Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

ASJAOLUD

Menetluse käik 19.08..2009.a. on võlausaldaja esindaja esitanud kohtule pankrotiavalduse OÜ Y suhtes pankroti väljakuulutamise nõudes. Pankrotiavalduses esitatu kohaselt: OÜ Y ja OÜ X sõlmisid kütuse müügilepingu, mille kohaselt OÜ X müüs võlgnikule kütust. Käesolevaks hetkeks on OÜ-l Y ostetud kütuse eest tasumata rohkem kui 30 päeva: Arve nr. xxxxx (väljastatud 16.05.2008.a., maksetähtaeg 30.05.2008.a.) summas 296,18 krooni; Arve nr. xxxxx (väljastatud 31.05.2008.a., maksetähtaeg 21.06.2008.a.) summas 4 967,06 krooni; Arve nr. xxxxx (väljastatud 18.06.2008.a., maksetähtaeg 09.07.2008.a.) summas 5 000,00 krooni;

Arve nr. xxxxx (väljastatud 30.06.2008.a., maksetähtaeg 21.07.2008.a.) summas 119 703,82 krooni; Arve nr. xxxxx (väljastatud 17.07.2008.a., maksetähtaeg 07.08.2008.a.) summas 126 036,85 krooni; Arve nr. xxxxx (väljastatud 31.07.2008.a., maksetähtaeg 21.08.08.a.) summas 98 472,06 krooni; Kokku on Võlgnikul rohkem, kui 30 päeva tasumata 354 475,97 krooni Vaatamata korduvatele pöördumistele ja lubadustele ei ole Võlgnik oma kohustusi täitnud ja võlgnevust summas 354 475,97 krooni likvideerinud. PankrS § 10 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetust, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlgniku maksejõuetust põhistab asjaolu, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul (PankrS § 10 lg 2 p 1). Võlausaldaja saatis tähitud kirjaga Võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik ei ole oma kohutusi täitnud ka peale pankrotihoiatuse saamist. Lisaks on maksehäirete registrist nähtuvalt võlgnikul täitamata maksukohustused kogusummas 889 819,00 krooni. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 1 lg 2, § 10 lg 2 p 1, § 15 lg 1; § 31 lg 1 võlausaldaja palub: Algatada OÜ Y pankrotimenetlus; Kuulutada välja OÜ Y pankrot; jätta menetluskulud OÜ Y kanda. Võlausaldaja tasus kohtu deposiitarvele kohtu poolt nõutud summ 15 000 krooni ning 22.10.2009.a. kohtumäärusega algatas kohus OÜ Y paankrotimenetluse. Kohtuistungil jääb võlausaldaja esindaja oma nõude juurde. Võlgnik tunnistab, et ei ole suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja võlgniku esindaja poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisade sisuga, leiab, et OÜ Y pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt : Võlgniku juriidiline seisund Äriühing on asutatud 09.07.1998. füüsilise isiku – M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) poolt ja on kantud äriregistrisse 16.07.1998. registrikoodiga xxxxxxxx. Vastavalt asutamisotsusele 09.07.1998. määrati: 1) äriühingu algseks ärinimeks OÜ Y G; 2) äriühingu asukohaks xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

3) osakapitali suuruseks 10 000,00 krooni. Asutaja tasus osa eest selle nimiväärtuse mitterahalise sissemaksena. Mitterahalise sissemakse esemeks oli mobiiltelefon Ericsson 337 ja laserpriter Hewlett Packard LaserJet C3941A. 4) üheliikmeline juhatuse ja juhatuse liikmeks M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Vastavad registrikanded on tehtud 16.07.1998. Otsusega 04.08.1998. ainuosanik M. P. otsustas: 1) võõrandada temale kuuluva osa J. L. (isikukood xxxxxxxxxxx). Vastav osa ostumüügileping on sõlmitud 04.08.1998. 2) kutsuda tagasi juhataja P. P. ja valida uueks juhatuse liikmeks J. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x); 3) muuta äriühingu aadressi ja määrata ühingu uueks aadressiks xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. Vastavad registrikanded on tehtud 21.08.1998. Ainuosanik J. L. otsustas 23.08.1999. suurendada OÜ Y G osakapitali 30 000,krooni võrra ning kinnitada osakapitali uueks suuruseks 40 000,- krooni. Osakapitali suurendamine toimus 15 000,- krooni ulatuses mitterahalise sissemaksena (arvuti Pentium 230 MHz koos lisatarvikutega) ja 15 000,- krooni ulatuses rahalise sissemaksena. Vastavad registrikanded on tehtud 15.09.1999. 30.03.2001. võõrands J. L. temale kuuluva osa 30.03.2001. R. L. (isikukood xxxxxxxxxxx). Samal päeval otsustas OÜ Y G ainuosanik R. L. : 1) kutsuda tagasi juhatuse liige J. L. ; 2) valida uueks juhatuse liikmeks R. L. , (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x); 3) ühingu uueks aadressiks määrata xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vastavad registrikanded on tehtud 16.04.2001. R. L. võõrandas temale kuuluva osa 06.11.2001. R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx). Samal päeval otsustas OÜ Y G ainuosanik R. K. : 1) kutsuda tagasi juhatuse liige R. L. ; 2) valida uueks juhatuse liikmeks R. K. , (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x); 3) ühingu uueks aadressiks määrata xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. Vastavad registrikanded on tehtud 29.11.2001. 20.12.2002. võttis OÜ Y G ainuosanik R. K. vastu otsuse likvideerida OÜ Y G ning nimetada äriühingu likvideerijaks R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx). Registrisse on äriühingu lõpetamiskanne tehtud 10.04.2003. Vaatamata äriühingu suhtes algatatud likvideerimismenetlusele võõrandas R. K. 04.03.2004. temale kuuluva osa M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx). Samal päeval otsustas OÜ Y G ainuosanik M. P. : 1) lõpetada OÜ Y G likvideerimismenetlus ning jätkata osaühingu tegevust; 2) kutsuda tagasi äriühingu likvideerija R. K. ; 3) määrata uueks juhatajaks M. P. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 4) muuta äriühingu ärinime. Uus ärinimi on A T OÜ; 5) muuta äriühingu asukohta ja aadressi. Äriühingu uus asukoht on xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vastavad registrikanded on tehtud 07.04.2004.

18.11.2004. võttis ainuosanik M. P. vastu otsuse: 1) kutsuda tagasi juhatuse liige M. P. ; 2) valida äriühingu juhatuse liikmeteks A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Tartu) ja K. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Tallinn); 3) muuta äriühingu ärinime. Uus ärinimi on OÜ Y. Vastavad registrikanded on tehtud 30.11.2004. Vastavalt 18.11.2004. sõlmitud osaühingu osa jagamise ja osa müügilepinguga jagas M. P. temale kuuluva osa kaheks osaks, millest ühe osa nimiväärtusega 20 000,krooni müüs A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja ühe osa nimiväärtusega 20 000,krooni müüs OÜ’le P (registrikood xxxxxxxx, juhatuse liige K. T. ). OÜ Y osanike koosoleku otsusega 30.11.2005. otsustasid osanikud (A. S. 50 % häältega ja OÜ P 50 % häältega) suurendada osakapitali 240 000,- kroonini, milleks A. S. suurendab temale kuuluvat osa 175 000,- krooni võrra ja OÜ P suurendab temale kuuluvat osa 25 000,- krooni võrra. Osakapitali suurendamine toimus mitterahaliste sissemaksetega, milleks olid A. S. nõue OÜ Y vastu summas 175 000,krooni ja OÜ P nõue OÜ Y vastu summas 25 000,- krooni. Mitterahaliste sissemaksete väärtuse õigsust on hinnanud vannutatud audiitor A. O. 20.03.2006. OÜ Y osanike koosoleku otsusega 30.12.2005. otsustasid osanikud (A. S. 81,25 % häältega ja OÜ P 18,75 % häältega) suurendada osakapitali 390 000,kroonini, milleks OÜ P suurendab temale kuuluvat osa veel 150 000,- krooni võrra. Osakapitali suurendamine toimus mitterahalise sissemaksega, milleks oli OÜ P nõue OÜ Y vastu summas 150 000,- krooni. Mitterahaliste sissemaksete väärtuse õigsust on hinnanud vannutatud audiitor A. O. 20.03.2006. Registrikanne osakapitali suurendamise kohta on äriregistris tehtud 27.04.2006. OÜ Y osanike koosoleku otsusega 08.02.2007. otsustasid osanikud (A. S.

% häältega ja OÜ P 50 % häältega) muuta OÜ Y asukohta ja määrata uueks aadressiks xxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (juhatuse liikmete poolt ajutisele haldurile antud seletuste kohaselt ei ole äriühing sel aadressil faktiliselt kunagi tegutsenud. Äriühingu registreerimine Valga maakonda oli seotud sellega, et Valga maakonnas olid väiksemad sõidukite kindlustusmaksed). OÜ Y osanike koosoleku otsusega 25.02.2008. otsustasid osanikud (A. S. 50 % häältega ja OÜ P 50 % häältega): 1) suurendada osakapitali 870 000,- kroonini. Osakapitali suurendamiseks a) lasti välja uus osa nimiväärtusega 290 000,- krooni, millise omandas K. T. (isikukood xxxxxxxxxxx). K. T. tasus uue osa eest rahalise sissemaksega OÜ Y arveldusarvele; b) A. S. suurendas temale kuuluvat osa 95 000,- krooni võrra mitterahalise sissemaksega, milleks oli A. S. nõue OÜ Y vastu summas 95 000,- krooni ja c) OÜ P suurendas temale kuuluvat osa 95 000,- krooni võrra mitterahalise sissemaksega, milleks oli OÜ P nõue OÜ Y vastu summas 95 000,- krooni. Mitterahaliste sissemaksete väärtuse õigsust on hinnanud vannutatud audiitor A. O. 03.03.2008. 2) valida OÜ Y juhatuse liikmeteks A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx), K. N. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja K. T. (isikukood xxxxxxxxxxx). Vastavad registrikanded on tehtud 30.04.2008. OÜ Y osanike koosoleku otsusega 21.11.2008. otsustasid osanikud (A. S. , OÜ P ja K. T. ) kutsuda juhatusest tagasi K. N. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja valida juhatuse liikmeks A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx). Vastavad registrikanded on tehtud 02.12.2008.

OÜ Y osanike koosoleku otsusega 24.08.2009. otsustasid osanikud (A. S. , OÜ P ja K. T. ) kutsuda juhatusest tagasi A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx). Vastavad registrikanded on tehtud 25.08.2009. Kokkuvõttes täna kehtivate registriandmete kohaselt on OÜ Y: 1) juriidiline aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) registreeritud osakapitali suurus 870 000,- krooni; 3) osanikud: a) A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx), kellele kuulub üks osa nimiväärtusega 290 000,krooni, mis annab talle osanike üldkoosolekul 33,33 % kõikidest osadega määratud häältest; b) OÜ P (registrikood xxxxxxxx), kellele kuulub üks osa nimiväärtusega 290 000,krooni, mis annab talle osanike üldkoosolekul 33,33 % kõikidest osadega määratud häältest; c) K. T. (isikukood xxxxxxxxxxx), kellele kuulub üks osa nimiväärtusega 290 000,krooni, mis annab talle osanike üldkoosolekul 33,33 % kõikidest osadega määratud häältest; 4) juhatus kaheliikmeline ja juhatuse liikmed on: a) A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Tartu); b) K. T. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Tallinn). Äriühingul nõukogu puudub. Ajutine pankrotihaldur pöördus vararegistrites OÜ Y nimele registreeritud vara kohta andmete saamiseks ja keelumärgete tegemiseks (Tartu Maakohtu Valga kohtumaja määrusega 22.10.2009. keelati võlgnikul igasugune vara võõrandamine ilma ajutise halduri nõusolekuta, ajutist haldurit kohustati arestima OÜ Y kogu vara) kirjalike järelpärimistega Maanteeameti Liiklusregistri, riiklikku ehitisteregistrit haldava majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ning kinnistusregistri elektroonilise andmebaasi poole. Maanteeameti Liiklusregistri teate 28.10.2009. kohaselt ei ole OÜ Y nimele pankrotimenetluse algatamise seisuga sõidukeid registreeritud. OÜ Y nimele on viimase viie aasta jooksul olnud registreeritud järgnevad sõidukid: veok Mercedes Benz 934.03, ACTROS 1844LS (riiklik registreerimismärk xxxxxx, väljalaske aasta 2005, värvus valge). Veok on omandatud OÜ Y poolt 2005. aasta veebruaris ning võõrandatud 2008. aasta veebruaris AS’le SEB Liising. 26.02.2008. sõlmis OÜ Y AS’ga SEB Liising kapitalirendilepingu nr xxxxxxxxx kõnaluse masina kapitalirendile võtmiseks. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et sõiduki omandamis- ja/või võõrandamishind ei ole olnud vastavuses turuhinnaga ja/või sõiduki kasutustingimused oleksid olnud Y OÜ suhtes kuidagi ebaõiglased. 17.07.2009. on SEB Liising AS öelnud kapitalirendilepingu ennetähtaegselt üles seoses OÜ Y poolt lepingu rikkumisega. Sõiduk on liisinguandja nõuete rahuldamiseks suunatud realisatsiooni. Ajutise halduri hinnangul ei pruugi sõiduki müügist saadavad rahalised vahendid katta ära kapitalirendilepingust tulenevaid liisinguandja nõudeid. poolhaagis SCHMITZ SKO24, (riiklik registreerimismärk xxxxx, väljalaske aasta 2005, värvus valge). Haagis on omandatud OÜ Y poolt 2005. aasta veebruaris ning võõrandatud 2008. aasta veebruaris AS’le SEB Liising. 26.02.2008. sõlmis OÜ Y AS’ga SEB Liising kapitalirendilepingu nr xxxxxxxxx kõnaluse haagise

kapitalirendile võtmiseks. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et haagise omandamisja/või võõrandamishind ei ole olnud vastavuses turuhinnaga ja/või haagise kasutustingimused oleksid olnud Y OÜ suhtes kuidagi ebaõiglased. 17.07.2009. on SEB Liising AS öelnud kapitalirendilepingu ennetähtaegselt üles seoses OÜ Y poolt lepingu rikkumisega. Haagis on liisinguandja nõuete rahuldamiseks suunatud realisatsiooni. Ajutise halduri hinnangul ei pruugi haagise müügist saadavad rahalised vahendid katta ära kapitalirendilepingust tulenevaid liisinguandja nõudeid. poolhaagis SCHMITZ SKO24, (riiklik registreerimismärk xxxxx, väljalaske aasta 2005, värvus valge). Haagis on omandatud OÜ Y poolt 2005. aasta veebruaris ning võõrandatud 2008. aasta veebruaris AS’le SEB Liising. 26.02.2008. sõlmis OÜ Y AS’ga SEB Liising kapitalirendilepingu nr xxxxxxxxx. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et haagise omandamis- ja/või võõrandamishind ei ole olnud vastavuses turuhinnaga ja/või haagise kasutustingimused oleksid olnud Y OÜ suhtes kuidagi ebaõiglased. 17.07.2009. on SEB Liising AS öelnud kapitalirendilepingu ennetähtaegselt üles seoses OÜ Y poolt lepingu rikkumisega. Haagis on liisinguandja nõuete rahuldamiseks suunatud realisatsiooni. Ajutise halduri hinnangul ei pruugi haagise müügist saadavad rahalised vahendid katta ära kapitalirendilepingust tulenevaid liisinguandja nõudeid. OÜ Y on viimase nelja aasta jooksul olnud: veoki MAN TGA 18.440 4X2 (riiklik registreerimismärk xxxxxx, väljalaske aasta 2007, värvus valge) vastutav kasutaja. Liiklusvahendi omanik oli Nordea Finance Estonia AS ja OÜ Y kasutas sõidukit alates 2007. aasta novembrist liisingulepingu alusel. 26.06.2009. on Nordea Finance Estonia AS öelnud liisingulepingu ennetähtaegselt üles seoses OÜ Y poolt lepingu rikkumisega. Ajutisel halduril puuduvad käesoleval hetkel andmed, et sõiduki kasutustingimused oleksid olnud või liisingulepingu lõpetamine oleks toimunud OÜ Y suhtes ebaõiglastel tingimustel. haagise GENERAL TRAILERS Jumboliner (riiklik registreerimismärk xxxxx, väljalaske aasta 2003, värvus must) vastutav kasutaja. Liiklusvahendi omanik oli Nordea Finance Estonia AS ja OÜ Y kasutas seda alates 2007. juulikuust liisingulepingu alusel. 26.06.2009. on Nordea Finance Estonia AS öelnud liisingulepingu ennetähtaegselt üles seoses OÜ Y poolt lepingu rikkumisega. Ajutisel halduril puuduvad käesoleval hetkel andmed, et sõiduki kasutustingimused oleksid olnud või liisingulepingu lõpetamine oleks toimunud OÜ Y suhtes ebaõiglastel tingimustel. haagise SCHMITZ S01 (riiklik registreerimismärk xxxxx, väljalaske aasta 2002, värvus punane) vastutav kasutaja. Liiklusvahendi omanik oli Nordea Finance Estonia AS ja OÜ Y kasutas seda alates 2006. aasta veebruarist liisingulepingu alusel. 26.06.2009. on Nordea Finance Estonia AS öelnud liisingulepingu ennetähtaegselt üles seoses OÜ Y poolt lepingu rikkumisega. Ajutisel halduril puuduvad käesoleval hetkel andmed, et sõiduki kasutustingimused oleksid olnud või liisingulepingu lõpetamine oleks toimunud OÜ Y suhtes ebaõiglastel tingimustel. Lisaks on OÜ Y registrisse kantud seisuga 26.10.2009. järgmiste liiklusvahendite kasutajana: veoki MAN 18.462 FLS (riiklik registreerimismärk xxxxxx, väljalaske aasta 2001, värvus punane) vastutav kasutaja. Liiklusvahendi omanik on SEB Liising AS. Ajutise halduri andmetel kasutas OÜ Y seda sõidukit 2007. aasta veebruarist kapitalirendilepingu xxxxxxxxx alusel. Faktiliselt on SEB Liising AS öelnud 17.07.2009. kapitalirendilepingu ennetähtaegselt üles seoses OÜ Y poolse lepingu rikkumisega ja veok on liisinguandja nõuete rahuldamiseks suunatud realisatsiooni.

Ajutise halduri hinnangul ei pruugi veoki müügist saadavad rahalised vahendid katta ära kapitalirendilepingust tulenevaid liisinguandja nõudeid. poolhaagise KRAKER CF-300 (riiklik registreerimismärk xxxxx, väljalaske aasta 2007, värvus hall) vastutav kasutaja. Haagise omanik on SEB Liising AS. Ajutise halduri andmetel kasutas OÜ Y seda sõidukit 2007. aasta veebruarist kapitalirendilepingu xxxxxxxxx alusel. Faktiliselt on SEB Liising AS öelnud 17.07.2009. kapitalirendilepingu ennetähtaegselt üles seoses OÜ Y poolse lepingu rikkumisega ja poolhaagis on liisinguandja nõuete rahuldamiseks suunatud realisatsiooni. Ajutise halduri hinnangul ei pruugi haagise müügist saadavad rahalised vahendid katta ära kapitalirendilepingust tulenevaid liisinguandja nõudeid. veoki MAN TGA 18.440 4X2 BLS, (riiklik registreerimismärk xxxxxx, väljalaske aasta 2007, värvus valge) vastutav kasutaja. Liiklusvahendi omanik on Nordea Finance Estonia AS. Ajutise halduri andmetel kasutas OÜ Y seda sõidukit 2007. aasta novembrist liisingulepingu xxxxxxxxx alusel. Faktiliselt on Nordea Finance Estonia AS 26.06.2009. öelnud liisingulepingu ennetähtaegselt üles seoses OÜ Y poolse lepingu rikkumisega ja OÜ Yi kasutusõigus on lõppenud. Ajutisel halduril puuduvad käesoleval hetkel andmed, et liisingulepingu lõpetamine oleks toimunud OÜ Y suhtes ebaõiglastel tingimustel. veoki MAN 18.413 FLS, (riiklik registreerimismärk xxxxxx, väljalaske aasta 2002, värvus punane) vastutav kasutaja. Liiklusvahendi omanik on Nordea Finance Estonia AS. Ajutise halduri andmetel kasutas OÜ Y seda sõidukit 2007. aasta juunikuust liisingulepingu xxxxxxxx alusel. Faktiliselt on Nordea Finance Estonia AS 26.06.2009. öelnud liisingulepingu ennetähtaegselt üles seoses OÜ Y poolse lepingu rikkumisega ja OÜ Yi kasutusõigus on lõppenud. Ajutisel halduril puuduvad käesoleval hetkel andmed, et liisingulepingu lõpetamine oleks toimunud OÜ Y suhtes ebaõiglastel tingimustel. poolhaagise SCHMITZ SKO24L-13.4 FP45, (riiklik registreerimismärk xxxxx, väljalaske aasta 2007, värvus valge) vastutav kasutaja. Haagise omanik on Nordea Finance Estonia AS. Ajutise halduri andmetel kasutas OÜ Y seda haagist 2007. aasta detsembrikuust liisingulepingu xxxxxxxxx alusel. Faktiliselt on Nordea Finance Estonia AS 26.06.2009. öelnud liisingulepingu ennetähtaegselt üles seoses OÜ Y poolse lepingu rikkumisega ja OÜ Yi kasutusõigus on lõppenud. Ajutisel halduril puuduvad käesoleval hetkel andmed, et liisingulepingu lõpetamine oleks toimunud OÜ Y suhtes ebaõiglastel tingimustel. veoki MAN 19.414 FLT/N, (riiklik registreerimismärk xxxxxx, väljalaske aasta 2001, värvus valge) vastutav kasutaja. Liiklusvahendi omanik on Nordea Finance Estonia AS. Ajutise halduri andmetel kasutas OÜ Y seda sõidukit 2007. aasta juunikuust liisingulepingu xxxxxxxx alusel. Faktiliselt on Nordea Finance Estonia AS 26.06.2009. öelnud liisingulepingu ennetähtaegselt üles seoses OÜ Y poolse lepingu rikkumisega ja OÜ Yi kasutusõigus on lõppenud. Ajutisel halduril puuduvad käesoleval hetkel andmed, et liisingulepingu lõpetamine oleks toimunud OÜ Y suhtes ebaõiglastel tingimustel. veoki Mercedes Benz ACTROS 1844LS, (riiklik registreerimismärk xxxxxx, väljalaske aasta 2004, värvus valge) vastutav kasutaja. Liiklusvahendi omanik on Nordea Finance Estonia AS. Ajutise halduri andmetel kasutas OÜ Y seda sõidukit 2007. aasta märtsikuust liisingulepingu xxxxxxxx alusel. Faktiliselt on Nordea Finance Estonia AS 26.06.2009. öelnud liisingulepingu ennetähtaegselt üles seoses OÜ Y poolse lepingu rikkumisega ja OÜ Yi kasutusõigus on lõppenud. Ajutisel

halduril puuduvad käesoleval hetkel andmed, et liisingulepingu lõpetamine oleks toimunud OÜ Y suhtes ebaõiglastel tingimustel. veoki Mercedes Benz ACTROS 1844LS, (riiklik registreerimismärk xxxxxx, väljalaske aasta 2004, värvus valge) vastutav kasutaja. Liiklusvahendi omanik on Nordea Finance Estonia AS. Ajutise halduri andmetel kasutas OÜ Y seda sõidukit 2007. aasta märtsikuust liisingulepingu xxxxxxxx alusel. Faktiliselt on Nordea Finance Estonia AS 26.06.2009. öelnud liisingulepingu ennetähtaegselt üles seoses OÜ Y poolse lepingu rikkumisega ja OÜ Yi kasutusõigus on lõppenud. Ajutisel halduril puuduvad käesoleval hetkel andmed, et liisingulepingu lõpetamine oleks toimunud OÜ Y suhtes ebaõiglastel tingimustel. Ehitusregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole OÜ Y nimele ehitisi registreeritud. Kinnistusregistri elektroonilise andmebaasi andmetel ei ole seisuga 22.10.2009. OÜ Y nimele kinnistuid registreeritud. Kinnistusregistri andmetel on OÜ Yi nimele eelneval perioodil olnud registreeritud järgnevad kinnistud: Kinnistu registriosa nr xxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, maatulundusmaa, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, pindala 37 ha; Kinnistu registriosa xxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, maatulundusmaa xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, pindala 46 ha; Kinnistu registriosa xxxxxx, katastritunnused xxxxx:xxx:xxxx; xxxxx:xxx:xxxx; xxxxx:xxx:xxxx; xxxxx:xxx:xxxx, maatulundusmaa xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, pindalaga kokku 85,9 ha; Kinnistu registriosa nr xxxxxx, katastritunnused xxxxx:xxx:xxxx; xxxxx:xxx:xxxx; xxxxx:xxx:xxxx, maatulundusmaa xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, pindalaga kokku 21,8 ha; Kõik neli kinnistut on OÜ Y (endine ärinimi OÜ Y G) nimele registreeritud 09.03.2000 kinnistamisavalduse alusel 21.03.2000. Registrist nähtuvalt oli kõigi kinnistute omanik perioodil 22.01.1998-08.10.1999 K. T. (OÜ Y praegune juhatuse liige) ja perioodil 08.10.1999-21.03.2000 J. L. (tehingu tegemise ajal OÜ Y G endine juhatuse liige). Kinnistu registriosa nr xxxxxx on 10.11.2000. võõrandatud OÜ’le B (registrikood xxxxxxxx). Kinnistu registriosa nr xxxxxx on 14.01.2003. võõrandatud Tartu Maakonna Maksuameti kasuks läbiviidud sundtäitmise käigus kohtutäituri poolt R. M. (isikukood xxxxxxxxxxx). Kinnistu registriosa nr xxxxxx on 14.04.2003. võõrandatud Tartu Maakonna Maksuameti kasuks läbiviidud sundtäitmise käigus kohtutäituri poolt E. J. L. (isikukood xxxxxxxxxxx). Kinnistu registriosa nr xxxxxx on 24.08.2005. sõlmitud asjaõiguslepingu alusel võõrandatud 31.08.2005. OÜ’le T M (registrikood xxxxxxxx). Eeltoodust nähtuvalt on OÜ Y G võõrandanud temale kuuluvad kinnistud oluliselt varem enne pankrotimenetluse algatamist ja ajutisele haldurile teadaolevalt isikutele, keda ei saa pidada OÜ C G lähikondseteks. Seega on ajutine haldur seisukohal, et need tehingud ei oma käesoleval ajal enam tähendust pankrotivara tagasivõitmise regulatsiooni silmas pidades. Haldur pöördus võlgniku arvelduskontode kindlakstegemiseks ja keelumärgete tegemiseks (Tartu Maakohtu Valga kohtumaja määrusega 22.10.2009. keelati võlgnikul igasugune vara võõrandamine ilma ajutise halduri nõusolekuta, ajutist haldurit kohustati arestima OÜ Y kogu vara) kirjalike päringutega Eestis tegutsevate krediidiasutuste - AS SEB Pank, AS Swedbank, AS Eesti Krediidipank, Danske Pank

AS’i Eesti filiaali, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali, Marfin Pank Eesti AS’i, Tallinna Äripanga AS’i, Parex banka Eesti filiaali, DnB Nord Pank AS’i, UniCredit Bank Eesti filiaal AS’i ja LHV Pank AS’i poole. Vastavalt pankadedelt laekunud teatistele on OÜ’l Y arvelduskonto: 1) xxxxxxxxxxxxxx SEB Pank AS’s. Seisuga 22.10.2009. oli arvelduskontol rahalisi vahendeid 19 808,96 krooni ja 0,00 EUR’i. Samal ajal on äriühingul võlgnevus AS’le SEB Pank summas 476,00 krooni väljavõtete ja teatiste eest, samuti seoses panga teenustasudega. Ajutise halduri taotluse alusel on arvelduskontole tehtud arestimärge 26.10.2009. 2) xxxxxxxxxxxx Swedbank AS’s. Seisuga 22.10.2009. oli arvelduskontol rahalisi vahendeid 0,00 krooni. Ajutise halduri taotluse alusel on arvelduskontole tehtud arestimärge 26.10.2009. AS Eesti Krediidipank, Danske Pank AS Eesti filiaal, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal, Marfin Pank Eesti AS, Tallinna Äripanga AS, Parex banka Eesti filial, DnB Nord Pank AS, UniCredit Bank Eesti filiaal AS ja LHV Pank AS on teatanud, et nendes pankades OÜ Y nimele arvelduskontosid ei ole avatud. Haldur pöördus võlgnikule kuuluvate väärtpaberite kindlakstegemiseks kirjaliku päringuga ASEesti Väärtpaberikeskus poole. Vastavalt AS Eesti Väärtpaberikeskus teatisele ei ole OÜ Y nimele väärtpabereid registreeritud. Saamaks xxxx võlgniku suhtes algatatud täitemenetluste kohta tegi päringu täitetoimingute andmekogu haldavale Justiitsministeeriumi Justiitshalduspoliitika osakonna Järelevalve ja õigusteeninduse talitusele. Täitetoimingute andmekogust nähtuvalt on OÜ Y suhtes algatatud kokku 4 täitemenetlust, millest käesoleval ajal on pooleli kolm (3) täitemenetlust. OÜ Y kasuks täitemenetlusi algatatud ei ole. OÜ Y suhtes algatatud täitemenetluste täpsema seisu kohta andmete saamiseks ning Tartu Maakohtu Valga kohtumaja määruse 22.10.2009. alusel sundtäitmiste peatamiseks pöördusin kirjalike päringutega täiendavalt kohtutäiturite O. S. , R. R. ja E. V. poole. Käesolevaks hetkeks ei ole ajutise halduri päringule kohtutäitur R. R. vastanud, mistõttu ei ole halduril täpsemaid andmeid tema menetluses oleva täiteasja hetkeseisu ja võimalike täiendavate täituritasu ning täitekulu nõuete kohta. Haldur tutvus kommertspandiregistri andmetega. Äriregistri elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt ei ole OÜ Y varadele kommertspante seatud. Haldur pöördus võlgniku majandusliku olukorra ning maksuvõlgade selgitamiseks Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse poole. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse andmetel moodustasid OÜ Y maksuvõlad seisuga 29.10.2009. kokku 1 658 587,59 krooni. Maksuvõlgadele lisandub intress kogusummas 203 907,32 krooni. Ajutine pankrotihaldur analüüsis pankrotimenetluse käigus kogutud andmeid, täiendavalt koostas OÜ Y finantsnäitajate analüüsi. Võlgniku raamatupidamise üldiseloomustus Äriühing on koostanud oma tegevusaja jooksul 2000., 2001., 2002., 2003., 2004., 2005., 2006., 2007. ja 2008. majandusaastate aruanded. Äriühingu majandusaastate raamatupidamise aruanded ei ole auditeeritud. Käesolevaks hetkeks ei ole ajutine

haldur siiski tuvastanud mingeid olulisi vigu OÜ M üldises raamatupidamisarvestuses. Ajutine haldur teeb märkuse temale seisuga 05.11.2009. esitatud OÜ Mo raamatupidamise koonddokumentidele (bilansile ja kasumiaruandele). Ajutisele haldurile esitatud raamatupidamise bilanss ja kasumiaruanne seisuga 05.11.2009. on koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes vaatamata asjaolule, et 2009. aasta septembrist on äriühingu majandustegevus sisuliselt seiskunud (käive puudub), 2009. aasta oktoobris on põhitegevuseks vajalikud seadmed liisinguandjale tagastatud ning äriühing esitas kohtule pankrotiavalduse. Ajutine haldur on seisukohal, et õigem oleks olnud koostada nimetatud dokumendid likvideerimisaruande vormis ja likvideerimisaruannete koostamist reguleerivate normide järgi - sh. varad hinnata nende netorealiseerimismaksumusse ning nõuded kajastada nende reaalselt laekuvates summades. Võlgniku seletused äriühingu majandustegevuse kohta Äriühingu juhtkonna selgituste kohaselt alustas äriühing aktiivset majandustegevust 2001. aasta maikuus ning põhitegevuseks on läbi aegade olnud eritellimusmööbli valmistamine. Äriühing kasutas oma majandustegevuses põhiliselt üüritud ruume ja seadmeid. Kinnisvara- ja ehitusturu üldist tõusu arvestades üüriti 2007. majandusaastal tegevuseks uued ruumid ning loodeti tegevust laiendada. Paraku ettevõtluses Valdava osa majandusaastal ja sellest alates on põhitegevusalaks olnud maanteetransport (v.a. litsentseeritud alad) ning logistikateenuste osutamine. 2004. aastal alustati tegevust kahe veokiga MB 1844 LS Actros ning peamiselt teostati vedusid Eesti-Hispaania suunal. Aasta hiljem lisandus autoparki veel üks masin ning kliendibaas Eesti-Hispaania suunal üha kasvas. 2007. aastal otsustati tegevust oluliselt laiendada ning pakkuda lisaks ka puistekaupade (turvas, geramsiit, puiduhake) veoteenust, seda eelkõige koduturul. Oluliseks partneriks koduturul pakutava teenuse osas kujunes H G AS. Tegevuse laiendamiseks vajalikud veokid ja haaked soetas OÜ Y liisinguga või laenuga, varasemad sõidukite liisingulepingud refinantseeriti. Kokkuvõttes koosnes 2007. majandusaasta lõpuks OÜ Y autopark juba 8 veokist, ettevõtte laenu- ja liisingukohustused olid kasvanud 10 milj. kroonini. Paraku kujunes konkurents veoseturul oodatust tihedamaks. Olukorda pingestas kütuse hinna, mis veonduses moodustab 40-50% kogukuludest, ülikiire tõus (alates 2007. aasta oktoobrist kuni 2008. aasta juunini kallines diislikütus ligikaudu 65 %). 2007. majandusaastal alguse saanud majanduslanguse taustal vähenesid eksportimportveosed (terves sektoris 30 %). Turul püsimiseks tegid paljud konkurendid alla omahinna vedusid (veohinnad isegi 2002.-2004. aasta tasemel, kuigi kulude pool oli oluliselt kasvanud) ja see ei võimaldanud ka OÜ’l Y veotariife suurendada. Alates 2008. teisest poolest ilmnes klientide maksekäitumise järsk halvenemine ja maksetähtaegade pikenemine. 2008. aasta sügisel pankrotistus ka OÜ Y oluline lepingupartner AS H G - lisaks sellele, et OÜ’l Y jäi saamata raha osutatud veoteenuse eest, kaotati ka 2-3 veoki stabiilne veomaht. Veod Hispaania, Prantsusmaa ja Eesti vahel, mis olid aastaid olnud äriühingule kasumlikud, jäid 2008. aastast tihti ühesuunaliseks, st koormaid viidi küll välja, kuid tagasi tuua ei olnud enam midagi. Veomahtude ja veohindade vähenemine tõi endaga kaasa kroonilise käibevahendite defitsiidi, tekkisid võlgnevused hankijatele, maksuametile ja lõpuks ka liisingfirmadele.

Kahjumi katmiseks ja makseraskuste ületamiseks: 1) suurendati 2008. aastal äriühingu osakapitali 870 000,- kroonini, 2) firma tööshoidmiseks andsid äriühingu osanikud vastavalt võimalustele käibelaene, 3) 2008. aasta kevadel refinantseeriti laenu- ja liisingulepinguid; 3) OÜ’le Y kütuse tarnete jätkamise tagamiseks seadis äriühingu osanik P OÜ 2009. aasta alguses temale kuuluvale kinnistule hüpoteegi summas 850 000,00 krooni T S.A. Ei filiaali kasuks; 4) taotleti maksuvõlgade ajatamist, millise taotluse Maksu- ja Tolliamet ka 05.03.2009. otsusega rahuldas; 5) alates 2008. aasta hilissügisest kuni 2009. sügiseni peeti intensiivselt läbirääkimisi AS’ga SEB Pank ja Nordea Bank Plc’ga täiendavate käibevahendite kaasamiseks, lisaks tegelesid osanikud neile kuuluva kinnisvara aktiivse müügiga, et tuua ettevõttesse täiendavaid omavahendeid. Karmistunud krediiditingimused ja kinnisvara madalseis ei võimaldanud paraku mõistliku aja jooksul konkreetsete tulemusteni jõuda; 6) 2009. aasta algusest otsiti aktiivselt võimalusi vähekoormatud transpordivahendite väljarentimiseks, et saada täiendavaid positiivseid rahavoogusid; 7) müüdi transpordivahendid, mille töökoormus oli oluliselt vähenenud ning mis vajasid täiendavalt mahukat remonti. Sellega vähendati liisingmaksete koormust ning saada ka täiendavaid rahalisi vahendeid tegevuse jätkamiseks. Vaatamata kõikidele pingutustele ei suudetud olukorrast välja tulla. 2009. aasta mais tunnistas Maksu- ja Tolliamet kehtetuks maksuvõla ajatamise otsuse, juunis-juulis teatasid liisinguandjad liisingulepingute ennetähtaegsest ülesütlemisest ning suunasid OÜ Y kasutuses olnud veokid ning haagised müüki. Kuni septembrikuuni käisid intensiivsed läbirääkimised liisinguandjatega lepingute ennistamiseks, kuid septembrikuus sai selgeks, et liisingulepinguid OÜ’ga Y enam ei ennistata. Seoses põhitegevusega seotud vara puudumisega on OÜ Y igasugune majandustegevus alates 2009. aasta oktoobrist täielikult seiskunud. Ajutise halduri poolt tuvastatu Ajutine haldur on tuvastanud, et temale esitatud OÜ Y raamatupidamisdokumendid toetavad äriühingu juhatuse liikmete poolt ülalpool avaldatut seoses äriühingu majandustegevusega. OÜ Y raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt saab arvestatavaks pidada äriühingu majandustegevust alates 2004. majandusaastast. Äriühingu tegevus perioodil 2004.2007. on üldjuhul toimunud tõusujoonel – äriühingu müügitulu ja varade maht on järjest kasvanud. Samas nähtub alates 2006. aastast äriühingu tegevuse rentaabluse vähenemine, võõrkapitalist sõltuvuse suurenemine. Järsk negatiivne pööre äriühingu tegevuses on toimunud 2008. majandusaastal. Kuigi 2008. majandusaasta müügitulu arvestuslikult ületas eelnevate majandusaastate müügitulu, on alates 2008. aasta oktoobrist äriühingu käive kiiresti ja pöördumatult vähenenud. Samal ajal on äriühingu tegevusega seotud püsikulud jäänud muutumatuks. Äriühingu likviidsusnäitajad on 2008. majandusaasta lõpuks langenud mitterahuldavale tasemele - üldhinnang nõrk ning äriühingu omakapital ei vasta enam seaduses sätestatud nõuetele olles seisuga 31.12.2009. lausa negatiivne summas – 660 541,00 krooni. Samast ajast ei kata äriühingu koguvara enam ära äriühingu kohustusi). Altmanni pankrotikordajast nähtuvalt on äriühing 2008. majandusaasta lõpuks tõsises pankrotiohus. OÜ Y arvelduskontodelt nähtuvad osanike maksed äriühingusse osakapitali suurendamiseks ning käibelaenuks, dokumentide hulgas on lepingud liisingulepingute refinantseerimise kohta; maksu- ja tolliameti otsus maksuvõlgade ajatamise kohta,

lepingud vara rendile andmiseks jne. Seega on võlgniku juhatuse liikmete poolt esitatud väited, et nad astusid samme makseraskustest väljatulekuks, vähemalt eelnimetatu osas kinnitust leidnud. Ajutine haldur on seisukohal, et OÜ Y teadaoleva vara väärtus oluliselt ei ületa 20 000 krooni. Võlgniku võlad Tuginedes äriühingu raamatupidamise ning teistelt isikutelt kogutud andmetele on seisuga 22.10.2009. OÜ Y võlad järgmised: Pandiga tagamata nõuded 8 198 287,92 krooni, Võlad tarnijatele 2 325 171,45 krooni, Maksuvõlad 1 862 494,91 krooni sh. Võlad töövõtjatele 135 988,62 krooni (netosummas) Võlad aruandvatele isikutele 17 076,49 krooni Muud viitvõlad 13 546,92 krooni Eeltoodut arvestades võivad OÜ Y kohustused ulatuda 8,2 milj. kroonini. Äriühingu võlad kasvavad iga päevaga seoses tähtaegadeks tasumata võlgadele viivitusintresside lisandumisega. Samas võivad liisinguvõlad oluliselt väheneda sõltuvalt liisinguvara müügitulemustest. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele Olles analüüsinud kõiki ajutisele pankrotihaldurile esitatud andmeid, hinnanud võlgniku varasid ja võlgasid, realiseerimisnäitajaid, on haldur seisukohal, et OÜ Y on maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Liisinguandjad on 2009. juunis-juulis lõpetanud kõik liisingulepingud ning OÜ Y on olnud sunnitud andma liisinguandjatele üle kõik tema põhitegevuseks vajalikud põhivarad. Äriühingu majandustegevus on alates 2009. aasta oktoobrist täielikult seiskunud. Võlgniku netovara on juba 2008. aasta lõpust märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole mingit märki, et osanikud sooviksid käesoleval hetkel täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset taastada. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Seoses eeltooduga ei näe ajutine pankrotihaldur ilma mahukate investeeringuteta käesoleval hetkel enam võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Arvamus tagasivõidetavate tehingute ja muul alusel nõuete esitamise võimaluste kohta Käesoleva aruande esitamise hetkeks ei ole ajutisel pankrotihalduril õnnestunud tuvastada selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara

pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Tuginedes pankrotiseaduse §’le 12 lg 3 peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on süüteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et OÜ Y maksejõuetuse põhjuseks on äriühingu juhtide valearvestused seoses alustatud äritegevusega. Majanduskasvu tingimustes peeti otstarbekaks tugineda oma äritegevuses peamiselt teistelt isikutelt liisingusse võetud või laenuks saadud varale, mis on paratamatult toonud endaga kaasa suured püsikulud. 2007. aastal alguse saanud majanduslanguse tingimustes hakkas aga nõudlus äriühingu poolt osutatavate teenuste järele kiiresti vähenema. Vähenesid nii veomahud kui ka veohinnad, samas kui püsikulud jäid eelnevate perioodidega võrreldes samaks või näiteks kütusekulu osas hoopis kasvasid. Üldine majanduslangus tingis ka klientide maksekäitumise halvenemise ja maksetähtaegade pikenemise. Pikaajaliste lepingupartnerite (näit Hansa Graanul AS) pankrotistumine tõi endaga kaasa äriühingule väga vajalike stabiilsete rahavoogude lakkamise. Tekkis krooniline käibevahendite puudujääk. Osanike endi võimalused investeerida ettevõttesse täiendavat kapitali, millega tekkinud finantsraskustest väljuda ning äriühingu tegevust arendada, olid väidetavalt lõppenud. Krediidivõimaluste ja –tingimuste karmistumise tõttu ei õnnestunud äritegevuseks vajaliku käibekapitali saada ka väljastpoolt. Eeltoodud asjaolud kogumis tõid objektiivselt kaasa OÜ Y võimetuse nõuetekohaselt täita kohustusi enda võlausaldajate ees. Võlgade tekkimine liisinguandjate ees tõi kaasa liisingulepingute ennetähtaegse ülesütlemise ning äriühingu põhitegevusega seotud vara kaotuse. Lisaks märgib ajutine haldur, et äriühingu omakapital on hiljemalt 2008. aasta lõpuks olnud negatiivne summas – 660 541,00 krooni. Äriühing on ka 2009. majandusaastal tegutsenud kahjumiga ja seisuga 22.10.2009. on äriühingu omakapital juba negatiivne kogusummas – 4 045 300,00 krooni, ehk teisisõnu on äriühing tegutsenud sel perioodil sisuliselt võlausaldajate vara arvel. Kahjumiga tegevuse jätkamine, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital on hävinud, võib käsitleda pankrotiseaduse § 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana. Arvamus selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Seoses OÜ Y pankrotimenetluse algatamisega on juba tekkinud ajutise pankrotimenetluse kulud. Lisaks võib juba praegu prognoosida täiendavaid kulutusi seoses töötajatele hüvitiste saamiseks taotluse koostamisega Töötukassale. Juhul kui kohus kuulutaks välja äriühingu pankroti, tuleb pankrotihalduril pärast pankrotiotsuse tegemist täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad samuti kohe paratamatult rahalised väljaminekud, nagu näiteks: 1) pankrotiseaduse §-s 34 lg 1 sätestatud kohustus teavitada kirjalikult teadaolevaid võlausaldajaid pankrotiotsusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast (otsesed väljaminekud kaasnevad vähemalt postmarkide ja ümbrike maksumuse ulatuses); 2) pankrotimenetluse protsessitoimingute (nõuete kontroll, nõuete kaitsmise koosoleku kohta ametliku teadaande avaldamine ja koosoleku läbiviimine,

jaotusettepaneku koostamine ja sellega tutvumise kohta ametliku teadaande avaldamine, jne); 3) pankrotiseaduse §-s 130 lg 5 sätestatud halduri kohustus näha ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks. Lisaks kaasnevad kõigi muude halduri poolt tehtavate toimingutega (sh. võimalike nõuete ja kahjude sissenõudmisega) paratamatult kulud. Käesoleval hetkel on OÜ’l Y reaalselt vara vaid ca 20 tuh. krooni. Liisinguvarade realiseerimisest pankrotivara hulka raha laekumist hindab haldur ebatõenäoliseks, mistõttu puudub ajutisel halduril täna kindlus, et võlgnikule tekkib pankroti väljakuulutamise järgselt vara pankrotimenetluse kulude katteks. On selge, et OÜ Y pankrotimenetlusel puudub mõte juhul kui pankrotivara ei suudeta läbi pankrotimenetluse suurendada sedavõrd, et oleks võimalik rahuldada ka võlausaldajate nõudeid. Igasuguse võimaliku kohtumenetlusega seoses tekkivate kulude katteks käesoleval hetkel OÜ’l Y vahendid puuduvad. Seega on nii pankrotimenetluse kui ka pankrotimenetluse raames võimalike kohtumenetluste läbiviimine võimalik üksnes juhul kui võlausaldajad on nõus finantseerima vastavaid kulusid. Samas ei saa ajutine haldur kuidagi garaneerida, et pankrotimenetluse tulemusena õnnestub halduril pankrotivara ka faktiliselt niipalju suurendada, et võlausaldajatel sellest mingit kasu oleks. Seega võtaksid võlausaldajad pankrotimenetlust finantseerides riski, mis ei pruugi olla proportsionaalne nende nõude suuruse ja selle reaalse rahuldamise tõenäosusega. Kuna käesoleval hetkel puuduvad ajutisel halduril andmed isiku kohta, kes oleks nõus finantseerima OÜ Y edasist pankrotimenetlust, leiab ajutine pankrotihaldur, et esineb pankrotiseaduse §-s 29 lg 1 ja 2 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

Kohtu seisukoht Kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus OÜ Y pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Pankrotiseaduse § 30 lg 2 sätestab, et kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti. PankrS § 30 lg 1 kohaselt ei lõpeta kohus § 29 lõike 1 alusel (raugemine) pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Suuremad võlausaldajad : Maksu-ja Tolliameti vastus menetluskulude katmise osas Maksu-ja Tolliamet andmetel on OÜ Y maksuvõlgnevus seisuga 10.12.2009 kogusummas 1 903 673.40, millest intressinõue summas 82 430.00 krooni ja

arvestuslik intress 162 655.81 krooni. MTA, tutvunud ajutise halduri aruandega, tuvastas, et OÜ-l Y puudub nii kinnis-kui vallasvara. AS Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel OÜ Y nimele ei ole registreeritud väärtpabereid. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul puuduvad likviidesed vahendid olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Liisinguandjad on 2009.a juunis-juulis lõpetanud kõik liisinglepingud ning OÜ Y on olnud sunnitud andma liisnguandjale üle kõik tema põhitegevuseks vajalikud põhivarad. Arvestades aga asjaolu, et OÜ Y võlgnevus liisinguandjale enne vara tagastamist oli AS SEB Pank teate kohaselt vähemalt 1 881 521,42 krooni, võlasummale lisandub müügikorraldamisega seotud kulude tasumise kohustus, lisaks on kasutatud veoautode turg suhtelist üleküllastunud, on ajutine haldur seisukohal, et kõnealuse vara turuväärtus suure tõenäosusega ei ületa selle arvestuslikku jääkmaksumust ja pankrotivarasse nimetatud varast faktiliselt midagi ei laekuks. Käesoleval hetkel on OÜ-l Y raha arvelduskontol summas 19 808.96 krooni, mis katab üksnes ajutise menetluse kulud. Ajutise pankrotimenetluse käigus ei ole tuvastatud, et OÜ Y pankrotimenetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on OÜ Y maksejõuetuse põhjuseks äriühingu juhtide valearvestused seoses alustatud äritegevusega. Lisaks märgib ajutine haldur, et äriühingu omakapital on hiljemalt 2008. aasta lõpuks olnud negatiivne summas – 660 541,00 krooni. Äriühing on ka 2009. majandusaastal tegutsenud kahjumiga ja seisuga 22.10.2009. on äriühingu omakapital juba negatiivne kogusummas – 4 045 300,00 krooni. Kahjumiga tegevuse jätkamine, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital on hävinud, võib ajutise halduri hinnangul käsitleda pankrotiseaduse § 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana. Tulenevalt asjaolust, et OÜ-l Y puudub likviidne vara ning ajutise halduri hinnangust, et käesolevas menetluses puudub garantii, et pankrotimenetluse tulemusena õnnestub halduril pankrotivara ka faktiliselt nii palju suurendada, et võlausaldajatel sellest mingisugust kasu oleks ei pea MTa võlausaldajana pankrotimenetluse edasiste kulutuste katmist otstarbekaks. Võlausaldaja OÜ X on 15.02.2010 kohtule teatanud, et ei pea võimalikuks ja vajalikuks edasiste kulude kandmist ja loobub deposiidi tasumise võimalusest. Suuremad võlausaldajad ei ole olnud nõus pankrotimenetluse kulusid kandma. Seega tuleb OÜ Y pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. ÄS § 58 kohaselt, kui on toimunud pankotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Neil asjaoludel tuleb äriregistrisse kanda OÜ Y dokumentide hoidjana juhatuse liige

A. S. .

Aivar Pellja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.