Riigi õigusabi taotluse lahendamine; kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigi õigusabi taotleja
XXX(isikukood XXX, aadress XXX)
Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada XXXtaotlus riigi õigusabi saamiseks osaliselt.
2.Anda XXXriigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks.
3.Anda XXXriigi õigusabi kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus määrab osamaksete suuruse ja tasumise tähtaja kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist.
4.Advokatuuril nimetada XXXadvokaat.
5.Saata määrus avaldajale, teadmiseks Rahandusministeeriumile ja määruse resolutsiooni p 4 osas täitmiseks Eesti Advokatuurile.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetlusabi saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). I.
Asjaolude kirjeldus 1 (4)
1.XXX(taotleja, avaldaja) esitas 08.01.2016 Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt XXX, olles alkoholijoobes 20.12.2015 kell 01:30 ajal öösel Tallinnas SuurKarja 15 juures, tungis avaldajale kallale, lüües teda korduvalt rusikaga näo piirkonda, millega põhjustas avaldajale füüsilist valu ja tervisekahjustuse. XXX pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Riigi õigusabi taotleja soovib rahalist kompensatsiooni tema suhtes toimepandud kuriteo näol.
2.Taotluse kohaselt avaldajal sissetulekud puuduvad. Väärtpabereid, mootorsõidukeid ega muud olulist vara avaldajal taotluse kohaselt ei ole. Avaldaja on oma igakuisteks vältimatuteks püsikulutusteks märkinud järgmist: eluasemekulud 200 eurot kuus ja kulutused toidule 150 eurot kuus, püsikulutused kokku on 350 eurot kuus.
3.Kinnistusraamatu andmetel avaldajale kinnisvara ei kuulu. Liiklusregistri andmetel avaldajale sõidukeid ei kuulu. Avaldajal puuduvad Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel väärtpaberid. Kohus tegi päringud Eesti krediidiasutustele. Päringute tulemusel tegi kohus kindlaks avaldaja pangakontod Eesti krediidiasutustes ja nende kontojäägi. II.
Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
4.Esmalt kontrollib kohus, kas avaldaja on isik, kes on õigustatud saama riigi õigusabi, seejärel kontrollib kohus, kas esineb riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid. Seejärel hindab kohus avaldaja majanduslikku seisundit ja lahendab kohus riigi õigusabi taotluse.
5.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 11 sätestab, et riigi õigusabi antakse füüsilisele isikule, kelle elukoht on õigusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. Elukoha määramisel käesoleva seaduse tähenduses lähtutakse EL Nõukogu määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artiklist 59. Muule füüsilisele isikule antakse õigusabi üksnes juhul, kui see tuleneb välislepingust. Avaldaja elukoht oli taotluse esitamise ajal Euroopa Liidu liikmesriigis, Eestis. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja õigustatud riigi õigusabi saama, kui ei esine riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid.
6.RÕS § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Avaldajal puuduvad sõidukid ja kinnisvara ning muu oluline vara. Avaldaja sissetulekuks on pangakonto väljavõttest nähtuvalt toimetulekutoetus ja töötutoetus. Konto väljavõttest nähtub, et avaldaja on töötanud OÜ-s XXX ja saanud töötasu, kuid detsembri kuus esitati avaldajale lõpparve. Samuti on avaldajale septembri kuus esitanud lõpparve AS XXX. Septembris oli avaldaja töötasu suuruseks 36,70 eurot (lõpparve), oktoobris 372 eurot (töötasu), novembris 422,88 eurot (töötasu), detsembris 407,72 eurot (töötasu, lõpparve). RÕS § 14 lg 2 sätestab, et taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 2, 3, 5, 10 sätestavad, et sissenõuet ei saa pöörata muuhulgas järgmistele sissetulekutele: puudega inimese 2 (4)
sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses, Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele, stipendiumile, sõidu- ja majutustoetusele ning toetusele ettevõtluse alustamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 01.02.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-163-09 (p 7) märkinud, et kohtul ei ole menetlusosalisele menetlusabi andmisel õigus arvestada taotleja majandusliku seisundi hindamisel taotleja sotsiaaltoetuse, vanemahüvitise ega lapsetoetusega. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus riigi õigusabi taotluse lahendamisel arvestada avaldaja sissetulekuna toimetulekutoestust ja töötutoetust. Seega on avaldaja ühe kuu (36,70+372+422,88+407,72)/4=309,83).
keskmine
sissetulek
309,83
eurot
RÕS § 7 lg 1 p 4 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud. Avaldaja on välja toonud, et tema eluasemekulud on 200 eurot kuus, kulutusi transpordile ei ole avaldaja välja toonud. Seega on avaldaja ühe kuu sissetulekuks pärast mahaarvestuse tegemist 109,83 eurot (309,83-200=109,83). Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt RÕS § 7 lg 1 p 4 järgi on avaldaja kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek pärast mahaarvestuse tegemist 219,66 eurot (109,83*2=219,66). Eeltoodust tulenevalt ja arvestades avaldaja sissetulekuid asub kohus seisukohale, et kulud õigusteenusele võivad eeldatavasti ületada avaldaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega ei esine RÕS § 7 lg 1 punktis 3 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alust. Avaldaja on seega isikuks, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest.
7.Avaldaja ei ole kohtu hinnangul võimeline kaitsma oma õigusi. Taotlusest nähtuvalt on võimalik, et avaldajal võib olla õigus, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Samuti ei ole põhjendatud lugeda avaldaja võimalust oma õiguse kaitseks väheseks. Avaldaja suhtes on toime pandud kuritegu – KarS § 121 alusel mõisteti isik süüdi avaldaja tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. Kohus on seisukohal, et surma põhjustamisega või kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet tuleb lugeda selliseks, mille vastu on eelduslikult olemas tungiv avalik huvi RÕS § 7 lg 1 p 6 mõttes. Ebamõistlik ja ebaõiglane oleks piirata selliste valurahanõuete esitamiseks riigi õigusabi saamist, eriti kui võlaõigusseaduse § 134 lg 2 näeb sel juhul põhimõtteliselt alati ette hüvitise nõudmise õiguse. Vastupidine tõlgendus tähendaks mh kuriteoohvri õiguste olulist ja võimalikku ebaproportsionaalset piirangut.
8.Taotleja on märkinud taotletava riigi õigusabi liikideks: isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus, isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, isiku esindamine haldusmenetluses, õigusabi seoses tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, õigusabi seoses välisriigi dokumendi täitmisega Eestis, õigusdokumendi koostamine, isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus, isiku esindamine halduskohtumenetluses, isiku esindamine täitemenetluse, tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis, õigusabi seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste kohtusse. Probleemi kirjeldusest tulenevalt peab kohus põhjendatuks anda riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. 3 (4)
9.Avaldaja on tööealine isik ning on töötanud erinevatel töökohtadel. Kohus on hinnanud avaldaja majanduslikku seisundit. Avaldaja ei ole maksevõimetu. Seetõttu määrab kohus RÕS § 8 p 1 alusel avaldajale riigi õigusabi kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus määrab osamaksete suuruse ja nende tasumise tähtpäevad kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist.
10.Tulenevalt riigi õigusabi seaduse § 18 lg 1 nimetab advokaadi advokatuur. Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 5 kohaselt saadetakse riigi õigusabi andmise määruse ärakiri Eesti Advokatuurile. Seetõttu edastab kohus käesoleva määruse ka Eesti Advokatuurile.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 2 kohaselt saadab kohus menetlusabi andmise määruse ärakirja viivitamata Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele. Seega edastab kohus käesoleva määruse ka Rahandusministeeriumile.