusesse (rakendatud üürileandja pandiõigust ja nimetatud vara sai Ülemiste City AS poolt võõrandatud 20.10.2009 aastal). Kokkuvõtvalt, maksejõuetuks muutumise põhjused tulenevad :majanduses toimunud järskude negatiivsete muudatustega majandustegevus muutus kahjumlikuks, võlgniku varade turuväärtus tugevalt langes alla nende bilansilise väärtuse (langesid seadmete müügihinnad). Kõik nimetatud kiired muutused tekitasid olukorra, kus võlgnik muutus järsku püsivalt maksejõuetuks. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. Hinnates eeltoodut on ajutine haldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks tulevikus, võlgniku netovara on negatiivne. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt püsivalt maksejõuetu.
5.Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja tagasinõuete esitamise võimalustest 4(7)
2-09-57684 Võlgniku majandustegevuse kohta on ajutine haldur välja selgitanud, et tegeleti peamiselt metallkonstruktsioonide tootmisega. Seoses üldise majanduslangusega tekkisid makseraskused, kadusid tellimused, drastiliselt langes vara turuväärtus – nimetatu tingis olukorra, kus muututi püsivalt maksejõuetuks. Käesoleva ettekandele lisatud võlgniku põhjendused maksejõuetuse põhjuste osas ning põhjused, miks pankrotiavaldus on esitatud alles oktoober 2009.a. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtlikult aktsiaseltsi maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Ajutine haldur peab võimalikuks, et endiste juhatuse liikmete tegevuses võib olla juhtimisvea tunnuseid (ei ole järginud hoolsuskohustust, viivitatud võlgniku pankrotiavalduse esitamisega). Samas nimetatus on võimalik lõplik seisukoht võtta alles peale põhjaliku finantsanalüüsi tegemist, mis eeldab selle tegemiseks rahaliste vahendite olemasolu. Peale analüüsi tegemist oleks võimalik võtta seisukoht juhatuse liikme vastu nõuete esitamises seoses viivitusega võlgniku pankrotiavalduse esitamisel (ÄS § 180 lg.51 võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse hilise täitmisega). Nimetatu seondub eelkõige asjaoluga, et võlgniku omakapital oli 31.12.2008 seisuga positiivne summas ca 1,8 milj.krooni, nüüdseks negatiivne ca 5,2 milj.krooni. Võlgnik tegevus oli kogu 2009 aasta pidevalt kahjumlik, pankrotiavaldus esitati 31.10.2009.a. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võiks teoreetiliselt esitada tagasivõitmiste hagi OÜ Smithson vastu seoses 03.03.2009 müüdud seadmetega, kuid need samad seadmed müüdi Ülemiste City AS poolt koos muu varaga 20.11.2009 enampakkumisel võlgniku võla katteks. Samas ajutine halduril puudub kindlustunne, et hagid rahuldatakse (seoses tõendamatusega) ja kas haginõuded ka reaalselt täidetakse. Tagasinõuete esitamise võimalusi ajutine haldur ei ole hetkeks suutnud tuvastada. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning ühtlasi pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 80000 krooni, mis kataks ajutise halduri kulusid ja ka halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi (esmaseks kuluks eelkõige kulud finantsanalüüsi tegemisele). Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudes ega rasketest juhtimisvigadest. Võlgniku juhatuse liikmete juhtimisvead võivad olla ainult põhjuseks, mis soodustasid võlgade kogusumma suurenemist. Ajutise halduri hinnangul puuduvad selged võimalused reaalsete tulemitega (st raha laekumisega pankrotipessa) tagasivõitmise nõuete esitamiseks. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes pankrotiseaduse §-le 1 lg 2, 29 palub ajutine pankrotihaldur: 1.lõpetada võlgniku pankrotimenetlus ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, avaldada ka vastavasisuline pankrotiteade, vabastades ajutine haldur oma kohustustest, määrata võlgniku olemasolevate dokumentide hoidjaks likvideerija Juhan Heinapuu isikukood XXX, XXX;
2.juhul, kuid keegi huvitatud isik tasub kohtudeposiiti kohtu määratud summa, siis kuulutada välja võlgniku pankrot, määrata haldur (ajutine haldur nõus jätkama haldurina), määrata 1.üldkoosoleku aeg;
5(7)
2-09-57684
3.mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitis. Menetluse käik Kohus on tsiviilasja arutanud 16.12.2010.a kohtuistungil. Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja oma avalduse juurde. Selgitas, et maksejõuetuse põhjused on kirjas pankrotiavalduse lisas. Võlgniku endine juhtkond andis seletusi pankrotihaldurile. Probleem oli AS-ga Ülemiste City, kelle ruumides äritegevus tehti. Kahe viimase aasta jooksul oli tootmises elekter välja lülitatud ligi 10 kuud ning äriühing ei saanud tellimusi teha. Seoses sellega suured tellimused langesid ära. Ei ole vahendeid millega tegevust jätkata ning likvideerija esitas pankrotiavalduse. Ajutine pankrotihaldur jäi ettekande juurde. Palus määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summaks 80000 krooni. Kui ükski isik ei tasu deponeeritavat summa, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Selgitas, et pankrotiavalduse tagamise peale esitatud määruskaebus kuulub rahuldamisele. Aktsiaseltsi Normandos vara on AS-s Ülemiste City ning on võõrandatud. 06.01.2010.a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetluse teate, milles tegi ettepaneku Aktsiaseltsi Normandos (likvideerimisel) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 80000 krooni hiljemalt 23.01.2010.a. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ettemaksu tasumise kohta andmeid kohtule esitatud. Maksu- ja Tolliamet 22.01.2010.a kirjalikus vastuses ettepanekule teatas, et Aktsiaseltsi Normados maksuvõlg seisuga 21.01.2010 on 1033240,06 krooni. Tulenevalt asjaolust, et Aktsiaseltsi Normandos vara väärtuseks on 109 krooni ning võttes arvesse, et puuduvad võimalused reaalse tulemitega tagasivõitmise nõuete esitamiseks, ei pea maksuhaldur võlausaldajana pankrotimenetluse edasiste kulude kandmist pankrotimenetluse raames otstarbekaks. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
6(7)
2-09-57684 Asja materjalidest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Selgeid ja tulemuslike vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur käesolevaks hetkeks tuvastanud. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtlikku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 80000 krooni keegi võlausaldajatest ei maksnud. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb Aktsiaseltsi Normandos pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse ning lähtuvalt PankrS § 165 lg 3, tuleb vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku likvideerija Juhan Heinapuu. TsMS § 663 alusel rahuldab kohus aktsiaseltsi Ülemiste City määruskaebuse ning tühistab 05.11.2009.a määruse pankrotiavalduse tagamise osas. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud taotluse ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks lahendab kohus eraldi määrusega.
Geete Lahi Kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.