Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja menetluse käik 07.12.2009.a Viru Maakohtule esitatud pankrotiavalduse alusel oli algatatud pankrotimenetlus võlgniku G.S. MAALRITÖÖDE OSAÜHING’u (likvideerimisel) suhtes. Avalduse kohaselt oli võlgniku tegevusalaks maalritööde teostamine. Seoses ülemaailmse majanduskriisiga vähenes järsult võlgniku teostatavate tööde maht. Võlgniku äritegevus katkes terve rea põhjuste tagajärjel, eelkõige ehitustööde mahu vähenemise tagajärjel. Arvestades G.S. MAALRITÖÖDE OSAÜHING’u võlgade suurust, ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Seega leiab võlgnik, et tema maksejõuetus ei ole ajutine. Viru Maakohus võttis 14.12.2009.a pankrotiavalduse menetlusse ning ajutiseks pankrotihalduriks oli nimetatud Tarmo Villman (pankrotihalduri tunnistus nr 170). 12.01.2010.a esitas G.S. MAALRITÖÖDE OSAÜHING (likvideerimisel) ajutine haldur Tarmo Villman kohtule aruande, milles ta teatas, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, samuti puuduvad võimalused tagasinõuete esitamise võimalused. Seega palus ajutine haldur kohtul määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summaks 40 000 krooni ning avaldada vastav teade Ametlikes Teadaannetes. Juhul, kui deponeeritavat summat ei tasuta, palus ajutine haldur pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu. 12.01.2010.a toimunud kohtuistungil jäi ajutine pankrotihaldur esitatud aruande juurde. Võlgniku esindaja ütles, et tal pankrotiavaldusele vastuväiteid ei ole ning võlgniku olukord pole muutunud. Viru Maakohus tegi 13.01.2010.a määrusega võlausaldajatele ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 40 000 (nelikümmend tuhat) krooni ning avaldas vastava teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. G.S. MAALRITÖÖDE OSAÜHING’u võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet vastas kohtule kirjalikult 18.01.2010.a. Oma vastuses võlausaldaja teatas, et ei pea otstarbekaks võlausaldajana pankrotimenetluse edasiste kulude kandmist. Seega ei ole ükski võlausaldaja deposiitsummat tasunud ning võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks.

Ajutise halduri aruanne Võlgniku poolt esitatud andmete ja kolmandatelt isikutelt kogutud andmete alusel esitas ajutine haldur kohtule järgmise ettekande:

Kohustused Võlgniku võlausaldajaks on: Grigori Luzjanin (Võlgniku juhatuse liige) summas 163494 EEK. Maksu- ja Tolliamet, kellele 10.01.2010.a. seisuga põhivõlg 87533.69 kr ja intressid 27566 krooni, kokku 115100 krooni. Võlgnevus on tekkinud maksude tasumata jätmisest. Võlgniku esitatu kohaselt teisteks võlausaldajaks on: Cramo Estonia AS reg.nr. 10166658 – 9167 EEK. Viimistluskeskus OÜ reg.nr. 11429798 – 10590,20 EEK Marteston OÜ reg.nr 10433088 – 4 066,16 EEK Dorbek Ehitus reg.nr 10857606 - 28777,80 EEK Samas Võlgnik esitanud bilansiandmed, milles nähtub võlgnevused tarnijatele summas 208651 EEK (lisaks veel võlg G.Luzjanin ja Maksu- ja Tolliamet). 3(7)

Kokku võlgniku esitatu kohaselt võlgu summas 331195 EEK. Ajutise halduri tuvastatu kohaselt kohustused ületavad selgelt varasid. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad märkimisväärselt äriühingu varasid. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgade olemasolu. Selgitanud välja, et puuduvad piisavad rahalised vahendid ja muu vara kohustuste koheseks täitmiseks, et puudub piisavalt kasumlik tegevus. Välja selgitatud andmetel kohaselt on võlgniku omakapital selgelt negatiivne. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu.

4(7)

Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud pankrotimenetluses otseseid kuriteo tunnustega tegusid. Ajutine haldur ei ole suutnud ka tuvastada võlgniku juhatuse poolt tahtliku osaühingu maksejõuetuse põhjustamist, samuti pankrotivara varjamist. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada juhatuse liikmete tegevuses selliseid juhtimisvigu, mis annaks selgeid võimalusi hagi esitamiseks juhatuse liikme vastu. Ajutine halduri esmahinnangul saaks esitada nõudeid juhatuse liikme vastu seoses viivitusega võlgniku pankrotiavalduse esitamisel (ÄS § 180 lg.51 võlgniku pankrotiavalduse esitamise kohustuse hilise täitmisega). Samas Võlgniku esitatu kohaselt on võlad väga minimaalsed, mis seab majanduslikult põhjendamatuks juhatuse liikme vastu mingite hagide esitamist. Võlgnik on pankrotiavalduse esitamise momendiks müünud kõik oma varad. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise võimalusi. Teoreetilised tagasivõitmise võimalused tulenevad järgnevast: Võlgnik võõrandanud 3.-datele isikutele oma sõiduki, kuid võõrandamisel on jäänud Võlgniku juhatuse liige märgitud registrisse nende kasutajaks. Võlgniku esitatust nähtub, et vara müügist saadud rahast on tasutud võlgu oma võlausaldajatele, sh võlgniku lähikondsele (summas ca 36500 EEK). Nimetatud müük ja võlatasumised on teoreetiliselt tagasivõidetavad, samas nende väikese rahalise mahu tõttu võib tekkida küsimus selle majanduslikus põhjendatuses. Käesolevas pankrotimenetluses ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid ja tulemuslike tagasivõitmiste esitamise võimalusi ja ka tulemusliku juhatuse liikme vastu hagi esitamise võimalust. On olemas teoreetilised tagasivõitmise võimalused. Tagasinõuete esitamise võimalusi ajutine haldur ei ole hetkeks suutnud tuvastada.

Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, puuduvad kindlad võimalused vara tagasivõitmise kohta, puuduvad tagasinõuete esitamise võimalused, sealhulgas puudub võimalus esitada selge nõue juhtorgani liikme vastu (nõuete rahuldamine võib olla vähetõenäoline), siis kokku võtvalt ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning ühtlasi pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitas oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Ajutine haldur palus määrata huvitatud isikule pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summaks 40000 kr, mis kataks ajutise halduri kulusid ja ka halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates Võlgniku maksejõuetus ei tulene kuriteo tunnustega tegudest, samuti ei ole tuvastanud, et püsiv maksejõuetus võiks tuleneda selgetest juhtimisvigades. Võlgniku juhatuse liikme juhtimisvead võivad olla ainult põhjuseks, mis soodustasid võlgade kogusumma suurenemist, mitte aga maksejõuetuse põhjustamist. Ajutisel halduri hinnangul puuduvad võimalused reaalsete tulemitega (st raha laekumisega pankrotipessa) tagasivõitmise nõuete esitamiseks.

Kohtu seisukoht PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 5(7)

PankrS § 29 lg 3 kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kuna antud pankrotimenetluses ei ole keegi deposiiti kohtu poolt määratud summat tasunud ning võlgniku varast ei piisa kulude katteks, tuleb kohtul lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt ei jätku G.S. MAALRITÖÖDE OSAÜHING’u (likvideerimisel) pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise reaalne võimalus. Kohtul ei ole alust kahelda pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri aruandega ning lõpetab halduri ettepanekul pankrotimenetluse. Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi ning nõustub halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, et G.S. MAALRITÖÖDE OSAÜHING’u (likvideerimisel) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 alusel. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Tuvastatud on, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb G.S. MAALRITÖÖDE OSAÜHING’u (likvideerimisel) pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud ka ajutine haldur vabastada tema kohustustest. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata G.S. MAALRITÖÖDE OSAÜHING’u (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks Grigory Luzyanin. Ajutise pankrotihalduri tasu määramine PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg-te 2-7 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos aruandega. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata ning kui võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata kulutuste hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas kui 6 200 krooni (s.h maksud, v.a sotsiaalmaks).

6(7)

Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule koos ajutise pankrotihalduri aruandega taotluse ajutise pankrotihalduri tasu summas 6 200 krooni väljamõistmist riigi vahenditest. Ajutise halduri aruande kohaselt koostab pankrotimenetlusele kulutatud aeg 15 tundi ja haldur arvestas iga tunni eest tasuks 1 000 krooni. Tasu juurde oli lisatud kulutuste hüvitis 2 500 krooni. Ajutine haldur palus pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata mõista ajutise halduri Tarmo Villman arvelduskontole XXX Swedbank tasu summas 6 200 krooni riigivahenditest ja ülejäänud tasu summas 10 800 krooni ja kulutuste hüvitis 2 500 krooni võlgniku vara arvelt. Ajutise halduri tasule lisandub sotsiaalmaks. Võlgniku esindaja kohtuistungil ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise taotlusele vastu ei vaielnud. PankrS §-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Fred Fisker Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.