Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse PankrS § 164 sätestatud korras. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest Viru Maakohtu kaudu.

I PANKROTIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgnik on esitanud seisuga 31.12.2008 põhivara amortisatsiooni andmiku, mille kohaselt kuulub võlgnikule põhivara (masinad ja seadmed) jääkväärtusega 10 565 krooni. Jääkväärtusega vara moodustavad 3 arvutikomplekti. Immateriaalne vara ei ole käsitletav eraldi müügiobjektina pankrotimenetluses (jääkväärtus 7 116 krooni), sest tegemist on arvutiprogrammiga, mis on installeeritud arvutisse. Käesoleval ajal mingit vara võlgnikul ei ole. Võlgniku kinnitusel äriühingule kuulunud elektrooniline põhivara (arvutustehnika, printer) amortiseerus täielikult ning realiseerimisväärtust ei oma. Kaubajääki ei ole võlgnikul seisuga 31.12.2008. Võlgniku selgituste kohaselt ostis (võttis üle) kaubajäägi OÜ Partsest, kes jäi tasumisega võlgnevusse ning kelle nõue on loovutatud Hanhel Tehnika OÜ-le. Võlgnikul on arvelduskonto AS-is Swedbank ning konto saldo on 46.09 krooni. Kassajääk seisuga 31.12.2009.a. on 0 krooni. Nõudeid ostjate vastu võlgniku esitatud bilansi kohaselt ei ole. Seisuga 30.06.2009 oli võlgnikul bilansi kohaselt nõudeid ostjate vastu summas 862 182 krooni. Käesoleval ajal nõudeid ostjate vastu ei ole. Võlgniku andmetel oli nõue Partsest OÜ vastu, kes ostis võlgniku kaubajäägi, kuid ei suutnud selle eest tähtajaliselt tasuda. 30.09.2009.a. on teostatud tasaarvelduste kokkulepe Hanhel Tehnikas OÜ, Partsest OÜ ja Karhel Tehnika OÜ vahel. Tasaarvelduste tulemusena on võlgnik sisuliselt loovutanud debitoorse nõude Hanhel Tehnika OÜ-le. Ajutises menetluses kogutud materjalide põhjal puudub võlgnikul vara, samuti puuduvad rahalised vahendid pangakontol ja kassas. 4.2 Andmed võlgniku kohustuste kohta Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku kohustused järgmistele võlausaldajatele: - Eesti Vabariik (Maksu ja Tolliameti kaudu) seisuga 31.12.2009 summas 1 683 195,21 krooni põhivõla ulatuses ning arvestuslik intress on 72 672,78 krooni; - hankijatele on võlgnevus kokku 1 313 239 krooni. OÜ Salestop – 1 275 500 krooni (seoses ehitustööde teostamisega). Kinnisturaamatu andmetel on OÜ Salestop nõue tagatud hüpoteegiga 3. järjekohal kinnistule Tehno tee 6 Tõrvandi summas 5 627 878 krooni; - Danske Bank (Sampo Pank) nõue liisinglepingust tasumata osamaksete osas summas 27 788 krooni. Liisinguandja andmetel on vara tagastatud, kuid veel müümata. Seisuga 06.01.2010 on kohustus panga ees 242 455,97 krooni. Sõltuvalt vara müügist võib võlgniku esitatud võlgnevus suureneda. - Maxima Eesti OÜ 8 951 krooni (renditasu Võru t 55 Tartu); - Pandiga tagatud nõuded puuduvad. - Tagatiseta laenukohustus on Hanhel Tehnika OÜ-le summas 167 967 krooni, mis tuleneb laenulepingust 10.07.2007. Võlgnik on esitanud ajutises menetluses 3 laenulepingut, mis on sõlmitud võlgniku ja OÜ Hanhel Tehnika vahel: - 10.07.2007.a. laen summas 1 000 000 krooni (tagastamise tähtaeg 09.07.2008, intress 15% aastas); - 3.06.2009.a. laen summas 1 552 157,82 krooni (tagastamise tähtaeg 3.09.2009, intress 15% aastas)– tegemist on Swedbank poolt võlgnikule antud lühiajalise laenu ülevõtmisega; - 22.09.2009 laen summas 5 512 010,53 krooni (tagastamise tähtaeg 31.12.2009, intress 15% aastas (lisa 21) – tegemist on Swedbank pikaajalise laenukohustuse ülevõtmisega, mille kohta kinnistu müügil tehti tasaarvestus ning Hanhel Tehnika OÜ ostis kinnistu koos hüpoteekidega. - Töötajatega on töölepingud lõpetatud. Võlgniku kinnitusel 2009.a. puudusid äriühingul tööjõukulud. Majandustegevus puudus võlgniku kinnitusel kogu 2009.a. jooksul. - Kohtutäiturite menetluses olevatest võlgadest on ajutisele haldurile teatanud kohtutäitur N. M., kelle menetluses on Maksu- ja Tolliameti korraldus maksuvõla nõudes summas 1 681 762,21 krooni.

- Ida Politseiprefektuuri andmetel Karhel Tehnika OÜ vara ega ka juhatuse liikmete suhtes kriminaalasju algatatud ei ole. Ajutise menetluse käigus on tuvastatud, et OÜ-l Karhel Tehnika on teadaolevaid kohustusi seisuga 31.12.2009 summas 3 237 074 krooni. Kuna vara ja rahalised vahendid puuduvad, siis ületavad kohustused vara 100%-liselt ning võlgnik on maksejõuetu. 4.3 Vara tagasivõitmise võimalused Võlgnik on müünud oma vara ning teostanud tasaarvestus tehingud 3 kuud enne pankrotimenetluse algatamist (alates septembrist 2009). Kinnistu on võlgnik müünud vastavalt hindamisaktile hinnaga 9,6 milj. krooni. Müügitehing on teostatud võlgnikule lähikondse isikuga, sest mõlema tehingu osapoole juhatusse kuuluvad samad isikud (H. Ä. ja H. V.t). Kinnistu müügist võlgnikule reaalseid rahalisi vahendeid ei laekunud, sest kogu müügihinna ulatuses on teostatud tasaarvestused. Kinnistu müügiga võlgnik müüs küll talle kuuluva olulise vara, kuid samuti selle tehinguga vabanes suuremast osast kohustustest, s.h. panga kohustus summas ca 5,5 milj. krooni. Ülejäänud osas vähendati tehingu teiseks pooleks olnud OÜ Hanhel Tehnika kohustust võlgniku ees. Kinnistu müügitehingut pankrotimenetluses ei ole ajutise halduri arvates alust tagasi võita, sest müügiga ei ole kahjustatud võlausaldajate huve. Müügihetkel puudus võlgnikul kohustus maksu- ja tolliameti ees. Samuti on vara müüdud ajutise halduri hinnangul turuväärtusest kõrgema hinnaga. Ajutine pankrotihaldur analüüsis võlgnik tehtud 22.09.2009 tasaarvelduskokkulepet Hanhel tehnika OÜ-ga kokku summas 9 982 700 krooni. Tasaarvestusega summas 5 512 010,53 krooni ei ole probleemi, sest selles ulatuses võttis Hanhel Tehnika OÜ üle võlgniku kohustused hüpoteekide näol. Samas ülejäänud summa ulatuses on toimunud ühe võlausaldaja eelistamine teisele, eeskätt on eelistatud ühte võlausaldajat Maksu- ja Tolliametile. Tasaarvelduskokkulepe on tehtud 22.09.2009, kinnistu müüdi 21.09.2009, seega kui võlgnik tegi tehingu kinnistu müügiks koos käibemaksuga, siis tekkis tal tehingu tegemisega käibemaksu tasumise kohustus ning seega 22.09.2009 oli Maksu- ja Tolliamet muutunud juba Karhel Tehnika OÜ võlausaldajaks jooksva võla tasumise osas. Seega, sõlmides tasaarvelduskokkuleppe Hanhel Tehnika OÜ-ga summas 4 470 690 krooni, täitis võlgnik rahalise kohustuse võlausaldajale, kuid selle tasumise tulemusena jättis ennast ilma rahalistest vahenditest, mida oleks saanud kasutada tekkinud käibemaksuvõla tasumiseks. Samuti on võlgnik eelistanud ühte võlausaldajat (Hanhel Tehnika OÜ) teistele sõlmides tasaarvelduskokkuleppe 30.09.2009, millega võlgnik loobus oma sissenõudest Partsest OÜ vastu summas 820 619,89 krooni. Kõikide tasaarvestustega on võlgnik eelistanud teistele Hanhel Tehnika OÜ-d, kes on võlgniku lähikondne ning pidi teadma võlgniku vastu olevast Maksu- ja Tolliameti nõudest. Ajutine haldur on seisukohal, et tagasivõitmise alused küll on olemas, kuid kas tagasivõitmise tulemusel kehtetuks tunnistatud tehingud ning nõuded rahaliste vahendite laekumiseks annavad tulemusi, on raske hinnata. Võlgniku selgituste kohaselt oli Partsest OÜ võlgnevus pikaajaline ning nende majanduslik olukord ei võimaldanud võlga tasuda. Arvestades asjaolu, et Hanhel Tehnika OÜ on saanud küll vara, kuid samas on vara koormatud, siis ei pruugi rahalise nõude esitamine nende vastu anda tulemusi. Kuna võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid, siis ei ole võimalik halduril ka tagasivõitmise hagide esitamine kohtusse ning see sõltub võlausaldajatest, kes peaksid tasuma rahalisi vahendeid kohtu deposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks. 4.4 Maksejõuetuse tekkimise põhjustest ning juhatuse liikme vastutusest

Maksejõuetuse tekkimise põhjuste analüüsimisel on aluseks ajutises menetluses kogutud materjalid. Võlgniku esitatud seletuse kohaselt lõpetas võlgnik sisulise majandustegevuse 2008.a lõpul. 2009.a jooksul sisulist tegevust ei toimunud. 2007.a soetas võlgnik kinnistu Tõrvandis Tehno tee 6, millele hakkas ehitama oma tarbeks uut hoonet kaupluse ja remondiruumide jaoks. 2007.a. II poolaastal müügimahud oluliselt vähenesid ning 2008.a jaanuarist juba ehitus peatati. Samast ajast alates püüdis võlgnik kinnistut ka müüa, kuid tulemusteta. Võlgniku selgituste kohaselt tuli 2009.a. sügisel müük otsustada panga survel, sest pangalaenu tasumiseks vahendeid ei olnud. Kuigi 2009.a. majandustegevust ei toimunud, ei saa pidada äriühingut sellel ajal maksejõuetuks. Sellest tulenevalt puudus võlgniku juhatusel kohustus pankrotiavalduse esitamiseks. Maksejõuetus kujunes välja kinnistu müügitehingust tuleneva käibemaksu kohustuse tekkimisega. Kuna võlgnikule rahalisi vahendeid müügist ei laekunud, siis puudus tal nii vara (kaubajääk oli realiseeritud juba 2008.a. lõpul) kui ka rahalised vahendid maksuvõla tasumiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liikmed oleksid pidanud arvestama kinnistu müügitehingu teostamisel käibemaksu kohustusega ning oleks olnud korrektne nõuda vara müügist sisse vahendid vähemalt jooksvalt tekkinud võla tasumiseks. Kuid juhatuse liikmed on pärast käibemaksu kohustuse tekkimist teinud võimalike sissenõuete osas tasaarveldused, mistõttu rahalisi vahendeid ei saadud ning maksukohustus jäeti täitmata. Ajutise halduri arvates on võlgniku juhatuse liikmed rikkunud oma hoolsuskohustust, mille tagajärjel muutus äriühing maksejõuetuks ning on võimalik esitada võlgniku juhatuse liikmete vastu kahjuhüvitusnõue.

III KOHTUISTUNG 27.01.2010.a

IV KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

PankrS § 29 lg 8 kohaselt, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur taotles kohtul määrata ajutise halduri töötasuks kokku 13 680 krooni (koos tulumaksuga) (kokku 14,8 tundi), millele lisandub sotsiaalmaks 4 515 krooni - kokku 18 195 krooni ja ajutise menetluse teenindamiseks tehtud kulud summas 2 406 krooni (koos käibemaksuga). Võlgnik on nõus oma vahenditest tasuma ajutise halduri tasu. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ning ajutise halduri kvalifikatsioonile. Ajutise pankrotihalduri aruande ja kohtuistungil antud selgituse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Majandustegevuse lõpetas võlgnik sisuliselt 2008.a lõpul ning 2009.a jooksul sisulist tegevust ei toimunud. Ajutine haldur on seisukohal, et tagasivõitmise alused on küll olemas, kuid kas tagasivõitmise tulemusel kehtetuks tunnistatud tehingud ning nõuded rahaliste vahendite laekumisteta annavad tulemusi, on raske hinnata. Kuna võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid, siis ei ole võimalik ka halduril tagasivõitmise hagide esitamine kohtusse ning see sõltub võlausaldajatest, kes peaksid tasuma rahalisi vahendeid kohtu deposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks. Samas on Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskus teatanud, et ei pea võlausaldajana pankrotimenetluse kulude katmist OÜ Karhel Tehnika menetluse raames otstarbekaks. Kohus leiab, et sisuliselt on tagasivõitmise alused olemas, kuid arvestades asjaolu, et tagasivõitmisel suureneks ka kohustuste hulk. Käesoleval ajal vara selle hinnaga realiseerida ei ole võimalik, arvestades hetke majandusssituatsiooni. Vastavalt PankrS § 28 lg 2 ei käsitle kohus raske juhtimisveana ,mis põhjustas võlgniku maksejõuetuse tekkimise juhatuse liikme poolt oma kohustuse mittetäitmisel – pankrotiavalduse varasema mitteesitamist, kuna 2009 aastal otsisid juhatuse liikmed aktiivselt väljundeid majandusliku olukorra parandamiseks, mis aga ei õnnestunud tekkinud majandussituatsioonist. Kohus leiab, et Karhel Tehnika OÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 26 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgniku vara koosneb tagasivõitmise nõuetest ning võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks.

Evi Kool Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.