Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
09. veebruar 2010, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-66330
Tsiviilasi
PBX OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur
avalduse esitaja-võlgnik: PBX OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx); võlgniku lepinguline esindaja: Riho V ajutine pankrotihaldur: Andres H
Lõpetada osaühing PBX kui juriidiline isik.
Edasikaebamise kord
2-09-66330 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud 09.12.2009 esitas PBX OÜ Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavaldusele on alla kirjutanud lepinguline esindaja Riho Viik (volikiri oli lisatud pankrotiavaldusele). Avalduse kohaselt tegeles pankrotivõlgnik allhangetena nõrkvoolu süsteemide ehitusega. Kuivõrd olukord ehitusturul hakkas 2007. a halvenema, langesid tööde hinnad ning tellijad hakkasid võlgu jääma või maksetega hilinema. Eeltoodu tõttu tekkis võlgnikul pidev võlgnevus maksuameti ja tarnijate ees. Olukord halvenes veelgi 2009. a teises pooles, kus tööde maht vähenes miinimumini ning samas tööde eest tasumine sisuliselt lakkas. Peamised võlgniku võlglased on pankrotis ning ettevõtte arve on arestitud maksuameti poolt. Pankrotiavaldusele oli lisatud nimekiri PBX OÜ võlausaldajatest koos võlgnetavate summadega, samuti varade loetelu. Harju Maakohtu 17.12.2009. a määrusega võeti PBX osaühingu avaldus menetlusse ning algatati pankrotimenetlus. Ajutiseks halduriks määrati kirjaliku nõusoleku alusel Andres H.
Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Harju Maakohtu 15.01.2010 istungil kandis ajutine pankrotihaldur ette ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgnik kantud äriregistrisse alates 12.05.2003.a. Võlgniku põhitegevusalaks on olnud side-, arvuti-, turva-, heli- ja teiste nõrkvoolusüsteemide ning – võrkude ehitamine nii era kui äriklientidele. Igapäevane majandustegevus on lõppenud pankrotiavalduse esitamise ajaks. Ajutine haldur selgitas oma aruandes, et võlgniku pangakontodel oli seisuga 17.12.2009 rahalisi vahendeid kokku summas 12 915,00 krooni, milles 12910 krooni moodustab garantiilepingu tagatise hoius. Sularaha kassas oli võlgnikul 1 521,60 krooni. Võlgniku raamatupidamise andmetel moodustasid pankrotimenetluse algatamise seisuga OÜ PBX nõuded ostjate vastu 527 720,69 krooni. Suurimad võlgnikud on OÜ A (pankrotis, end. OÜ IL and E C E ) summas 167 400,00 krooni ja OÜ Project Elekter (pankrotis, end. ärinimi OÜ A ) summas 160 000,00 krooni. Ajutise halduri hinnangul on väga suures osas võlgniku nõuded ostjate vastu ebatõenäoliselt laekuvad. Ajutine haldur tuvastas võlgniku raamatupidamise andmete alusel, et võlgnikul on varud summas 10 003,00 krooni. Tegemist on ettemaksetega hankijatele, mis ei ole reaalselt tagastatavad. Muud väikevahendid (arvutid, mobiiltelefonid, printerid, tööriistad jms.) on kas maha kantud või realiseeritud, et täita kohustusi töötajate ees. Materiaalse põhivarana kajastab ajutise halduri aruande kohaselt võlgnik oma bilansis jääkmaksumuses masinaid (kaubik Peugeot Partner 2001.a., sõiduauto Seat Inca 2000.a. ja kaubik Citroen Berlingo 2001.a.) kokku hinnaga 37 782,00 krooni ja vitriini summas 3 404,00
2-09-66330 krooni. Võlgniku juhatuse liikme kinnitusel on kaubik Peugeot Partner sõidukõlbmatu ja ajutise halduri arvates võiks teiste sõidukite reaalseks turuväärtuseks kokku olla kõige enam 20 000,00 krooni. Ajutine haldur tuvastas, et 08.09.2009.a. oli võlgnik võõrandanud Tallinnas XXX asunud korteriomandi, mille reaalosaks on mitteeluruum nr. M1 (kauplus) üldpinnaga 74,7 m2. Kinnisasi on müüdud OÜ-le L hinnaga 693 779,60 krooni, millest 469 279,60 krooni on tasaarvestatud OÜ-ga L vastastikuste nõuete katteks ja 224 500,00 krooni on tasutud AS-le Swedbank laenulepingu ennetähtaegse lõpetamisega seoses. AS Swedbank kasuks olid nimetatud kinnistule seatud esimese ja teise järjekorra hüpoteegid. Ajutine haldur leidis, et antud tasaarveldust ei saa lugeda tagasivõidetavaks. Eeltoodu alusel leidis ajutine haldur, et võlgniku vara väärtuseks oli pankrotimenetluse algatamise seisuga ligikaudu 20 000 krooni. Lisaks on kuni 13.05.2010. a garantiilepingu tagatiseks hoiustatud 12 910 krooni. Ajutise halduri aruande kohaselt moodustasid võlgniku teadaolevad kohustused kokku vähemalt 1 137 394,80 krooni. Suurimad tarnijatest võlausaldajad on AS FEB (end M E OÜ) summas 145 855,37 krooni, OÜ STA summas 129 938,36 krooni ja OÜ T A summas 105 608,58 krooni. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti saadetud informatsioonile moodustab võlgniku maksuvõlgnevus 23.12.2009.a. seisuga kokku 372 256,80 krooni, millest intress moodustab 56 730,08 krooni. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole ajutine. Maksejõuetus tekkis ajutise halduri hinnangul 2009.a septembris. Võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamine on ajutise halduri arvates tingitud eelkõige üldisest halvenenud majandussituatsioonist ning sellega kaasnenud ehitustegevuse olulisest kahanemisest 2008 ja 2009 aastal, mistõttu vähenes ka vajadus võlgniku poolt pakutava elektrisüsteemide paigaldamise teenuse järele. Samuti on paljud võlgniku kliendid sattunud makseraskustesse, mistõttu on tulnud nõuded ostjate vastu enam kui poole miljoni krooni ulatuses tunnistada ebareaalselt laekuvaks. Samas tuvastas ajutine haldur, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgniku olemasolevad vahendid ei kata ära isegi kõiki ajutise pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur leidis, et võlgniku suurimatele võlausaldajatele tuleb teha ettepanek tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa. Kohtuistung Harju Maakohtu istungil 15.01.2010.a osalesid võlgniku lepinguline esindaja Riho V ja ajutine pankrotihaldur Andres H. Harju Maakohtu istungil 15.01.2010.a selgitas võlgniku esindaja, et võlgnik lootis 2009. a lõpus veel võlgasid kätte saada. Samuti teostati sisemist revisjoni, mille tulemused selgusid 23.11.2009.a. Pärast revisjoni tulemuste selgumist esitati koheselt pankrotiavaldus. Võlgnik võõrandas oma väikevahendid, kuna soovis tasuda töötajatele töölepingu alusel tasumisele kuuluvad summad. Dokumente ei vormistatud korrektselt, kuna sellisel juhul oleks suurenenud raamatupidaja töömaht ja suurenenud kulud.
2-09-66330
Deposiidi tasumise ettepaneku tegemine Harju Maakohtu 19.01.2010. a määrusega tegi kohus osaühingu PBX võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole tasunud kohtu deposiiti tähtaegselt ülalviidatud summat ega esitanud kohtule makse tegemist tõendavat dokumenti. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et osaühingu PBX pankrotimenetlus tuleb raugemise tõttu lõpetada pankrotti välja kuulutamata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Vastavalt PankrS § 29 lõikele 8 likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 29 lõikest 3 tuleneb, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu ülalviidatud alustel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PBX osaühing on 04.12.2009 esitanud Harju Maakohtule pankrotiavalduse, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ka ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Asjas kogutud tõenditega ehk võlgniku seletusega maksejõuetuse põhjuste kohta, nimekirjaga võlgniku hankijate võlgadest seisuga 23.11.2009, nimekirjaga võlgniku ostjate võlgadest seisuga 23.11.2009, võlgniku põhivara nimekirjast, ajutise halduri aruandega, Maksu- ja Tolliameti poolt väljastatud andmetega, vastustega päringutele registritest ja krediidiasutustest, Kivimurru 45 asunud kinnistu müügilepingu ja võlgniku vastusega ajutise halduri teabenõudele on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku hinnangul oli maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks halvenenud olukord ehitusturul ning 2009. a tekkinud võimatus nõuda sisse võlgu võlgnikelt. Ajutise halduril hinnangul oli võlgniku maksejõuetuse põhjusteks samuti üleüldine halvenenud majandusolukord, millest tulenevalt vähenes ka vajadus võlgniku pakutava elektrisüsteemide paigaldamise teenuse järele. Samuti on paljud võlgniku kliendid sattunud makseraskustesse, mistõttu on tulnud nõuded ostjate vastu enam kui poole miljoni krooni ulatuses tunnistada ebareaalselt laekuvaks. Kohus nõustub ajutise halduri ja võlgniku hinnanguga ning on
2-09-66330 seisukohal, et võlgniku maksejõuetust ei ole põhjustanud kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Ajutise halduri aruandest tuleneb, et võlgniku olemasoleva vara väärtus pankrotimenetluse algatamise seisuga oli ligikaudu 20 000 krooni. Lisaks on võlgnikul kuni 13.05.2010.a garantiilepingu tagatiseks hoiustatud 12910 krooni. Ajutine haldur tuvastas, et 08.09.2009.a. oli võlgnik võõrandanud Tallinnas XXXasunud korteriomandi, mille reaalosaks on mitteeluruum nr. M1 (kauplus) üldpinnaga 74,7 m2. Kinnisasi on müüdud OÜ-le L hinnaga 693 779,60 krooni, millest 469 279,60 krooni on tasaarvestatud OÜ-ga L vastastikuste nõuete katteks ja 224 500,00 krooni on tasutud AS-le Swedbank laenulepingu ennetähtaegse lõpetamisega seoses. AS Swedbank kasuks olid nimetatud kinnistule seatud esimese ja teise järjekorra hüpoteegid. Võlgnik on ühtlasi võõrandanud enne pankrotimenetluse algust oma väikevahendid (arvutid, mobiiltelefonid, printerid, tööriistad jms.), et täita kohustusi töötajate ees. Pankrotiavalduse esitamise ajaks oli võlgniku majandustegevus lõppenud ning puudusid kehtivad töölepingud. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgnikul puuduvad varad pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus tegi oma 19.01.2010. a määrusega võlausaldajatele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 50 000 krooni. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole tasunud kohtu deposiiti tähtaegselt ülalviidatud summat ega esitanud kohtule makse tegemist tõendavat dokumenti. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgniku majanduslik olukord 2009. a märgatavalt halvenenud ning ajutise halduri hinnangul tekkisid võlgnikul makseraskused juba 2009. a alguses. Võlgnikul oli tasumata arveid juba 2008.a sügisest. Ajutise halduri aruande kohaselt tekkis võlgnikul püsiv maksejõuetus 2009.a septembris. Võlgnik esitas Harju Maakohtule pankrotiavalduse 09.12.2009.a. Seetõttu leidis ajutine haldur, et võlgnik hilines pankrotiavalduse esitamisega, kuid ei kahjustanud sellega võlausaldajate huve, kuna perioodil 2009. a oktoobrist novembrini võlgniku kahjum ega kohustused ei suurenenud. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt lootis võlgnik 2009. a kuni novembrini oma võlglastelt võlgu kätte saada, samuti viidi läbi revisjoni, mille tulemused selgusid 23.11.2009.a. Revisjonitulemuste selgumisel esitati koheselt pankrotiavaldus kohtule. Kohus leiab eeltoodu alusel, et võlgnik ei ole hilinenud pankrotiavalduse esitamisega, kuna alles revisjoni tulemuste alusel sain võlgnik hinnata oma maksejõuetust püsivaks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tulenevalt PankrS § 29 lõikest 1 tuleb võlgniku pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Osaühingul PBX puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning olemasolevate andmete kohaselt puuduvad võimalused võlgniku vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule.
2-09-66330 Osaühingu PBX dokumendid tuleb anda hoiule osaühingu juhatuse liikmele AZ`ile (isikukood XXX). .
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.