Ärakiri
Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised, esindajad
Kohtuistungid toimusid
Viru Maakohus Irma Külavee 09.02.2010, Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 2-09-55875 Võlgniku O K`i pankrotiavaldus Avaldusest loobumisega menetluse lõpetamine Võlgnik: O K (ik: xxxx), elukoht: xxxx Ajutine pankrotihaldur Tarmo Villman, aadress: Sompa tn 3, Jõhvi 41533, postiaadress PK 7, Kiviõli 43101; e-post: [email protected] 26.01.2010 ja 05.02.2010
26.10.2009 esitas O K (ik: xxxx) Viru Maakohtule füüsilisest isikust võlgnikuna pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on avaldajal varalisi kohustusi kokku summas 1 088 446 krooni ning varaks on kinnistu, asukohaga xxxx, väärtusega 1 200 000 krooni. Suuremateks võlausaldajateks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (summas 509 790 krooni) ja AS Krediidipank (summas 144 920 krooni). AS-i Krediidipank kasuks on kinnistule xxxx seatud hüpoteek. Kohtutäiturite juures on täitmisel nõuded N O`i võla sissenõudes (summas 20 440 krooni) ja kohtutäituri tasu nõudes (16 540.57 krooni). Viru Maakohtu otsus H I`i hagi rahuldamisest võlgniku vastu summas 392 000 krooni on võlgniku poolt vaidlustatud Tartu Ringkonnakohtule esitatud apellatasioonkaebusega. Alates 06.10.2009 oni avaldaja end arvele võtnud töötuna. Avaldaja leiab, et tema makseraskused süvenevad, kuna võlausaldajad ei ole nõustunud maksete ajatamise või külmutamisega. Kohtumenetluse käik 04.11.2009 kohtumäärusega jättis kohus pankrotiavalduse käiguta ja andis võlgnikule tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 23.11.2009 tasus avaldaja pankrotiavalduselt ettenähtud riigilõivu. 02.12.2009 palus kohus avaldajat täpsustada maksejõuetuse asjaolusid, kuna tema vara väärtus ületab võlgade üldsummat. Kohtule esitatud vastuses märkis avaldaja, et jääb esitatud avalduse juurde, kuna täitemenetluses on avaldajale kuuluv kinnisasi realiseerimisel hinnaga 750 000 krooni ning sellest summast ei jätku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 23.01.2010 esitatud ajutise halduri ettekande kohaselt on võlgniku vara täitemenetluses realiseeritud ja müügist saadud summa deponeeritud täituri kontol, võlgnikul muu vara puudub ja seda ka pankrotimenetluse katteks. Võlgniku poolt võlgadest vabastamise taotluse puudumisel tegi haldur ettepaneku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 alusel. 26.01.2010 kohtuistungil avaldas võlgnik, et tema sooviks on pankrotimenetluse kaudu enda võlgadest vabastamine. Vastavalt alates 01.01.2010 PankrS § 171 lg 1-1 sätestatule kuulub võlgadest vabastamise taotluse esitamisel võlgniku pankrot väljakuulutamisele. Eelnevast tulenevalt pidas kohus vajalikuks täpsustada ajutise halduri aruandes märgitud maksuvõlgnevuse tekkimise asjaolusid ja esitada vastav maksuotsus 10.04.2007, samuti teha päringud politseile seoses võlgniku suhtes varem OÜ Chadros pankrotimenetlusega seonduvalt alustatud kriminaalmenetlusega. 05.02.2010 kohtuistungil esitas võlgnik kohtule kirjaliku avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur esitas kohtule Ida Politseiprefektuuri teate kriminaalasjas nr 08240100929 O Ki suhtes menetluse jätkumisest ning 27.01.2010 talle täiendava kahtlustuse esitamisest (süüks pandava omastamise summa 213 045.75 krooni). Samal kohtuistungil 05.02.2010 avaldas võlgnik, et ta soovib esitatud pankrotiavaldusest loobuda ja palus alustatud menetluse lõpetada pankrotti välja kuulutamata. Kohus, võimaldades võlgnikul saada õigusalast nõustamist, lükkas võlgniku avalduse läbivaatamise edasi ja määras selle lahendamiseks järgmise kohtuistungil - 09.02.2010. Võlgnik on kirjalikult kohtule esitatud avalduses kinnitanud, et jääb pankrotiavaldusest loobumise juurde ja nõustub ka ajutise halduri kulude kandmisega. Kohtu otsustus ja määruse õiguslik põhistus.
Kohus leiab, et võlgniku esitatud avaldus pankrotiavaldusest loobumisest kuulub kohtu poolt vastuvõtmisele. Vastavalt PankrS § 3 lg 2 kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui pankrotiseadustest ei tulene teisiti. Pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Vastavalt TsMS § 206 lg 1-le on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist. PankrS § 2 teises lauses sätestatu kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Tulenevalt PankrS § 2, § 3 lg 2 ja TsMS § 206 lg 1 sätestatust, leiab kohus, et füüsilisest isikust võlgnikul on õigus tema poolt esitatud pankrotiavaldusest loobuda ja taotleda ka avaldusest loobumisega alustatud menetluse lõpetamist pankrotti välja kuulutamata isegi juhul, kui tema maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgadest vabastamise menetluseks käesoleval ajal aluste puudumisel on võlgnik loobunud soovist enda suhtes pankroti väljakuulutamiseks ning nimetatud asjaoludel on avaldusest loobumine kooskõlas PankrS § 2 füüsilisest isikust võlgniku pankroti suhtes sätestatuga. Vastavad õiguslikud tagajärjed, samuti kohustus menetluse algatamisega seoses ajutise halduri kantud kulude kandmiseks on võlgnikule 05.02.2010 kohtuistungil selgitatud. TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestatu kohaselt lõpetab kohus asjas menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Menetlus lõpetatakse määrusega (TsMS § 431). TsMS § 432 tulenevalt, kui menetlus on asjas lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Analoogselt TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestatuga peab kohus võimalikuks pankrotiavaldusest loobumisel menetluse lõpetamist. Erinevalt TsMS § 432 sätestatust on võlgnikul asjaolude muutumisel õigus uuesti vajaduse korral pankrotiavaldusega kohtu poole pöörduda. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu hüvitamiseks summas 8000 krooni ja kulude hüvitamiseks summas 2500 krooni, s.o. kokku summa 10 500 krooni hõvitamiseks. Võlgnik on teatanud, et on nõus kandma menetluse lõpetamisel ka ajutise halduri kulud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri tehtud tööd ning ka osavõttu toimunud kohtuistungitest, on esitatud taotlus kulude ja tasu suuruse osas põhjendatud ning seoses võlgniku poolt avaldusest loobumisega jäävad taotletud summad võlgniku kanda. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus TsMS § 428 lg 1 p 3; 429; § 661 lg 2 sätteist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 2. märtsil 2010. a. Nooremreferent
/allkiri/
Irma Külavee Lea Herne
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.