Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-09-9691
Tsiviilasi
H OÜ hagi JA, EH, PK, KK, SP, UR ja PT vastu liitumislepingute sõlmimiseks ja liitumistasu maksmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja H OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX )
esindajad
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode ja vandeadvokaadi vanemabi Moonika Tähtväli (MAQS Law Firm Advokaadibüroo, Rotermanni 8, 10111 Tallinn) Kostja 1 JA (isikukood XXX, elukoht XXX), Kostja 1 esindaja Mehis Adamson (Actum Consult OÜ, Turu 1721 Tartu 51004) Kostja 2 EH(isikukood XXX, elukoht XXX) esindaja Mehis Adamson Kostja 3 PK(isikukood XXX, elukoht XXX) esindaja Mehis Adamson Kostja 4 KK(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja 4 esindaja A K (XXX) Kostja 5 SP (isikukood XXX, elukoht XXX) esindaja Mehis Adamson Kostja 6 UR (isikukood XXX, elukoht XXX) esindaja Andres Kurg Kostja 7 PT (isikukood XXX, elukoht XXX) esindaja Andres Kurg
Kohtuistungi toimumise aeg
20.01.2010
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja esitas 09.03.2009 Harju maakohtule hagi, milles palus tuvastada kostjate kohustus sõlmida hagejaga vee- ja kanalisatsioonitrassi liitumisleping ning kohustada kostjaid tasuma liitumistasu 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil täpsustas hageja oma nõude sõnastust ja palus kohustada kostjaid sõlmima liitumislepingud ja juhul, kui kostjad lepingut ei sõlmi, asendada jõustunud kohtuotsus kostjate nõusolekuga liitumislepingute sõlmimiseks; Hageja palub mõista välja JAlt ja PKlt solidaarselt liitumistasuna 83 ́646.- krooni; SPlt liitumistasuna 104 ́152.- krooni; EHlt liitumistasuna 94 ́090.- krooni; PT liitumistasuna 91 ́160.krooni; UR liitumistasuna 82 ́054.- krooni ja KK liitumistasuna 95 ́141.- krooni. Samuti palus hageja määrata otsusega kindlaks otsuse täitmise viis ja kord järgmiselt: kostjatel tasuda H OÜ Hansapanga arveldusarvele nr. XXXXXXXXXX liitumistasu 7 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
2.Vastavalt Kiili Vallavalitsuse ja H OÜ vahel XXX.a sõlmitud ühisveevärgi ja – kanalisatsioonitrasside ning nende teenindamiseks vajalike ehitiste võõrandamise lepingule on H OÜ omandis ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitrassid ning nende teenindamiseks vajalikud ehitised, mille kaudu toimub kostjate omandis olevate kinnistute teenindamiseks vajalik veevarustus ja reovee äravool. Kostjad on R ja K kinnistute omanikud, kes faktiliselt on liitunud hageja omandis oleva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga.
3.Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) § 5 lg 2 kohaselt toimub ühisveevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Vastavalt sama seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud põhimõttele sõlmitakse nimetatud leping kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise eeskirja alusel.
Hageja on kostjate kinnistutega piirnevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni veevärgi omanik alates XXX.a. Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitrasside ning nende teenindamiseks vajalike ehitiste võõrandamise lepinguga võttis hageja Kiili vallavalitsuselt üle kõik objektiga seotud õigused ja kohustused. Hageja on korduvalt teavitanud kostjaid vajadusest sõlmida hagejaga liitumislepingud ning tasuda ka liitumistasu. Kostjad ei ole lepinguid sõlminud ja liitumistasu maksnud, vaid teatanud hagejale, et ei pea vajalikuks eelnimetut teha. Kiili vallavolikogu 09.05.2000.a määrusega nr 5 kinnitati Kiili valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri (edaspidi: eeskiri). Nimetatud eeskiri kehtib alates 15.05.2000.a ja on Kiili vallas ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumisel ning nende kasutamisel täitmiseks kohustuslik. Eeskirja punkti 1.2.12 kohaselt on liitumistasu ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga. Eeskirja punkti 1.3.6 kohaselt toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise lepingu alusel. Sama eeskirja punkt 2.2 sätestab, et liitumine toimub kinnistu omaniku või valdaja poolt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanikule või valdajale esitatava vormikohase taotluse põhjal koostatud liitumislepingu alusel. Seega tuleneb eelpool nimetatud sätetest üheselt, et liituja peab esitama vormikohase taotluse (nõuded taotlusele on loetletud eeskirja punktis 2.3 ja selle alapunktides) ning seejärel koostatav liitumisleping eeldab lepingu kirjalikku vormi. Kostjad on oma 05.09.2008.a kirjas hagejale väitnud, et on liitumistasu maksnud OÜ-le L . Hagejal puuduvad tõendid selle kohta, et kostjatel oleks mõne teise isikuga sõlmitud liitumislepingud, millest tulenevalt oleks kostjatel tekkinud liitumistasu maksmise kohustus. Nimetatud lepinguid on hageja kostjatelt ka 19.09.2008.a kirjas küsinud, kuid kostjad neid hagejale esitanud ei ole. Hageja leiab, et juhul kui kostjate poolt on tasutud OÜ-le L mingeid tasusid nn liitumistasuna, siis on kostjatel õigus nimetatu tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel kui õigusliku aluseta saadu. OÜ L ei ole olnud liitumislepinguid sõlmima õigustatud isikuks ÜVVKS mõttes. Kostjatega on õigustatud liitumislepinguid sõlmima vaid objekti omanik, kelleks käesoleval juhul on hageja.
4.ÜVVKS § 6 lõike 1 kohaselt on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanikul või valdajal õigus võtta ühisveevärgi või kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ja tingimustel. Kiili Vallavolikogu 22.06.2004.a määrusega nr 22 kinnitati ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu arvutuse alused (edaspidi: arvestuse alused) ja määrusega nr 21 ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise kord (edaspidi: tasu võtmise kord), mis jõustusid alates 01.07.2004.a. Tasu võtmise korra punktist 6 tuleneb samuti, et ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumine toimub eeskirja kohaselt ning sama korra punkti 3 kohaselt maksab liitumistasu kinnistu omanik või valdaja. Liitumistasu maksmisest vabastavaid asjaolusid antud juhul ei tulene ega nähtu ka muid liitumistasu maksmist välistavaid aluseid. Kostjate liitumistasu arvestuslikud alused on toodud alljärgnevas tabelis: Kangru kruntide ehitusõigus
Aadress
Sihtotstarve
Krundi pindala Sk
Ehitusalune pind
Korruselisus
Suletud brutopind Sh
Pki=Ma*(Sk+Sh) Arvutuslik LiitumisLiitumispind Sk+ tasu tasu Sh suurus liitumispunktide ehitamiseks
Lõplik liitumi stasu
K 12
EE
2 363
2 863
91 160
91160
K 14
EE
2 077
2 577
82 054
82054
K 18
EE
2 488
2 988
95 141
95141
R 8
EE
2 127
2 627
83 646
R 10
EE
2 771
3 271
104 152
83646 10415
R 12
EE
2 455
2 955
94 090
94090
Uute kruntide liitumistasu
Ma=33,11 Liitumistasu on Ma x arvutuslik pind.
5.Vastuseks kostjate vastuväidetele leidis hageja, et kostjad 1, 2, 3 ja 5 on oma vastuses esitanud aegumisvastuväite, kuid ei ole seda konkretiseerinud. Hageja leiab, et kostjate väide hagi aegumise kohta on põhjendamatu ning tuleb jätta tähelepanuta. Hageja juhib vaid kostjate tähelepanu TsÜS §-le 167, mis sätestab aegumise peatumise läbirääkimiste korral. Juhul kui kostjad mingi arvutuse tulemusena leiavad, et hagi on aegunud, siis tuleb neil kindlasti arvestada aegumise kulgemise ajast maha aeg, mil hageja pidas kostjatega läbirääkimisi. Käesoleval juhul on hageja pidanud kostjatega läbirääkimisi pika aja jooksul. Kostjad 1, 2, 3 ja 5 väidavad vastuses, et ostsid kinnistud koos liitumisega OÜ-lt LE . OÜ L ei ole olnud liitumislepinguid sõlmima õigustatud isikuks ÜVVKS mõttes ning seega on OÜ-le L ka liitumistasuna makstud summad alusetult. Kostjad ei ole oma väidete kinnitamiseks esitanud ka ühtegi tõendit. Hageja on seisukohal, et kostjate järeldus selle kohta, et liitumine on reaalselt toimunud ning seega olid liitumiskokkulepped olemas, on alusetu. Asjaolu, et kostjad omavoliliselt liitusid ei anna alust eeldada, et liitumiseks oli olemas kokkulepe. Kostjad ei ole hagejale esitanud mitte ühtegi dokumentaalset tõendit s.t liitumiselepingut või liitumistasu maksmist kinnitavat dokumenti. Hageja on seisukohal, et hageja kooskõlastused plaanimaterjalidel ei tõenda mingil moel asjaolu, et kostjad oleks sõlminud liitumislepingud või et kostjad oleks liitumistasu saama õigustatud subjektile maksnud liitumistasu. Kooskõlastus ei ole liitumiskokkulepe. Kostjate väited selle kohta, et nad omandasid kinnistud juba töötavate vee ja kanalisatsioonisüsteemidega ei oma mitte mingisugust tähtsust. Hageja on kostjate kasutuses oleva ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitrasside ning nende teenindamiseks vajalike ehitiste omanik ning kõik õigused liitumislepingute sõlmimiseks ja liitumistasu saamiseks on hagejale kui õigusjärglasele üle läinud. Kostjate väited, et kostjatel on sõlmitud teenuse osutamise lepingud, ei puutu samuti käesoleva tsiviilasja vaidlusesse. Teenuse osutamise lepingute sõlmimine ei viita asjaolule, et liitumine kostjatele müüdud kruntide suhtes on tehtud nagu väidavad vastuses kostjad. Kostjate 1, 2, 3 ja 5 vastus on ka vastuoluline, väites kord, et kostjatel on liitumine ÜVKga tehtud enne kinnistute ostmist ning samas on kostjad ka väitnud, et tõendamata on konkreetne liitumise fakt. Kostjad on faktiliselt ÜVK-ga liitunud ja kasutavad hageja omandis olevat ühisveevärki ja –kanalisatsiooni. ÜVK kasutamist kinnitavad ka sõlmitud teenuse osutamise lepingud, mille sõlmimist kostjad on kinnitanud.
6.Kostjate 4, 6 ja 7 väide, et Kiili Vallavalitsuse ja H OÜ vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist tühise tehinguga, on alusetu ja põhjendamata. Kostjad ei ole ka lepingupooleks, kes
saaks tugineda lepingu tühisuse sätetele. Hageja on vaidlusalused seadmed üle võtnud ja need on hageja omandis. Hageja on nimetatud tehingu alusel pakkunud kostjatele vee- ja kanalisatsiooniteenust. Kostjate viited hageja pahatahtlikkusest on alusetud, kuna hageja on kostjatega pidanud pidevalt läbirääkimisi liitumislepingu sõlmimise ja liitumistasude maksmise üle. Juhul kui kostjad väidavad, et on sõlminud suulised liitumislepingud, siis tuleb neil märkida täpselt sõlmimise aeg ja esitada tõendid liitumistasu maksmise kohta. Väited, et liitumine oli tasuta, on põhjendamatud. Märkus lepingutasu puudumisele käib lepingu nr E0230 kohta. Viidatud leping on veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise leping.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.Kostjate JA, EH, PK ja SP (edaspidi ka kostjad 1, 2 3 ja 5) vastuväidete kohaselt kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. Kostjad märgivad, et hagi ei ole põhjendatud ja hagis märgitud nõuete esitamiseks puudub hagejal seaduslik alus. Kostjad 1,2,3, ja 5 ostsid kinnistud koos liitumistega OÜ-lt L , kes oli arendustegevuse käigus sõlminud liitumislepingud ka hageja õiguseellasega. Kostjad on faktiliselt veevärgiga ühendatud ning selle teostamine omaniku teadmata ei ole võimalik. Kostjad 1, 2, 3 ja 5 leiavad, et Kiili Vallavalitsuse ja H OÜ vahel XXX.a sõlmitud ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitrasside ning nende teenindamiseks vajalike ehitiste võõrandamise leping on tühine vormivea tõttu. Viitena AÕSRakS § 13 lg 6 3.lause kohaselt oleks pidanud XXX.a ÜVK võõrandamise leping olema notariaalselt tõestatud, kuna selles müüdi kohaliku omavalitsuse poolt eraõiguslikule osaühingule raha eest, seetõttu on õige viide TsÜS §-dele 87 ja 84 lg 1. XXX.a lepingust Kiili vallavalitsuse ja H OÜ vahel ei ilmne, et Kiili vallavalitsus ÜVK rajajana oleks volitanud H OÜ-t nõudma sisse varem liitunud kinnistute omanikelt väidetavalt saamata liitumistasusid. XXX.a lepingu punkti 4.1 kohaselt on lepingu pooled kokku leppinud peale XXX.a teostatud liitumiste tasustamises hageja poolt, kuid mitte varem liitunutelt liitumistasu nõudmises. Kostjad 1, 2, 3 ja 5 möönavad, et Kiili vallavolikogu 16.10.2007.a otsuse nr 64 alusel m.h Kangru küla vee-ettevõtjaks määramise kaudu, on hageja puhul tegemist ÜVVKS mõttes ÜVK valdajaga. Kuid see asjaolu ei anna hagejale õigusi nõuda kostjatelt varasema perioodi liitumistasusid. Teenuste osutamise lepingute esilehel on selgelt hageja viidanud, et lepingutasu vee ja kanalisatsiooni puhul ei ole. Kuna Kiili vallavolikogu ja vallavalitsuse poolt ei ole kehtestatud ÜVK suhteid reguleerivates aktides lepingutasu, siis saab antud viite puhul olla tegemist ainult liitumistasuga, mille nõudmisest on hageja ise loobunud. Kostjad 1, 2, 3 ja 5 leiavad, et pakutud liitumislepingud on punktides 4.2 ja 5.1 vastuolus kehtiva ÜVVKS § 6 lg 1. Pakutud liitumislepingu punktis 4.2 täheldatakse, et on rajatud liitumispunktid (maakraan ja liitumiskaev). Samas nõuab hageja kostjatelt punktis 5.2 liitumistasusid (erinevates summades). ÜVVKS § 6 lg 1 järgi on ÜVK omanikul või valdajal õigus võtta ainult põhjendatud liitumistasu. Kostjad 1, 2, 3 ja 5 kordavad, et nende endi poolt finantseeritud trasside ja ühenduste rajamise finantseerimisel, ei ole hagejal õigust nõuda põhjendamatult korduvat liitumistasu. Kostjatel 1, 2, 3 ja 5 on hageja poolt sõlmitud teenuse osutamise lepingud. Kostjad 1, 2, 3 ja 5 nõustuvad kaaskostjatega muudes vastuväidetes liitumislepingutele.
8.Kinnistutel on elamud koos trassidega rajatud OÜ LE poolt aastatel 2002 kuni 2004.a. TsÜS § 146 järgi on hageja nõue liitumistasu nõudmiseks aegunud, kuna õigus nõuda liitumistasu tekkis H OÜ-le peale trassidele kooskõlastuse andmist ja nende järgi trasside rajamist ning enne trasside survestamist. Igaljuhul oli hagejal võimalus enne kostjatega 1, 2 , 3 ja 5 veega varustamise ja reovee ärajuhtimise lepingu teenuse osutamise lepingute sõlmimist nõuda vajadusel põhjendatud liitumistasu. Seega tuleb hakata arvestama hageja nõuete aegumise algust vähemalt ülalviidatud teenuslepingute sõlmimisest. Kostjad 1, 2 , 3 ja 5 taotlevad kohtult hagi
rahuldamata jätmist hageja esitatud liitumistasu nõuetele aegumise kohaldamise tõttu, viitega TsÜS §-dele 146 lg 1, 147 lg 1 ning 2. hageja nõuete aegumine JA suhtes algas 11.10.2005.a (teenuslepingu nr XXX sõlmimisega), aegumine saabus 11.10.2008.a; hageja nõuete aegumine EH ́i suhtes algas 25.05.2004.a (teenuslepingu nr XXX sõlmimisega), aegumine saabus 25.05.2007.a; hageja nõuete aegumine PK ́i suhtes algas 11.10.2005.a (teenuslepingu XXX sõlmimisega), aegumine saabus 11.10.2008.a; hageja nõuete aegumine SP suhtes algas 12.09.2004.a (teenuslepingu nr XXXsõlmimisega), aegumine saabus 12.09.2007.a;
9.Kiili vallal puudub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava ning seetõttu võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel. Kostjad ostsid kinnistud koos liitumistega. Vastasel korral polnuks võimalik teha kinnistute R 8, 10 ja 12 liitumisi ühisvee ja kanalisatsiooni võrku (edaspidi nimetatud ÜVK). Neist esimene on rõhu all ja liitumiseks torude ühendamine trasside omaniku teadmata pole võimalik. Kostjad on teavitanud hagejat 31.01.2008.a ja 10.10.2008.a vastustega liitumisnõudele, et OÜ LE sõlmis liitumiskokkulepped H OÜ eellasega. Plaanimaterjalide koopiatel on H OÜ kooskõlastused aastatest 2002 kuni 2005.a. Kostjate 1-3 ja 5 kinnistute ÜVK-ga ühendamine ja liitumine kinnitatud detailplaneeringu alusel toimus varem, kui hageja sai ÜVK liitumislepingute osas vee-ettevõtja õigused 16.10.2007.a
10.Hageja on kostjatelt nõudnud umbmäärase põhjenduse alusel liitumistasusid alates 45.000,kuni 100.000 kroonini. Alati kui kostjad on nõudnud liitumistasude põhjendatust, ei ole hageja neid esitanud ega vastanud kostjate sellekohasele päringule. Esitatud liitumistasu arvestus ei vasta ÜVVKS § 6 lg 3 2.lausele. Kiili Vallavolikogu 09.05.2000.a määrusega kinnitatud Kiili valla ÜVK-ga liitumise ja kasutamise eeskirja kinnitamise p 1.3.8 ning selle alusel kehtestatud Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise korrale (22.06.2004.a määrus nr 21) ja Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu arvutuse korrale (22.06.2004.a määrus nr 22, vt lisa 5). Hageja ei ole hagis tõendanud, et hageja oleks kandnud kulusid juba toimivate trasside väljaehitamiseks. Viidatud kulud kandis OÜ LE . Hageja hagis esitatud arvestus on vale ka matemaatiliselt – hageja esitatud valemit ei näe ette Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu arvutuse korra (22.06.2004.a määrus nr 22) punktid 2.2, 3.1 ega 3.4. Hageja poolt on liitumistasu arvutamisel võetud arvesse krundi pindala ja suletud brutopinna summa korrutist salapärase Ma koefitsiendiga 33,11. Kostjad on seisukohal, et tegemist on seaduslikku alust mitteomava äärmiselt vale arvutusega. Kuna trassid on liidetud aastatel 2002 kuni 2004, siis puudub alus tänaste hindade alusel nõuete esitamiseks ja ka hagejal ei saa selle osas esineda kulusid. Probleemiks osutub ka tõsiasi, et hageja ei ole tõendanud milline osa R 8, 10 ja 12 teenindavatest trassidest hagejale kuulub ning kus asub hageja nõutav liitumispunkt iga kostja suhtes eraldi võetuna. 17.12.2009.a hageja vastuse lisas olevas tabelis on võrreldes hagiavalduses esitatud tabeliga lisandunud tabelisse jaotus „Arendaja tasutud osa“, mis erinevate kostjate lõikes kattub suurusjärgult 2004.aastal liitujatelt nõutud liitumistasuga. Kostjate kinnistute asukohas rakenduks äärmisel juhul Kiili VV 22.06.2004.a määrus nr 22 punktide 2, 2.1 ja 2.2 1 järgi arvestatud liitumistasu. Kostjad 1, 2, 3 ja 5 nõustuvad, et nii oktoobris 2004 kui jaanuaris 2008.a kasutatud arvestusmetoodika on asjakohane. Kostjate 1, 2, 3 ja 5 suhtes ei tuleks rakendada
suuremat liitumistasu kui 27.445,- krooni (koos käibemaksuga), mille arendaja on kostjate kinnistute liitumise eest hagejale tasunud. Hageja väited kanalisatsioonitrasside valmimise ajast on ekslikud. MÜ ́se liitumislepingu lisast 1 on võimalik lugeda välja punktidest 3 kuni 7 kanalisatsiooni torustike ehitusest, - täiendamisest ja – lisatöödest. Kanalisatsiooni torustikud on K M valminud ajavahemikus 08.04.2002 kuni detsember 2002.a. Seega on hageja väited, kanalisatsiooni torustike valmimisest 2006.aastal, ekslikud.
11.Kostjate KK, URja PT (kostjad 4, 6 ja 7) vastuse kohaselt nad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. Hageja ja Kiili valla vahel XXX sõlmitud leping ühisveevärgi – ja kanalisatsioonitrasside ning nende teenindamiseks vajalike ehitiste võõrandamiseks on sõlmitud lihtkirjalikus vormis ning seetõttu vormiveo tõttu TsÜS § 87 ning § 84 lg 1 järgi tühine.
12.Hagiavaldusele lisatud lepingutes puudub lisa 1, mis on oluline puudus lepingu dokumentides. Kostjad 4, 6 ja 7 kinnistud on ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitunud vähemalt 2004 aastal, neil on sõlmitud kliendilepingud ja nad arveldavad hagejaga vee ja kanalisatsiooni eest. Hageja on esitanud arveid ja kostjad on need tasunud. Kostjatele teadaolevalt ei ole nad liitumistasu maksmiseks kohustatud. Ka juhul, kui kostjate sõlmitud lepingud ei ole käsitletavad liitumislepingutena, siis eeldavad kostjatega sõlmitud lepingud liitumislepingu olemasolu. Kostjad ei ole omavoliliselt liitunud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Kostjad võivad kaaluda liitumislepingute tagantjärele kirjalikku vormistamist, kui hageja võtab omaks, et tegemist oli suuliste liitumislepingutega, mille sõlmis kostjatega Kiili vald. Vastavalt 2004 aasta praktikale sõlmis liitumislepingud trasside omanik so Kiili vald ning lepingut tuleb lugeda sõlmituks sel ajal sarnastele lepingutele kehtinud tingimustele. Olukorras, kus kostjad on faktiliselt ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitunud, ei täida hageja nõue lepingute sõlmimisele kohustamiseks enam mingisugust mõistlikku põhjendust. Hageja on oma 19.09.2008 kirjas kinnitanud, et tähtajatud teenuslepingud sõlmitakse, kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Sellest võib järeldada, et kostjatega sõlmitud tähtajatud teenuse osutamise lepingud sõlmiti pärast liitumist. Hageja peab tagama kostjatele kui tarbijatele tarbijakaitseseaduse § 54 näidatud õigused. Hagile lisatud lepinguprojekti p 1.4 näeb ette kinnistute tehnilised näitajad veevarustuse ja reovee osas, eristades varemliitunuid ja liitumist taotlevaid kinnistuid. Sättest ei ole arusaadav millisel määral see reguleerib kostjate õigusi. Samuti on selgusetud lepinguprojekti p 2.2.3, 2.2.1. ja 2.2.2. Lepingu p 10.2 näeb ette teeninduslepingu sõlmimist kinnistu omanikuga, mis on pooltel juba sõlmitud. Lepingu p 10.4 ette nähtud tagajärg ei ole põhjendatud. Lepingu p 8.4 on kostjaid ahistav, sest võimaldab lepingu kohustuste täitmata jätmisel lõpetada. Ei ole põhjendatud digitaalformaadis lisajooniste esitamine. Kui hageja soovib trasside esitamist digitaliseeritud kujul, ei saa see olla kostjate kohustus. Kostjatega sõlmitud lepingud võib lugeda liitumislepinguteks ka seetõttu, et nende sõlmimine toimus Kiili valla teadmisel, mis on hageja omanikuks. Lepingutes on märge, et lepingutasu ei ole. Liitumistasu ei ole kostjatelt kunagi küsitud. Kostjad ehitasid asumi veevärgi välja ise juba 2003 aastal nii Kiili valla kui ka hageja teadmisel. Pea ja magistraaltrassid ehitas Kiili vald.
13.Hageja tunnistab, et kostjad on ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga faktiliselt liitunud ning isegi olukorras, kus liitumine oleks olnud tasuline, on hageja minetanud oma õiguse liitumistasu nõuda, sest hageja nõue on aegunud. Hageja nõue liitumistasu väljamõistmiseks sai kõige hilisemalt tekkida siis, kui hageja õiguseellane asus kostjaga vee ja kanalisatsiooni eest arveldama so 2004 aastal. Hageja nõue liitumistasu maksmiseks, olenemata kas selleks on alus
tehingu, kahju hüvitamise või alusetu rikastumise sätete alusel, on aegunud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks nõudeõigused liitumistasu maksmiseks Kiili vallalt omandanud, kuid ka nõude üleminek ei peata aegumise kulgu.
14.Hageja poolt pakutud liitumistasu suurus on põhjendamatult suur ja kontrollimatu. Hageja viitab küll liitumistasu arvestamise alusena Kiili vallavolikogu 22.06.2004 määrusele nr 22, kuid ei näita ära kuidas liitumistasu kujunes. Kostjatele ei ole teada liitumispunkti ehitusmaksumus, pea ja magistraaltorude ehituse maksumus ning muude kinnistu varustamiseks ehitatud ehitiste maksumus. Valla õigusaktid ei sisalda hageja tabelis toodud arvnäitajat 33,1 ega ka tähist Ma. Kostjatele teadaolevalt kogus Kiili vald 2004 aastal liitumistasu ligikaudu 27 000 krooni. Liitumistasu ei ole tasu iseenesest vaid peab seonduma hageja poolt tehtud kulutustega, sama põhimõte sisaldub nii Kiili vallavolikogu 22.06.2004 määruse nr 21 p 9 kui ka ÜVVKS § 6 lg 3.
15.Kostjate 4, 6 ja 7 poolt 21.10.2009 esitatud täienduse kohaselt ei ole hageja konkretiseerinud aegumise peatumise aluseks olevate läbirääkimiste perioodi. Kohus peab hageja ja Kiilivalla vahel sõlmitud lepingule andma õigusliku hinnangu tulenevalt riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14 ka juhul, kui kostjad ei ole tehingu pooleks. Tühise tehingu alusel ei teki hagejale õigusi ega kohustusi, mistõttu tal puudub õigus ka hagi esitada.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
17.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjad peavad hagejaga sõlmima ühisveevärgi ja kanalisatsiooni liitumislepingu ning kui suurt tasu peavad nad hagejale ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise eest maksma. Asja lahendamiseks on vaja välja selgitada esmalt millist osa vee- ja kanalisatsioonitorustikust saab pidada hageja omandis olevaks ühisveevärgiks, kas vee ja kanalisatsioonitrassid ehitati välja erinevatel aegadel ning kelle poolt seda tehti, kellega ja millise teenuse eest on kostjad sõlminud teenuse osutamise lepingud ning kas poolte vahel on sõlmitud nii vee- kui ka kanalisatsioonitrassiga liitumise lepingud ning kas ja millises määras on hagejal õigus nõuda liitumislepingute eest tasu. Esmalt käsitleb kohus asjaolu, kas hageja on õigustatud hagi esitama, seejärel võtab seisukoha liitumislepingute sõlmimise osas ning viimasena käsitleb kohus liitumistasu suuruse problemaatikat.
18.Kohtule esitatud hagejaga Kiili valla vahel XXX sõlmitud ühisveevärgi ja – kanalisatsioonitrasside ning nende teenindamiseks vajalike ehitiste võõrandamise lepingu järgi omandas hageja Kiili vallalt valla ühisveevärgi ja - kanalisatsioonitrassid koos teenindamiseks vajalike ehitistega nagu pumplad, puurkaevud jm, mille kaudu toimub kostjate kinnistute varustamine veega ning reovee kanalisatsioon. Tehingu tegemise ajal kehtinud asjaõigusseaduse § 158 sätestas, et teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) ei ole kinnisasja oluline osa. Seega ei ole vee- ja kanalisatsioonitrassid käsitletavad kinnisasjadena. AÕSRakS § 13 lg 6 järgi peab ehitise või selle osa võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud. Kohus leiab, et tehnovõrke ja rajatisi sai võõrandada vallasasjadena ilma notariaalselt tõestatud tehingu vormita ning seetõttu on hageja ja Kiili valla vahel XXX sõlmitud tehing kehtiv ja hageja on tehnovõrkude omanik ja seega ÜVVKS § 5 lg 2 ja § 6 lg 1 alusel õigustatud esitama hagi liitumislepingu sõlmimiseks ja liitumistasu maksmiseks.
19.Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumist reguleerib ÜVVKS ning Kiili valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri (eeskiri), mis on kehtestatud Kiili vallavolikogu 09.05.2000.a määrusega nr 5. Liitumine toimub ÜVVKS § 5 lg 1 järgi torustike ühendamise kaudu ning lepingu alusel. Ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub lepingu alusel ja lepingu sõlmimine vee-ettevõtjaga toimub § 8 lg 1 järgi siis, kui kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu. Eeskirja p 2.2. järgi toimub liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga kinnistu omaniku poolt esitatud taotluse põhjal koostatud liitumislepingu alusel. Liitumislepingu jaoks on eeskirja p 2.4 järgi vaja esitada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omaniku poolt liitumistingimused 2 nädala jooksul taotluse saamisest, tuleb p 2.7 järgi koostada liitumisprojekt. Eeskirjas ei ole ette nähtud tähtaegu, mille jooksul peab liitumisprojekti koostama või kelle kohustuseks on liitumisprojekti koostamine, samuti ei nähtu eeskirjast millise aja jooksul pärast projekti koostamist peab lepingu sõlmima. Liitumistaotluse läbivaatamiseks ei olnud kehtestatud tähtaega ka ÜVVKS 01.07.2003 kuni 09.07.2005 kehtinud redaktsioonis, käesoleval ajal sätestab ÜVVKS § 5 lg 5 30 päevase taotluse läbivaatamise tähtaja. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine toimub eeskirja 3.1.1. järgi teenuslepingu alusel ja p
3.1.2.järgi võib teenusleping olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse, kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu tingimused. ÜVVKS § 2 lg 1 sätestab, et ühisveevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. Sama seaduse § 3 lg 1 piiritleb ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni kinnistu omast liitumispunktiga. Liitumispunktiks on ÜVVKS § 3 lg 2 järgi ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel.
20.Kohtule esitatud teenuslepingutest nähtub, et hageja ja kostja J.A sõlmisid 11.10.2005 veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingu nr E0297; hageja ja kostja E.H sõlmisid 25.05.2004 veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingu nr E0095; hageja ja kostja K.K sõlmisid 16.09.2004 veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingu nr E0230, kusjuures teenuse alustamise tähtajaks oli lepingus märgitud 29.02.2004; hageja ja kostja S.P sõlmisid 12.09.2004 veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingu nr E0262; hageja ja kostja U.R sõlmisid 16.09.2004 veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingu nrE0229, kusjuures teenuse alguse tähtajaks on lepingu märgitud 29.02.2004; hageja ja kostja P.T sõlmisid 16.09.2004 veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamise lepingu nr E0228, kusjuures teenuse osutamise alguse ajaks on märgitud 29.02.2004. Kõikides lepingutes on p 2 märgitud, et hageja tagab veevõrgu ühenduspunktis teatud joogivee kvaliteedi. Lepingutes on märgitud nii vee kui kanalisatsiooni hind kuupmeetri kohta. Kostja P.K kohta ei ole kohtule esitatud teenuse osutamise ega liitumislepingut, kuid hageja on enda poolt koostatud menetlusdokumendis ( tl 127 II kd) omaks võtnud, et kostja P.K veemõõtja on plommitud 12.10.2005 ning esimene arve on esitatud 31.12.2005. Hageja märgib õigesti, et OÜ L ei olnud õigustatud sõlmima liitumislepinguid ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitumiseks. Liitumislepingute sõlmimiseks õigustatud isikuks oli enne hagejale vastava õiguse tekkimist trasside omanikuks olnud Kiili vald.
Kohtule esitatud hageja poolt koostatud arvest (tl 131) kostjale P.T nähtub, et kostja on tasunud juba 2004 aastal nii vee kui kanalisatsiooniteenuse eest. Kostjale K.K koostatud arvest (tl 117) nähtub, et kostja on tasunud vee eest, kostja K.K , kostja U.R ja kostja P.T on esitanud ka tõendid veearvesti plommimise kohta hageja poolt (tl 118, 119, 123, 129). Hageja märgib õigesti, et hageja poolt plaanimaterjalile või projektdokumentatsioonile antud kooskõlastused ei ole käsitletavad liitumislepingutena. Liitumislepinguna saab käsitleda ikkagi vastavate sisuliste tahteavalduste tegemist mõlema poole poolt. Samas ei saa pidada kostjate ühendamist ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga omavoliliseks ei eeskirja ega ka ÜVVKS mõttes, sest teenuselepingust tulenevalt on kostjad hiljemalt teenuse lepingu sõlmimisel hageja tahtel ühisveevärgiga liitunud. Asjaolu, kas kanalisatsioonitrassile on antud kasutusluba või mitte, ei mõjuta liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu maksmist hageja ja kostjate vahel. Kasutusloa olemasolu ja väljaandmine on avalik-õiguslikud toimingud, mida teeb kohalik omavalitsus ning mille käigus kontrollitakse trassi vastavust projekteerimis- ja ehitusnõuetele, kuid kasutusloa puudumine ei ole takistuseks liitumislepingu sõlmimiseks. Hageja on kostjatele enne kasutusloa väljastamist osutanud kanalisatsiooniteenust. Kohus asub seisukohale, et lepingutes märgitud ühenduspunktina saab käsitleda liitumispunkti ÜVVKS § 3 lg 2 mõttes. ÜVVKS ja Kiili valla eeskirja sõnastusest võib aru saada, et liitumisleping peaks olema sõlmitud kirjalikus vormis, samas ei keela õigusaktid liitumislepingu muud vormi ega sätesta tehingu tühisust vormipuuduse tõttu.
21.Kohus järeldab teenuse osutamise lepingutest, et kostja JA oli liitunud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga hiljemalt 11.10.2005, kostja EH on liitunud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga hiljemalt 25.05.2004, kostja P.K on liitunud ühisveevärgi - ja kanalisatsiooniga hiljemalt 12.10.2005, kostja SP on liitunud ühisveevärgi - ja kanalisatsiooniga hiljemalt 12.09.2004, kostja KK, UR ja PT liitusid ühisveevärgi - ja kanalisatsiooniga 29.02.2004. Liitumislepingud kostjatega sõlmis tookordne trassi omanik Kiili vald. Liitumine on ühekordne toiming, millest erisuse kehtestab vaid ÜVVKS § 5 lg 6, mis sätestab, et kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni või selle osade vahetamisel või omaniku vahetumisel ei võeta kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanikult või valdajalt liitumistasu, kui liitumistingimuste muutmine ei põhjusta vee-ettevõtjale lisakulutusi. Kinnistute omanikud ei ole käesolevas vaidluses muutunud. Hageja nõue liitumislepingu sõlmimiseks kohustamiseks ei ole seetõttu põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
22.ÜVVKS § 6 lg 1 sätestab, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ja tingimustel, arvestades seaduses sätestatut. Eeskirja p 1.3.8 sätestab liituja kohustuse tasuda liitumistasu ning Kiili valla 22.06.2004 määrus nr 22 sätestab ka tasu arvestamise alused. Tasu arvestus on eeskirja p 1.2 järgi kulupõhine st liitumistasu ei ole lihtsalt suvaline summa vaid selle suuruse kujunemisel tuleb arvestada liitumisega seotud reaalseid kulusid, mis koosnevad arenduskuludest ja liitumisega seotud otsestest kuludest. Liitumistasu suuruse arvestatakse eeskirja p 2 järgi siis, kui alal on ühisveevärk- ja kanalisatsioon olemas ning p 3 järgi ühisveevärgita/kanalisatsioonita alal. Liitumistasu võib uuesti võtta, kui on täidetud ÜVVKS § 5 lg 6 märgitud tingimused. Kohus leiab, et nimetatud tingimuste tõendamiskoormus laskub hagejal.
23.Liitumistasu nõude õigus tekkis trasside omanikul kostjate suhtes alates kostjate faktilisest liitumisest. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, millal hageja sai trasside omanikuks. Hageja on kohtule esitanud lepingu, mille alusel sai temast nii ühisveevärgi- kui kanalisatsioonitorustiku omanik alates XXX. Kohus leiab, et liitumistasu väljanõudeõigus ei ole seotud otseselt trassi omandiga ega lähe seetõttu koos trassi omandiõigusega või trassi päraldisena uuele omanikule
üle. Liitumistasu väljanõudmise õigus tuleneb lepingust. Lepingust tuleneva nõude üleminek Kiili vallalt hagejale saaks toimuda ka tehingu (nõude loovutamine) või seaduse alusel. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et Kiili vald oleks hagejale loovutanud liitumistasu nõudeid kostjate vastu. Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust enne trasside omanikuks saamist sissenõutavaks muutunud liitumistasu väljanõudmiseks kostjatelt, kuna nõue ei ole talle üle antud.
24.Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et nõue kostjate vastu liitumistasu väljanõudmiseks on aegunud TsÜS § 146 lg 1 alusel. Isegi kui asuda seisukohale, et hagejale läks liitumistasu väljanõudmise õigus üle, siis hageja väited selle kohta, et aegumise kulgemine oli peatunud poolte vahel toimunud läbirääkimiste ajal, ei ole tõendatud. Hageja kohustuseks on tõendada läbirääkimiste pidamist. Hageja ja kostjad on küll pidanud kirjavahetust liitumislepingu sõlmimiseks ja liitumistasu maksmiseks, kuid poolte kirjavahetust ei saa pidada läbirääkimisteks. Kirjavahetusest selgub, et hageja on alates 28.01.2008 esitanud kostjatele korduvaid pakkumisi liitumislepingute sõlmimiseks ja kostjad on liitumislepingu sõlmimisest järjekindlalt keeldunud. Sellist tegevust ei saa pidada läbirääkimisteks. Nõue JA suhtes aegus 11.10.2008.a; EH suhtes 25.05.2007.a; PK suhtes algas 31.12.2008.a; KK suhtes 28.02.2007 SP suhtes 12.09.2007.a; UR suhtes 28.02.2007 ning PT suhtes 28.02.2007.
25.Kohus leiab, et käesolevas kohtuvaidluses ei ole menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalik analüüsida, kas ja millises ulatuses tegid hageja ja kostjad või OÜ L kulutusi, mida saab liitumistasu suuruse määramisel arvesse võtta. Seetõttu ei analüüsi kohus ka kohtule esitatud plaanimaterjali ega projekt-dokumentatsiooni.
26.Kõik menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.