Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

nr.2-09-43040,

seoses

Tagastada X OÜ-le hagiavalduse esitamisel tasutud (27.08.2009.a. ja 27.11.2009.a.) riigilõivust pool summat, see on viissada (500) krooni (tasumisega X arveldusarvele xxxxxxxxxxxx, märkides makse selgitusena „V. M. ts.asi nr 2-09-43040“) . Poolte poolt asja menetluses kantud muud võimalikud menetluskulud jätta kulutuse kandnud poole enda kanda. Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord Kuna pooled loobusid apellatsiooniõigusest, määrus jõustub ja kuulub täitmisele määruse avalikult teatavaks tegemisest (16.02.2010.a.).

ASJAOLUD

Menetluse käik 15.09.2009.a. esitas X OÜ Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. M. vastu, milles nõuab lepingujärgse põhivõla summas 3 465 krooni ja viivise summas 3 465 krooni tasumist /tl.2-3/. Võlgniku poolt esitatud vastuväite /tl.9-10/ tõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning otsustati jätkata antud asjas menetlus hagimenetluse korras /tl.1/. 02.12.2009.a. laekus Tartu Maakohtu Valga kohtumajale X OÜ hagi V. M. vastu, milles hageja nõuab kostjalt lepingujärgse põhivõla summas 3 465 krooni ja viivise summas 3 465 krooni tasumist /tl.16-18/. 16.02.2010.a. korraldatud eelistungil selgitas kohus pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning kohtupraktikat samalaadsetes õigusvaidlustes, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust.

Poolte taotlus 16.02.2010.a. toimunud eelistungil avaldavad pooled, et soovivad õigusvaidlust lahendada kompromissiga. Poolte poolt avaldatud ja kirjalikult vormistatud kompromissilepingu tingimuste kohaselt on pooled kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises ning kohtukulude jaotuses. Kompromissilepingus on pooled kokku leppinud kostja poolt hagejale tasutava summa suuruse ja tasumise tingimused. Kompromissilepingus palub hageja kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise korral tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust s.o. 500 krooni. Kompromissitingimusena avaldavad pooled, et loobuvad määruse peale edasikaebe õigusest. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kompromissi kinnitamine Pooled on avaldanud valmisolekut pidada läbirääkimisi ja lahendamaks vaidlust kokkuleppe teel. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja – kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kompromissilepingus ja kohtuistungil kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. Asja menetluse lõpetamine “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 26/05-197) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Pooled on kompromissilepingus ja kohtuistungil kinnitanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS §174’ lg.1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluskulude lõpetamise määruses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kompromissilepingus on hageja taotlenud hagi esitamisel tasutud

riigilõivu tagastamist 1⁄2 ulatuses. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni /tl.3,26/. Seega tuleb hagejale tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust s.o. 500 krooni. Kompromissilepingus on pooled kokku leppinud, et asja menetlusega kaasnenud menetluskulud jäävad kulutuse kandnud poole enda kanda. Seega tuleb asja menetlusega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kulutuse kandnud poole enda kanda. Edasikaebe kord TsMS §661 lg.4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtuistungil palunud vähendada kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise määruse peale edasikaebe esitamise tähtaega miinimumini; s.o. loobunud kaebeõigusest. Seega ei fikseeri kohus lahendis määruse peale edasikaebe tähtaega ja korda.

A.Kaldma kohtunik 16.02.2010.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.