Saata tsiviilasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.
3.MKT Holding OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.
1(5)
Tsiviilasi nr: 2-09-36849
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 29.07.2009.a Harju Maakohtusse kostja vastu hagi. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Eubal Ehitus OÜ 19.03.2009.a nõude loovutamise lepingu, millega Eubal Ehitus OÜ loovutas hagejale 506 506,68 krooni suuruse nõude kostja vastu. Eubal Ehitus OÜ väljastas 19.03.2009.a kostjale teate nõude loovutamise kohta ning hageja ja kostja sõlmisid 22.05.2009.a kokkuleppe võlgnevuse tasumise kohta. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 106 506,68 krooni hiljemalt 19.06.2009.a alljärgnevalt: I osamakse summas 40 000 krooni hiljemalt 27.05.2009.a; II osamakse summas 50 000 krooni hiljemalt 05.06.2009.a; III osamakse summas 16 506,68 krooni hiljemalt 19.06.2009.a. Ülejäänud osa summas 400 000 krooni kohustus kostja tasuma osamaksetena alljärgnevalt: I osamakse summas 75 000 krooni hiljemalt 26.06.2009.a; II osamakse summas 75 000 krooni hiljemalt 24.07.2009.a; III osamakse summas 83 333,33 krooni hiljemalt 11.08.2009.a; IV osamakse summas 83 333,33 krooni hiljemalt 21.08.2009.a; V osamakse summas 83 333,34 krooni hiljemalt 31.08.2009.a. Vastavalt kokkuleppe punktile 1 kohustus kostja tasuma hagejale 400 000 krooni, kui hageja kõrvaldab objekti, asukohaga Männiku tn 16, ehitustöödes esinevad puudused, mis seisnesid põrandas olevate kanalite remondis. Kostja oli hagi esitamise päeva seisuga tasunud esimese osamakse summas 40 000 krooni. Ülejäänud osamaksed olid kostja poolt täies ulatuses tasumata. Kokkuleppe punkti 3 kohaselt oli hagejal maksete tasumisega viivitamise korral õigus nõuda kostjalt viivist 0,02% päevas tasumata summalt ning juhul, kui kostja oli punktis 1 nimetatud maksega viivituses rohkem kui 20 päeva, muutus kogu nõue koheselt sissenõutavaks eeldusel, et osamakse tegemise kohustus oli saabunud. Kostja kohustus tasuma teise osamakse kuupäeval 05.06.2009.a, kuivõrd kostja oli teise osamakse tasumisega viivituses 49 päeva, oli hageja nõue kostja vastu muutunud täies ulatuses sissenõutavaks ning kostja põhivõlgnevus hageja ees oli 466 506,68 krooni. Sellele lisaks nõudis hageja kostjalt ka viivise väljamõistmist.
Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Nõude loovutamise lepingus sätestatu kohaselt loovutati hagejale nõue summas 506 506,68 krooni ja punkti 4.1. kohaselt läks nõue hagejale üle 19.03.2009.a. Nõue põhines Eubal Ehitus OÜ ja kostja vahel 09.04.2007.a sõlmitud ehituse peatöövõtu ja projektijuhtimise töövõtulepingul. 05.03.2009.a. toimus Eubal Ehitus OÜ ja kostja esindajate vahel nõupidamine, mille kohta koostati ka protokoll. Protokolli p. 3 kohaselt jõuti tõdemusele, et Raunopol AS-i poolt teostatud tööd olid oluliste puudustega (mh lagunevad tootmishoone põrandakanalid) ja seetõttu oli kuni puuduste likvideerimiseni MKT Holding OÜ-l õigus Raunopol AS-i töödega seonduvatest maksetest kinni pidada 400 000 krooni. Seega oli kostjal õigus Eubal Ehitus OÜ-le mitte maksta 400 000 krooni kuni puuduste likvideerimiseni ja vastavasisuline kokkulepe oli
2(5)
Tsiviilasi nr: 2-09-36849 sõlmitud enne nõude loovutamise lepingu sõlmimist ja nõude üleminekut. Seega oli hagis toodud hageja nõue 400 000 krooni suuruse põhivõlgnevuse tasumise osas alusetu, kuna tasumise tähtaeg oli saabumata ja nõue ei ole 400 000 krooni osas sissenõutav. Kostja asus seisukohale, et summast 506 506,68 krooni oli sissenõutavaks muutunud 106 506,68 krooni. Kostja tasus kokkuleppe punktis 1 nimetatud esimese osamakse summas 40 000 krooni ja selle üle pooltel vaidlust ei ole. 400 000 krooni muutub aga sissenõutavaks, siis kui hageja täidab kokkuleppe punktis 4 toodud kohustused. Kokkuleppe punktis 4 sätestatu kohaselt kohustus hageja kõrvaldama kostjale kuuluval objektil asukohaga Männiku tn 16, Püssi linn teostatud ehitustöödes esinevad puudused. Et hageja kokkulepitud kuupäeval tööde teostamist ei alustanud, olid tööd teostamata ja hagejale üle andmata. Hagejal oli väär arusaam kohustuse sissenõutavaks muutumisest ja kokkuleppe punktis 3 sätestatud teisest lausest. Nimetatud lause on järgnev: „Juhul, kui MKT Holding OÜ on punktis 1 nimetatud maksega viivituses rohkem kui 20 päeva muutub kogu nõue koheselt sissenõutavaks eeldusel, et osamakse tegemise kohustus on saabunud.“ Hageja oli jätnud tähelepanuta osundatud lause lõpus toodud eelduse, mille kohaselt peaks olema saabunud osamakse tegemise kohustus. Kostja arvates oli hageja viivisearvestus väär. Arvestades faktilisi asjaolusid ja kokkuleppe p-des 4 ja 5 sätestatut, ei ole hageja poolt võlgnetav töö valminud, seda ei ole kostjale üle antud ja seega ei ole sissenõutavaks muutunud ka hageja tasunõue. Esimese astme kohtu otsus
3.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 466 506, 68 krooni ja viivise summas 3638, 75 krooni. Menetluskulud jäid kostja kanda. Kohtule esitatud tõendist nähtus, et 29.09.2009.a saatis hageja e-kirja, milles teatas, et hageja oli teostanud tootmishoone põranda kanalite parandustööd ja luges sellega kanalite parandustööd lõppenuks. Samas kirjas palus hageja esitada pretensioonid 3 tööpäeva jooksul alates 29.09.2009.a. Antud kirjale ei ole kostja vastanud. Kohus leidis, et hageja poolt teostatud tööd tuleb lugeda vastuvõetuks ja kostjal puudus õiguslik alus tööde vastuvõtmisest keelduda. Seega oli kostja lepingu järgi kohustatud tööde eest ka maksma. Kuivõrd kokkuleppe punktis 4 nimetatud kohustus oli täidetud ja osamaksete tegemise kohustus oli saabunud, oli hageja tasunõue muutunud tööde vastuvõtmisega sissenõutavaks alates 03.10.2009.a. Kuivõrd kohus leidis, et tasunõue muutus sissenõutavaks 03.10.2009.a, oli kostja tasumisega viivituses 39 päeva ja viivis kuni otsuse tegemiseni oli seega 3638,75 krooni.
Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata või alternatiivselt saadetakse asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja asus seisukohale, et maakohus rikkus menetlusnorme ja rajas otsuse tõenditele, mille osas puudus kostjal võimalus oma vastuväiteid esitada. 29.09.2009.a e- kirja nägi kostja esindaja kohtuistungil esmakordselt, mistõttu puudus esindajal võimalus tõendit sisuliselt kommenteerida. Kostja arvates oli kohus põhjendamatult ja menetlusnorme rikkudes jõudnud järeldusele, et olenemata asjaolust, et hageja nõue ei olnud hagi esitamise ajal 400 000 krooni ulatuses sissenõutav, ning 66 506,68 krooni ulatuses esitas kostja sellele õigustatud vastuväited, kuulus nõue siiski rahuldamisele. Seega ei ole kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Kostjal puudus maakohtus võimalus hageja poolt kohtuistungil esitatud tõenditele vastu vaielda, mistõttu puudus kohtul TsMS § 436 lg 3 alusel õigus rajada hageja poolt esitatud tõenditele
3(5)
Tsiviilasi nr: 2-09-36849 kohtuotsuse järeldusi. Kohtuotsuses ei ole kohus vastanud kostja väidetele, mis seonduvad sellega, et kostja hinnangul ei ole hagetav nõue osaliselt sissenõutavaks muutunud.
Vastustaja seisukoht
5.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.
Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning asi tuleb saata uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Maakohus rikkus olulisel määral menetlusnormi ja kohaldas valesti materiaalõigust, mis viis ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Ringkonnakohtul ei ole võimalik apellatsioonimenetluses puudusi kõrvaldada.
7.Hageja esitas kostja vastu hagi rahalises nõudes. Hageja tugines hagi alusena sellele, et ta oli kolmandalt isikult (Eubal Ehitus OÜ) loovutamise teel omandanud töövõtulepingust tuleneva tasunõude, ning sellele, et hageja ja kostja olid sõlminud tasunõude sissenõutavust ja täitmise tähtpäevi reguleeriva kokkuleppe (t lk 8 jj), mille punkti 1 kohaselt sõltub tasunõude osa summas 400 000 krooni sissenõutavaks muutumine hagejapoolsest puuduste kõrvaldamisest (kokkuleppe p. 4). Hageja leidis, et ta on puudused kõrvaldanud ning sellest tulenevalt on kogu nõue muutunud sissenõutavaks. Hageja leidis veel, et kogu nõue on muutunud sissenõutavaks ka seetõttu, et kokkuleppe p. 3 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks, kui kostja on kokkulepitud osamaksete tasumisega viivituses rohkem kui 20 päeva. Kostja vaidles nõude sissenõutavusele vastu, leides, et kokkuleppe p-s 4 määratletud puuduste kõrvaldamise kohustus ei ole täidetud, ning et selle kohustuse hagejapoolne täitmata jätmine annab kostjale õiguse seada omapoolse kohustuse täitmine hageja kohustuse täitmisest sõltuvusse.
8.Maakohus leidis, et kostjal oli õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest (raha maksmisest) seni, kuni hageja ei täida oma kohustust (kokkuleppe p-s 4 sätestatud puuduste kõrvaldamine). Ringkonnakohus sellise maakohtu järeldusega nõustuda ei saa. Hageja ja kostja sõlmisid 22.05.2009.a kokkuleppe, millega reguleerisid eraldi hageja poolt loovutamise teel omandatud nõude sissenõutavaks muutumise ja täitmise tähtpäevadega seonduvat. Kokkuleppe p. 1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale erinevatel maksetähtpäevadel 106 506 krooni ja 68 senti hiljemalt 19.06.2009.a, ning 400 000 krooni osamaksetena hiljemalt 31.08.2009.a, kusjuures kostjapoolse maksete tegemise kohustuse täitmisega viivitamisel enam kui 20 päeva pidi kogu nõue muutuma sissenõutavaks, eeldusel, et osamaksete tegemise kohustus on täidetud (kokkuleppe p. 3). Seega lähtusid hageja ja kostja rahalise kohustuse täitmise ja sissenõutavuse reguleerimisel sellest, et hagejal tuleb kõrvaldada teatud ehituslikud puudused. Hageja ja kostja vahelist kokkulepet tuleb aga mõista selliselt, et 106 506 krooni ja 68 senti tuleb tasuda sõltumata puuduste kõrvaldamisest, ning et ülejäänud 400 000 krooni tasumise kohustus tuleb täita peale puuduste kõrvaldamist. Sellest tulenevalt tuleb hageja ja kostja vahelist kokkulepet mõista selliselt, et kostja ei võinud 106 506 krooni ja 68 sendi tasumise kohustust puuduste kõrvaldamisest sõltuvusse seada. Samas sai kokkuleppe p. 3 kohaselt kogu tasunõue muutuda 20-päevase hilinemise korral sissenõutavaks üksnes eeldusel, et osamaksete tasumise kohustus on saabunud, st 400 000 kroonise osamakse tasumise kohustus sai mingi osamakse tasumisega 20-päevasel hilinemisel koheselt sissenõutavaks muutuda üksnes juhul, kui kokkuleppe p-s 4 sätestatud puudused on
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-09-36849 kõrvaldatud. Seega ei saanud kostja keelduda 106 506 krooni ja 68 sendi maksmisest ka siis, kui p-s 4 sätestatud puudused olid kõrvaldamata ning 400 000 krooni tasumise kohustuse sissenõutavaks muutumine sõltub kokkuleppe p-s 4 sätestatud puuduste kõrvaldamisest. VÕS §-d 110 ja 111 on dispositiivsed, st pooled võivad vastavate paragrahvide kohaldatavuse välistada või seda piirata. Antud juhul sõlmisidki pooled kokkuleppe, kus nad seda tegid.
9.Eelmises lõigus käsitletust tulenevalt sõltub 400 000-kroonise osamakse tasumise kohustus sellest, kas hageja on täitnud kokkuleppe p-s 4 sätestatud kohustuse, st kõrvaldanud ehitustöödes esinevad puudused. Vastava kokkuleppe suhtes kuuluvad kohaldamisele töövõtulepingu kohta käivad sätted. VÕS § 637 lg-st 4 tulenevalt tuli puuduste kõrvaldamine kostja poolt vastu võtta ning vastuvõtmisest sõltus kokkuleppe p-s 4 sätestatud kohustuse täidetuks lugemine. Kostja ei ole puuduste kõrvaldamise tööd vastu võtnud. Maakohus asus õigesti seisukohale, et hageja juhatuse liikme poolt 29.09.2009.a saadetud e- kirja (t lk 58) saab lugeda tahteavalduseks, millega hageja määras kostjale töö vastuvõtmiseks tähtaja VÕS § 638 lause 2 tähenduses. Samas ei saa nõustuda maakohtuga selles, et kuivõrd kostja hagejapoolsele e- kirjale, milles tööde lõpetamisest teatatakse ja milles tööde vastuvõtmiseks tähtaeg määratakse, ei vastanud, et siis sellest tulenevalt saaks lugeda tööd kostja poolt VÕS § 638 alusel vastu võetuks. VÕS § 638 lause 2 kohaselt saab tellijapoolse tööde vastuvõtmisest keeldumise korral lugeda tööd vastu võetuks üksnes siis, kui kokkulepitud töö on valmis. Ainuüksi see, et kostja keeldus töö vastuvõtmisest ning omapoolseid vastuväiteid hageja pöördumisele ei esitanud, ei tähenda seda, et kokkulepitud töö oleks valmis. Seda, et kokkuleppe p-s 4 määratletud resultaat oleks saavutatud, ei ole tõendatud. Hageja seda küll väitis, kuid kostja vaidles sellele selgesõnaliselt 15.10.2009.a toimunud maakohtu istungil vastu. Kuivõrd hageja ise väite tõendamiseks tõendeid ei esitanud, oleks maakohus pidanud kohtupoolse selgituskohustuse täitmise raames vastava asjaolu tõendamise vajadusele viitama ning seda asjaolu hagi rahuldamise alusena arvestama. Maakohtul tuleb asja uue arutamise käigus hinnata, kas kokkuleppe p-s 4 sätestatud tulemus oli saavutatud.
10.Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
Ulvi Loonurm
Kaupo Paal
Malle Seppik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.