Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohustustest.

ASJAOLUD

09.12.2009 esitasid OÜ H juhatuse liikmed TKja RR Harju Maa-kohtule avalduse võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Kohtumäärusega 21.12.2009 jättis kohus pankrotiavalduse käiguta ja kohustas võlgnikku kõrvaldama selle puudused. 22.12.2009 esitas võlgnik allakirjutatud ja täpsustatud võlanimekirja. Kohtumäärusega 23.12.2009 nimetas kohus OÜ H pankrotimenetluses ajutiseks halduriks Peeter A . Peeter A esitas 25.01.2010 kohtule arvamuse võlgniku maksejõuetuse põhjuste ja ajutise halduri tasu ning kulutuste aruande. Kohus arutas võlgniku pankrotiavaldust 27.01.2010 kohtuistungil.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Ajutise pankrotihalduri aruande andmed I Võlgniku üldandmed 1.1 Osaühing kanti äriregistrisse 03.08.2007.a. koodi xxx all ärinimega OÜ H; 1.2 Aadress: XXX; 1.3 Osakapital 40 000 Eesti krooni, alates 03.08.2007.a. kuni 22.12.2008.a. osanik D Kinnisvara osa väärtusega 30 000 Eesti krooni, alates 03.08.2007.a. osanik osaga 10 000 Eesti krooni OÜ N , ; alates 22.12.2008.a. osanikud- HN, , osa väärtus 4 000 Eesti krooni; RR, isikukood XXX, osaga 26 000 Eesti krooni; 1.4 Nõukogu- puudub; 1.5 Juhatuse liige: alates 03.08.2007.a. TK, isikukood XXX, eluk. XXX; RR, eluk. XXX 1.6 Põhitegevusalad: maastiku hooldus ja korrashoid, linnaplaneerimine ja maastikuarhitektuur, arhitektitegevused; 1.7 Realiseerimise netokäive ja kasum (kahjum): 2008.majandusaastal ( alates 04.08.2007.a.) käive 1.639.800.- krooni, kahjum 787.105.- krooni; 2009.majandusaastal käive 1.689.145.krooni, kahjum 207.820.- krooni; omakapital seisuga 08.01.2010.a. negatiivne 954.925.krooni; 1.8 Töötajaid keskmiselt kolm, töölepingud lõpetamata nelja töötajaga (ülesütlemisteated saadetud) 1.9 Raamatupidamise korraldamise eest vastutav isik juhatuse liige TK. II Esialgne hinnang majandusarvestusele

Võlgnik on koostanud ja esitanud ametitele ja registritele seadusekohase 2008.majandusaasta aruande koos lisadega, samuti on koostanud seisuga 08.01.2010.a. bilansi ja kasumiaruande, ja esitas ajutisele haldurile vajalikud andmed sularaha liikumise kohta (pearaamatu väljatrükk koos kulusid tõendavate alusdokumentidega). Esialgsel hinnangul on raamatupidamist korraldatud raamatupidamisseaduse ja hea raamatupidamistava kohaselt. III Varad Varade kohta on esitanud andmed võlgnik seisuga 08.01.2010.a. koostatud bilansis, mille üldises usaldusväärsuses pole alust kahelda, ja mida ajutine haldur on täpsustanud pankadest, aga ka võlgnikult endalt saadud lisaandmetega. 3.1 Kinnisvara- ei ole; 3.2 Raha kassas ja pangakontodel ( SEB Pank)19.019,32 krooni; 3.3 Debitoorsed nõuded kokku 11.930,00 krooni, sellest likviidseks ( tõenäoliselt laekuvaks) hindab võlgnik ise vaid ( Kenest Projekt OÜ) 1.800,00 krooni (võlgnik Kenest Projekt OÜ) 3.4 Registritesse kantav vallasvara- ei ole; 3.5 Põhivara (arvuti ja arvutiprogramm AutoCad ) 29.555,00 krooni Kokku vara bilansiline väärtus: 36.768,32 krooni Vara väärtuse hindamisel hariliku väärtuse (vara müügihind kohalikul turul) alusel, võttes seejuures arvesse ka võlgniku esindaja seisukoha, tuleb varade hulgas maha kanda arvutiprogramm AutoCad, mida pole võimalik võõrandada, kuna arvutiõiguste kasutamise litsents on võlgniku isikuga seotud. Seega kuulub likviidse põhivara hulka vaid arvuti, mille müügiväärtust hindas võlgnik 1.500.- krooniga. Samas on varade hulgas bilansist maha kantud mööbel ja väiketööriistad, mille koguväärtuseks hindab võlgnik 6.500.- krooni. Seega on võlgniku vara koguväärtus ajutise halduri ja võlgniku hinnangul ca 27.000.- krooni. IV Võlad 4.1 Pandiga tagatud nõudeid ei ole; 4.2 Maksuvõlad ( põhivõlg) 4.3 Võlad töövõtjatele 4.4 Võlad tarnijatele ( nimekiri lisa 4.5 Tasumata laenud 4.6 Muud lühiajalised kohustused ja viitvõlad Kokku kohustused:

270.510.- krooni 92.005.- krooni; 75.561.- krooni; 483.552.- krooni; 86.167.- krooni. 1.007.795.- krooni

V Maksejõuetuse tekkimise põhjused ja aeg Põhjusel, et pankrotiavalduse esitas ise võlgnik ja seega maksejõuetust eeldatakse, samuti on võlgniku ettevõtte tegevus lõpetatud ja võlad ületavad varade väärtuse, pole võlgniku püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks põhjalikum majandusanalüüs vajalik. Võlgniku ettevõte alustas majandustegevust augustis 2007.a., põhitegevuseks plaaniti haljastusteenuste ja maastikuarhitektuuriteenuse osutamist. Majandustegevuse alustamist finantseeriti võlgniku osanikega seotud firmadelt DOÜ (oli ka osanik), N OÜ (osanik ), ja firmalt OÜ Isaadud laenudega summas ca 330 000,00 krooni. Laenu arvel omandati arvutitehnika ja arhitekti tööks vajalik projekteerimistarkvara AutoCad Civil, renditi kontori ruumid, ja palgati põhitööle maastikuarhitekt ja projektijuht. Hooajaliselt võeti tööle aednik ja lihttöölisi, samuti

müügijuht, kes töötulemused aga ei vastanud soovitule. Ettevõtte tegevuse algperioodil tehti olulisi kulutusi reklaami- ja turundustegevusse- avati oma kodulehekülg, osaleti messidel, avaldati materjale trükimeedias, koostati pakkumisi ja osaleti riigihangete konkurssidel (Vabaduse Väljaku haljastuse rajamise konkurss) Kuivõrd tegemist on olulises osas hooajatööga- põhitööd aedade kujundamisel, rajamisel ja hooldamisel tehakse kevad-suveperioodil, ja tegemist oli alles tegevust alustava ettevõttega, saavutati majandusaasta käibeks vaid 1,7 miljonit krooni, samas kui ainuüksi kulutused tööjõule olid ca 1,13 miljonit krooni. Ettevõte lõpetas 2008.a. majandusaasta kahjumiga ca 780.000.- krooni, s.h. maksuvõlad 156.000.- krooni. Üldiselt vastasid majandustegevuse tulemused tegevust alles alustava ettevõtte prognoosile, seejuures oli perspektiiv järgmise aasta jooksul käibe suurendamise ja kulude vähendamise teel kahjum katta tulude arvelt, eelkõige tasuda maksuvõlg, mille tasumise ajatamiseks saavutati maksu- ja tolliametiga maksegraafik. Turundustöö tulemusel olid saavutatud esialgsed kokkulepped suuremahulisteks projektideks 2009.aastaks, näit. Narva-Jõesuu sanatooriumi haljastusplaneering; Märjamaa peatänava haljastuse rajamine; Viimsi vallavalitsuse ringtee haljastamine, osavõtt partnerina Tallinna linna poolt finantseeritavast projektist “Hoovid korda” ja selle käigus sõlmitud lepingud korteriühistutega jms. Võlgnik vähendas ka oluliselt oma püsikulusid, s.h. tööjõukulusid eelmise aastaga võrreldes ligi kaks korda. 2009.a. majandustegevuse tulemus ei vastanud prognoosidele, suudeti küll aastakahjumit vähendada, kuid mitte taastada negatiivseks muutunud omakapitali. Võlgniku väitel taganesid praktiliselt kõik suuremad tellijad oma esialgsetest pakkumistest, seal hulgas ka korteriühistud, piirduda tuli vaid üksikute projektide ja tellijatega. 2009.a. toimunud oluline langus kinnisvaraarenduses tõi kaasa koheselt ja esmajoones languse haljastusturul, s.h. ka oluliste eelarvekärbete tõttu kohalike omavalitsuste poolt tellitud tööde osas. Käibevahendite puuduse tõttu ei suutnud võlgnik täita maksuvõlgnevuse ajatamise graafikut, ja kui maksu- ja tolliamet 2009.a. oktoobris lükkas tagasi võlgniku taotluse ajatada maksuvõlg aastale 2010, muutus võlgniku hinnangul ajutine maksevõimetus püsivaks, ja esitati pankrotiavaldus. Eeltoodu alusel on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku püsiv maksejõuetus saabus oktoobris 2009 ja selle põhjuseks olid muud asjaolud pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg.5 mõttes - valesti valitud äriplaan, haljastusturu ja sellega seotud riskide ebaõige hindamine, ebaadekvaatne ja mittepiisav reageerimine turu muutustele. Ajutine haldur analüüsis võlgniku pangakontol tehtud tehinguid, samuti uuris võlgniku kassaraamatu andmeid ja sularahatehingute, s.h. tehtud kulude, algdokumente, ja olulisi tehinguid, mis oleks viidanud ettevõtte majandustegevusega mitteseotud väljamaksetele või väljamaksete tegemisel ühtede võlausaldajate eelistamist teistele, ei avastanud. Seejuures leidis kinnitust võlgniku väide, et ettevõtte tegevuse algstaadiumis võlgnikuga seotud isikutelt saadud laenud jäid samuti olulises osas tagasi maksmata, s.o. neid ei eelistatud maksete tegemisel teistele võlausaldajatele. Ülaltoodu alusel asub ajutine haldur seisukohale, et pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi pole esialgsetel andmetel tuvastatud, samuti pole võlgniku tegevuses ilmnenud raske juhtimisvea või majanduskuriteo tunnuseid. Pankrotivara suurus on ajutise halduri hinnangul maksimaalselt 27.000.- krooni, millest jätkub küll ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste hüvitise katmiseks, pärast pankrotiotsuse tegemist tehtavate pankrotimenetluse kulude katmiseks pankrotivara puudub, seega on kohtul alust lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS §§ 22, 23 ja 29 ajutine haldur taotleb lõpetada OÜ Haljastusteenused pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna pankrotimenetluse kulude katteks vara puudub ja vara tagasivõitmise ja nõudmise võimalused puuduvad.

PANKROTIAVALDUSE LÄBIVAATAMINE

Pankrotiavalduse kohtulikul läbivaatamisel 27.01.2010 jäi avaldaja oma avalduse ja ajutine haldur arvamuse juurde, et pankrotimenetlus tuleks lõpetada seoses raugemisega, välja arvatud, kui keegi ei tasu pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha, selline summa peaks olema vähemalt 30 000 krooni. Kohus avaldas Ametlikes Teadaannetes 28.01.2010 pankrotimenetluse teate ettepanekuga teha OÜ H pankrotimenetluse raugemise vältimiseks võlgnikule, võlausaldajale või kolmandale isikule ettepanek tasuda Rahandusministeeriumi deposiitarvele 10220034799018 SEB Pangas või 221013921094 Swedpank ́is või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis pankrotimenetluse kulude katteks 30 000 krooni hiljemalt 08.02.2010 ja deposiidi tasumise korral esitada samaks tähtajaks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale deposiidi tasumist tõendav dokument või muud andmed, mis võimaldaksid deposiidi laekumist kontrollida. Eelnimetatud tähtajaks, so 08.02.2010, andmeid OÜ H pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasumise kohta ei ole kohtule esitatud.

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2-6 kohaselt halduri tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt summalt.

Võlgniku pankrotivaras on vara 27000 krooni ja kohustusi 1 007 795 krooni ulatuses, seega ületavad kohustused varasid 37 kordselt ning nõuete rahuldamiseks piisav vara pankrotivaras puudub. Andmed isikute kohta, kes oleks nõus maksma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha, puuduvad. Kohus leiab, et seoses eeltooduga tuleb OÜ H pankrotimenetlus lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja vara tagasivõitmise ja nõudmise võimalused puuduvad. Ajutine haldur Peeter A on esitanud kohtule ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 15,5 tundi (tunnitasuga 1300 krooni, s.h järelpärimised (kirjalikud ja elektroonilised, äriregister-1,5 tundi; tutvumine võlgniku ettevõtte aruandlusega- majandusaasta aruanne koos lisadega, pangakonto väljavõte, kassaraamatu väljatrükk koos kuludokumentidega jms – 3,0 tundi; seletuste võtmine võlgniku esindajalt -2,5 tundi; ajutise halduri arvamuse ja aruande koostamine, ettevalmistus ja osavõtt kohtuistungist – 4,5 tundi; likvideerimistoimingute läbiviimine (sh taotluse koostamine töötukassale, varade müük)- 4 tundi) palub välja mõista ajutise halduri tasu koos tasult arvestatava sotsiaalmaksuga 33 % kokku 26799,50 krooni. Ajutise halduri poolt tehtud kulutused (side-, arvuti,- interneti -, postiteenused, ruumide rendikulu) on 450 krooni, koos käibemaksuga 540 krooni. Seega kokku ajutise halduri tasu ja hüvitis kokku 27339,50 krooni, mille ajutine haldur palub määrata pankrotivarast haldurit teenindava OÜ Haldur arvele nr Swedpank. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile, samuti on põhjendatud ajutise halduri kulutuste hüvitis. Halduri taotlus tasu ja kulutuste hüvitis välja mõista teda teenindavale büroole OÜ Haldur on kooskõlas seadusega.

Viktor Brügel Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.