Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-163-09 Tartu, 1. veebruar 2010. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Tambet Tampuu Eire Einola hagi Elmo Lokuta vastu ehituses puuduste kõrvaldamiseks Tartu Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-47642 Eire Einola määruskaebus Hageja Eire Einola, esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein 11. jaanuar 2010. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 2-07-47642 ja saata Eire Einola riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus uueks läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
5.novembril 2009. a tasutud kassatsioonikautsjon 400 (nelisada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Eire Einola (hageja) esitas 14. novembril 2007 Elmo Lokuta (kostja) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat kõrvaldama Ülenurme vallas Xxxx külas Xxxxx xxx x asuval elamul esinevad puudused. Kui kostja puudusi ei kõrvalda, palus hageja mõista kostjalt välja rahalise hüvitise. Tartu Maakohus rahuldas 12. juuni 2009. a otsusega Eire Einola hagi Elmo Lokuta vastu osaliselt. Hageja esitas 13. juulil 2009 maakohtu otsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse järgi on hagi hind apellatsioonimenetluses 1 022 815 krooni 85 senti, millelt tuleb tasuda riigilõivu 85 000 krooni. Hageja esitas ringkonnakohtule menetlusabi taotluse, milles palus ennast vabastada riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2.Tartu Ringkonnakohus jättis 20. oktoobri 2009. a määrusega hageja taotluse rahuldamata ja määras riigilõivu tasumise osamaksetena. Ringkonnakohtu määruse kohaselt on hageja elukutselt raamatupidaja, kuid viibib praegu lapsehoolduspuhkusel. Hagejal on kaks last. Äriregistri elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt on hageja raamatupidamise ja maksunõustamisega tegelevate osaühingute osanik. Hageja kuusissetulekuks on riigilt ja kohalikult omavalitsuselt saadavad sotsiaaltoetused, kokku 18 355 krooni. Hageja elukaaslase sissetulek on 3820 krooni kuus. Lisaks toetavad hagejat iga kuu 3000-5000 krooniga tema vanemad. Hageja pangakontodel on kokku hoiustatud 9107 krooni. Hageja ja tema perekonnaliikmete varaks on kinnistu, mille asukohaks on Xxxxx xxx x, Xxxx küla,
Ülenurme vald, Tartumaa. See on ka hageja elukohaks. Lisaks sellele kuulub hagejale hoonestamata kinnistu, mille asukoht on Xxxxx xxx x, Xxxx küla, Ülenurme vald, Tartumaa. Hagejale kuulub sõiduauto Honda Civic (ehitusaasta 1988) väärusega 4000 krooni. Liiklusregistri elektroonilisest andmebaasist nähtuvalt on hageja ja tema elukaaslane liisinguandjale kuuluva sõiduauto Lexus (ehitusaasta 2008) kasutajad. Taotluse kohaselt on hageja ja temaga kooselavate perekonnaliikmete vältimatud püsikulud kuus kokku 20 600 krooni, sh eluasemekulud 4700 krooni, kulutused toidule 5500 krooni, transpordikulud 2000 krooni, sidekulud 600 krooni, tervishoiukulud 2700 krooni, riided, majapidamiskulud ja lemmiklooma toit kokku 1500 krooni, hügieenitarbed 2000 krooni, elukaaslase makstav elatis eelmisest kooselust sündinud lapsele 1600 krooni. Hageja majandusliku seisundi hindamisel ei saa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 186 lg 1 kohaselt arvestada kahe laenu tagastamise kohustusega (5500 krooni kuus). TsMS § 186 lg 1 mõtteks ei ole arvestada majanduslikku seisundit hinnates igasuguseid laenukohustusi, mis menetlusosaline on endale võtnud, vaid üksnes eluaseme soetamiseks võetud laenu ja sedagi mõistlikus ulatuses. Hageja majanduslik seisund, mis võimaldab teha suhteliselt suuri kulutusi eluasemele, kasutada uut sõiduautot ning omada kinnistut, mida iga päev ei kasutata, ei ole selline, millest saaks järeldada tema maksejõuetust. Arvestades nõutava riigilõivu suurust ja asjaolu, et hageja ülalpidamisel on kaks väikest last, tuleb hagejal võimaldada tasuda riigilõivu osamaksetena 5000 krooni kuus 1,5 aasta jooksul.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada, teha uue määruse ja rahuldada hageja riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. Hageja arvates tuleb TsMS § 184 lg 4 järgi eeldada, et hagejal on jätkuvalt õigus saada menetlusabi. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, kuidas on hageja majanduslik seisund muutunud, ega küsinud hagejalt selgitusi tema kulutuste ja sissetulekute kohta. Ringkonnakohus ei arvestanud sellega, et alates veebruarist 2010 väheneb hageja sissetulek oluliselt, sest vanemahüvitise maksmine lõpetatakse, samas ei ole hagejal võimalik väikese lapse kõrvalt täiskoormusega tööle asuda. Kuna hageja vajab laste eest hoolitsemisel käeproteesi tõttu kõrvalist abi, ei ole hageja elukaaslasel võimalik töötada täiskoormusega. Proteesi tõttu on hagejal lisakulutused. Hageja võttis osaühingult laenu, et teha eluaseme soetamiseks võetud pangalaenu tagasimakseid. Seega on tegemist eluaseme soetamiseks võetud laenuga. Ringkonnakohtu viidatud sõiduk ei kuulu hagejale ega tema elukaaslasele. Ainuüksi auto kasutamise võimalus ei iseloomusta isiku majanduslikku olukorda. Vaidluse esemeks oleva kinnisasja võõrandamine ei ole turgu arvestades otstarbekas.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
4.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 695 ja § 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning hageja taotlus saata TsMS § 691 p 2 ja TsMS § 701 lg 3 teise lause järgi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus
tuleb rahuldada.
5.Põhjendatud on määruskaebuse väide, et TsMS § 184 lg 4 järgi eeldatakse menetlusabi jätkuvust. See tuleneb TsMS § 184 lg 4 esimesest lausest, mille kohaselt, kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta esitab kohtulahendi peale kaebuse, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Samas on ringkonnakohtul õigus kaebuse menetlusse võtmisel kontrollida, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. See tuleneb TsMS § 184 lg 4 teisest lausest, mille kohaselt kontrollib kohus siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kolleegium leiab, et nende eelduste olemasolu kontrollimise käigus kontrollib kohus ka taotleja majandusliku seisundi muutumist.
6.Taotleja majanduslikku seisundit hinnates arvestatakse TsMS § 186 lg 1 järgi tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. TsMS § 186 lg 2 kohaselt ei arvestata taotleja majandusliku seisundi hindamisel vara, millele ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata menetlusabi taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikke sõiduvahendeid, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga.
7.Ringkonnakohus on hageja majandusliku seisundi hindamisel ebaõigesti arvestanud varaga, millele ei saa sissenõuet pöörata. Asja materjalidest nähtuvalt nimetas hageja oma sissetulekuks 15 005kroonise vanemahüvitise, 2400-kroonise puudetoetuse ja 900-kroonise lastetoetuse. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p-de 3 ja 9 kohaselt ei pöörata sissenõuet puudega inimese sotsiaaltoetusele ja vanemahüvitisele. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et taotleja majandusliku seisundi hindamisel ei saa arvestada taotlejale makstavat lapsetoetust (vt Riigikohtu
13.novembri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-06 p 15). Eeltoodu kohaselt ei ole kohtul menetlusosalisele menetlusabi andmisel õigus arvestada taotleja majandusliku seisundi hindamisel taotleja sotsiaaltoetuse, vanemahüvitise ega lapsetoetusega.
8.Riigikohus on 13. jaanuaril 2009. a tsiviilasjas nr 3-2-1-134-08 tehtud määruse p-s 9 selgitanud, et TsMS § 186 lg 1 mõtteks ei ole arvestada majanduslikku seisundit hinnates igasuguseid laenukohustusi, mis hageja on endale võtnud. Lisaks on Riigikohus 14. oktoobril 2009 tsiviilasjas nr 3-2-1-111-09 tehtud määruse p-s 9 märkinud, et ka eluasemelaenu olemasolu korral tuleb hinnata seda, kas tegemist on esitatud asjaoludel eluasemele tehtavate mõistlike kulutustega. Eluasemele tehtavate mõistlike kuludena saab arvestada kulusid, mis on mõistlikus vastavuses taotleja perekonna suuruse ja vajadustega. Eluasemele tehtavateks mõistlikeks kuludeks saab pidada eelkõige eluaseme kasutamisega seotud kulusid, s.o tasu vee, elektri, kütte jms eest. Samuti võib eluasemele tehtavaks mõistlikuks kuluks pidada ka eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid mõistlikus ulatuses. Seega saab hageja majandusliku seisundi hindamisel arvestada ka laenu tagastamise kohustusega, kui laen on võetud seoses eluasemega.
9.Asjakohatu on ringkonnakohtu seisukoht, et hageja maksejõuetust ei saa järeldada mh seetõttu, et
tal on võimalus kasutada uut sõiduautot. TsMS § 186 lg 1 võimaldab taotleja majandusliku seisundi hindamisel arvestada üksnes taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete varaga. See säte ei anna võimalust arvestada muudele isikutele kuuluva varaga. Seega ei võinud ringkonnakohus hageja majandusliku seisundi hindamisel arvestada tema kasutuses oleva, kuid liisinguandjale kuuluva sõiduautoga.
10.Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et kui ringkonnakohus taotluse uuel läbivaatamisel vabastab hageja TsMS § 180 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse esitamisel täielikult riigilõivu tasumisest, peab hageja siiski apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral TsMS § 190 lg 4 esimese lause järgi hüvitama riigile menetluskulud täies ulatuses, välja arvatud, kui kohus vabastab teda menetluse lõppemisel sellest TsMS § 190 lg 7 alusel.
11.Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Hageja eest on kautsjoni tasunud OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus. Hageja on alates 1. jaanuarist 2009. a kehtiva TsMS § 149 lg 8 kolmanda alusel Riigikohtule teatanud, et kautsjon tuleb määruskaebuse rahuldamise korral tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus. Ants Kull, Lea Laarmaa, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.