lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-2-8-09

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 01.02.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-2-8-09
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
01.02.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1851
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 702 lg 1, 2, 3Teistmise alusedTsMS § 180 lg 1, 4Riigipoolse menetlusabi andmine menetluskulude kandmiseksTsMS § 190 lg 5, 7Menetlusabi andmine ja menetluskulude jaotusTsMS § 704 lg 1Teistmisavalduse esitamise tähtaegRÕS § 21 lg 3Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kuludRÕS § 23 lg 1Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramise kordRÕS § 25 lg 1Riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamineTsMS § 149 lg 4

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-2-2-8-09

Määruse kuupäev

Tartu, 1. veebruar 2010. a

Kohtukoosseis

Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

AS EMT hagi Harri Zeigeri vastu põhivõla 4450 krooni 37 senti ja viivise 4449 krooni 37 senti saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-12064

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Harri Zeigeri teistmisavaldus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

4450 krooni 37 senti

Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus

nende Hageja AS EMT Kostja Harri Zeiger, esindaja vandeadvokaat Leanika Tamm

Asja läbivaatamise kuupäev

11. jaanuar 2010. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harri Zeigeri avaldus Tartu Maakohtu 4. mai 2007. a otsuse teistmiseks tsiviilasjas nr 2-07-12064 rahuldamata.
Kautsjoni tasumine ja tagastamine
TsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisused
TsMS § 444 lg 4Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 661 lg 2Määruskaebuse esitamine
TsMS § 710Teistmisavalduse lahendamine
2.
Lugeda lõppenuks täitemenetluse peatamine täiteasjas nr 192/2009/469 AS EMT nõudes Harri Zeigeri vastu.
3.Teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Harri Zeigeri kanda.
4.Määrata Osaühingule Advokaadibüroo Sirje Must Harri Zeigerile osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest makstavaks tasuks 3060 (kolm tuhat kuuskümmend) krooni.
5.Vabastada Harri Zeiger riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS EMT (hageja) esitas 26. märtsil 2007. a Tartu Maakohtule hagi Harri Zeigeri (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 4450 krooni 37 senti ja viivise 3349 krooni 37 senti.

3-2-2-8-09 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10. jaanuaril 2000. a liitumislepingud, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Lepingute kohaselt esitas hageja kostjale arved, mille järgi tuli tasuda kokku 4732 krooni 75 senti. Kostja on hagejale tasunud 249 krooni. Kostja on olnud viivituses 2501 päeva. Kostja võlgneb hagejale viivisena 55 647 krooni 25 senti. Hageja soovib, et viivisest mõistetaks välja üksnes 4449 krooni 37 senti.

2.Kostja hagile ei vastanud.
3.Tartu Maakohus rahuldas 4. mail 2007. a tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi hagi tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8899 krooni 74 senti. Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda. Tagaseljaotsuse kohaselt kohustas maakohus kostjat hagile vastama 15 päeva jooksul pärast hagiavalduse kättesaamist, hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud 29. märtsil 2007. a. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud. Hageja on oma nõuet hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud.
4.Kostja esitas 29. mail 2007. a maakohtule avalduse, milles palus asjas menetluse lõpetada, kuna hagi on aegunud.
5.Tartu Maakohus jättis 18. juuli 2007. a määrusega avalduse käiguta. Maakohus leidis, et tegemist on kajaga, mis on esitatud puudusega. Maakohus andis kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
6.Kostja esitas 23. augustil 2007. a taotluse riigi õigusabi saamiseks.
7.Tartu Maakohus keeldus 28. novembri 2007. a määrusega kostja riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest ja tagastas selle kostjale. Maakohus jättis sama kuupäeva määrusega kostja kaja läbi vaatamata ja tagastas selle kostjale.
8.Hageja esitas 22. juunil 2007. a maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse.
9.Kostja esitas 28. novembril 2008. a menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite.
10.Tartu Maakohus mõistis 9. jaanuari 2009. a määrusega kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 2065 krooni 29 senti.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11.Kostja esitas maakohtu 4. mai 2007. a otsuse peale teistmisavalduse, milles palus saata asi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule. Teistmisavalduse kohaselt on kostja kirjaoskamatu ja tal esineb raske kõnedefekt. Kostja asju ajab peamiselt tema usaldusisik Väino Norden. Kohtuga suhtlemisel on kostja eest avaldused koostanud V. Norden. Kuigi kostja on need dokumendid allkirjastanud, ei osanud ta neid lugeda ega saanud neist aru. V. Norden ei ole isik, kes oleks volitatud kostjat esindama. Kuna kostja on kirjaoskamatu, ei ole ta saanud kunagi ka hagejaga liitumislepinguid sõlmida. Lõuna Politseiprefektuuri 14. aprillil 2009. a kriminaalasjas nr 09282000039 tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt ei ole tuvastatud, et pooled sõlmisid lepingud. Tõenäoliselt sõlmis hagejaga kostja passiandmeid kasutades lepingud A.K, kelle vastu on algatatud kriminaalmenetlus mitme sarnase teo tõttu. Kostja 2(5)

3-2-2-8-09 ei ole kunagi hagejaga mingeid lepinguid sõlminud. Teistmise aluseks on TsMS § 702 lg 2 p-d 3 ja 9.

12.Hageja vaidleb teistmisavaldusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Ta leiab, et kostja ei ole tõendanud oma kirjaoskamatust ning menetluses esindaja kasutamist ning seetõttu puudub teistmise alus. Kirjaoskamatus ei piira isiku teovõimet. Juhul kui oleks tõendatud, et menetlusdokumendid koostas kostja eest V. Norden, ei saaks viimast pidada kostja esindajaks, vaid nõustajaks, kuna kostja kirjutas menetlusdokumentidele ise alla. Kostja oleks oma kirjaoskamatusele saanud tugineda ka maakohtu menetluses, seetõttu ei ole TsMS § 702 lg 3 kohaselt sellele asjaolule tuginedes teistmine lubatud. Samuti ei ole teistmisavalduse esitamisel järgitud TsMS § 704 lg-st 1 tulenevat kahekuulist tähtaega teistmisavalduse esitamiseks. Kostja sai teistmise aluseks olevatest asjaoludest teada hiljemalt siis, kui ta 28. novembril 2008. a esitas vastuväite menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

13.Kolleegium leiab, et teistmisavaldus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks TsMS § 710 alusel ja see tuleb jätta rahuldamata.
14.Kostja on tuginenud ühe teistmise alusena TsMS § 702 lg 2 p-le 3, mille kohaselt on teistmise aluseks asjaolu, et menetlusosalist ei esindanud menetluses selleks õigust omav isik, kuigi otsus tehti tema suhtes, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline on enda esindamise menetluses heaks kiitnud. Kolleegium märgib, et ajaks, millal kostja esitas teistmisavalduse, oli möödunud tähtaeg teistmisavalduse esitamiseks sellele teistmise alusele tuginedes. TsMS § 704 lg 1 teise lause kohaselt võib põhjusel, et menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, esitada teistmisavalduse kahe kuu jooksul alates päevast, millal menetlusosalisele lahend kätte toimetati. Kuivõrd TsMS § 702 lg 1 kohaselt saab teista üksnes jõustunud kohtulahendit, siis ei saa teistmisavalduse esitamise tähtaja kulgemine alata enne lahendi jõustumist. Maakohtu tagaseljaotsus on kostjale kätte toimetatud 8. mail 2007. a. Kuivõrd kostja esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja ja maakohus jättis kaja 28. novembri 2007. a määrusega läbi vaatamata, jõustus tagaseljaotsus siis, kui kaja läbi vaatamata jätmise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg oli möödunud. TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Kaja läbi vaatamata jätmise määrus toimetati kostjale kätte 16. jaanuaril 2008. a. Seega möödus teistmisavalduse esitamise tähtaeg 17. märtsil 2008. a. Kostja esitas alles 15. mail 2009. a Riigikohtule taotluse saada teistmisavalduse esitamiseks riigi õigusabi. Samas ei väida kostja, et keegi teine isik oleks tema eest kohtule saadetud avaldustele alla kirjutanud, st et ta osales menetluses ilma esindajata. Seetõttu ei oleks ilmselt alust TsMS § 702 lg 2 p 3 kohaldada ka siis, kui kostja oleks esitanud teistmisavalduse tähtaegselt.
15.Teise teistmise alusena tugineb kostja TsMS § 702 lg 2 p-le 9, mille kohaselt on teistmise aluseks muu olulise asjaolu või tõendi esinemine, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla menetlusosalisele teada ja mille esitamisel või millele tuginemisel menetluses oleks ilmselt tehtud teistsugune kohtulahend. Kostja väidab, et kuna ta on kirjaoskamatu, siis ei saanud ta kunagi ka hagejaga liitumislepinguid sõlmida ning et Lõuna Politseiprefektuuri 14. aprillil 2009. a kriminaalasjas nr 09282000039 tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt ei ole tuvastatud, et pooled sõlmisid liitumislepingud. 3(5)

3-2-2-8-09 Kolleegium selgitab, et kostja väidetav kirjaoskamatus pidi asjaoluna olema talle teada tagaseljaotsuse tegemise ajal ning seega ei saa see asjaolu olla praegusel juhul teistmise aluseks TsMS § 702 lg 2 p 9 järgi. Kostja viidatud kriminaalasjas tehti kriminaalmenetluse lõpetamise määrus küll pärast tagaseljaotsust, kuid see asjaolu ei anna samuti alust tagaseljaotsust teista, sest tagaseljaotsuse tegemisel ei hinnata tõendeid (vt TsMS § 444 lg 4) ja järelikult ei oleks saadud eelnimetatud määruse tõttu teha teistsugust tagaseljaotsust. Samas pidi selles kriminaalasja menetluse lõpetamise määruses kajastatud asjaolu, et kostja ei ole hagejaga lepinguid sõlminud, kostjale teada olema enne kõnealuse tagaseljaotsuse tegemist.

16.Kolleegium märgib, et asjas ei esine ka TsMS § 702 lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise alust, mille kohaselt on teistmise aluseks see, kui menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes. Asjaolu, et kostja on kirjaoskamatu ja tal esineb raske kõnedefekt, ei tähenda, et teda ei oleks menetlusest seaduse kohaselt teavitatud. Kirjaoskamatul isikul on talle kätte toimetatud menetlusdokumentide sisu väljaselgitamiseks võimalik kasutada teiste isikute abi.
17.Riigikohtu tsiviilkolleegium peatas 25. augusti 2009. a määrusega praeguses tsiviilasjas täitemenetluse täiteasjas nr 192/2009/469 hageja nõudes kostja vastu kuni lahendi tegemiseni Riigikohtus. Kuna käesoleva määrusega jäetakse teistmisavaldus rahuldamata, tuleb lugeda täitemenetluse peatamine lõppenuks.
18.Riigikohtu 25. mai 2009. a määrusega rahuldati kostja taotlus riigi õigusabi saamiseks. Kostja esindaja esitas 5. jaanuaril 2010. a taotluse, milles palus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks määrata. Taotluse kohaselt osutas esindaja kostjale õigusabi 17 pooltundi (kliendi esitatud materjalidega tutvumine, teistmisavalduse koostamine, töö seaduste ja kohtupraktikaga, kliendi ja tema esindajaga peetud telefonivestlused ja konsultatsioonid, korraldav tegevus), mille eest on kokku ettenähtud tasu 2550 krooni. Koos käibemaksuga palus esindaja hüvitada 3060 krooni. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 6 kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg-s 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal, kui advokatuuri juhatus ei ole kehtestanud teisiti. Praeguses asjas on riigi õigusabi osutatud enne 1. jaanuari 2010. a. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada ning riigi õigusabi tasu RÕS § 23 lg 1 ja enne
1.jaanuari 2010. a kehtinud justiitsministri 26. jaanuari 2005. a määruse nr 2 "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord" (edaspidi kord) § 1 lg 1 alusel kindlaks määrata. Taotluses märgitud ajakulu kassatsioonkaebuse koostamiseks on korra § 12 lg 5 mõttes põhjendatud.
19.Kuna teistmisavaldus jäetakse rahuldamata, jäävad teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. TsMS § 190 lg 5 esimese lause kohaselt, kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Koostoimes TsMS §-ga 705 ja § 680 lg-ga 1 tuleb TsMS § 190 lg 5 esimese lause alusel kostjalt menetluskulud, mille kandmisel ta on saanud menetlusabi, riigituludesse välja mõista ka juhul, kui jäetakse rahuldamata kostja teistmisavaldus, mis on esitatud otsuse peale, millega hagi rahuldati. TsMS § 180 lg 4 järgi kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel 4(5)

3-2-2-8-09 TsMS §-s 190 sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigi õigusabi seadus ei sätesta, et kui tsiviilkohtumenetluses tehakse kohtulahend riigi õigusabi saanud isiku kahjuks, siis ei mõisteta temalt menetluskulusid välja riigituludesse. Järelikult kohaldub TsMS § 190 lg 5 esimene lause ka juhul, kui kostja oli menetlusabi saamisel TsMS § 180 lg 1 p 1 järgi vabastatud täielikult õigusabikulude kandmisest. RÕS § 25 lg 1 kohaselt määrab pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist kohus RÕS §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuva põhjuse olemasolul vabastada isiku sama paragrahvi lõike 5 järgi tekkinud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kolleegium leiab, et praeguses asjas tuleb kostja TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada riigi õigusabi tasu riigituludesse tasumise kohustusest, kuna kostja on puudega isik, tema sissetulekuks on puudetoetus ning tal ei ole vara ega sääste.

20.Teistmisavalduse rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostja tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi arvata riigituludesse. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Villu Kõve, Lea Laarmaa, Jaak Luik, Tambet Tampuu

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.