lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-290/19

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 22.01.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-290/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.01.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1258
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KarS § 121 lg 1Kehaline väärkohtlemineRÕS § 14 lg 2Taotleja majandusliku seisundi hindamineRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isikRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alusedRÕS § 8Riigi õigusabi andmise viisidTsMS § 62 lg 2Menetlustähtaja arvutamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Kohtujurist

Anneli Helisalu

Määruse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-290

Tsiviilasi

XXX’i taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine; kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad Riigi õigusabi taotleja

XXX(isikukood XXX, aadress XXX)

Kohtumääruse resolutsioon

1.Rahuldada XXXtaotlus riigi õigusabi saamiseks osaliselt.
2.Anda XXXriigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks.
3.Anda XXXriigi õigusabi kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus määrab osamaksete suuruse ja tasumise tähtaja kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist.
4.Advokatuuril nimetada XXXadvokaat.
5.Saata määrus avaldajale, teadmiseks Rahandusministeeriumile ja määruse resolutsiooni p 4 osas täitmiseks Eesti Advokatuurile.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetlusabi saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). I.

Asjaolude kirjeldus 1 (4)

1.XXX(taotleja, avaldaja) esitas 08.01.2016 Harju Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotluse kohaselt XXX, olles alkoholijoobes 20.12.2015 kell 01:30 ajal öösel Tallinnas SuurKarja 15 juures, tungis avaldajale kallale, lüües teda korduvalt rusikaga näo piirkonda, millega põhjustas avaldajale füüsilist valu ja tervisekahjustuse. XXX pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Riigi õigusabi taotleja soovib rahalist kompensatsiooni tema suhtes toimepandud kuriteo näol.
2.Taotluse kohaselt avaldajal sissetulekud puuduvad. Väärtpabereid, mootorsõidukeid ega muud olulist vara avaldajal taotluse kohaselt ei ole. Avaldaja on oma igakuisteks vältimatuteks püsikulutusteks märkinud järgmist: eluasemekulud 200 eurot kuus ja kulutused toidule 150 eurot kuus, püsikulutused kokku on 350 eurot kuus.
3.Kinnistusraamatu andmetel avaldajale kinnisvara ei kuulu. Liiklusregistri andmetel avaldajale sõidukeid ei kuulu. Avaldajal puuduvad Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel väärtpaberid. Kohus tegi päringud Eesti krediidiasutustele. Päringute tulemusel tegi kohus kindlaks avaldaja pangakontod Eesti krediidiasutustes ja nende kontojäägi. II.

Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatud õigusaktid

4.Esmalt kontrollib kohus, kas avaldaja on isik, kes on õigustatud saama riigi õigusabi, seejärel kontrollib kohus, kas esineb riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid. Seejärel hindab kohus avaldaja majanduslikku seisundit ja lahendab kohus riigi õigusabi taotluse.
5.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 11 sätestab, et riigi õigusabi antakse füüsilisele isikule, kelle elukoht on õigusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. Elukoha määramisel käesoleva seaduse tähenduses lähtutakse EL Nõukogu määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artiklist 59. Muule füüsilisele isikule antakse õigusabi üksnes juhul, kui see tuleneb välislepingust. Avaldaja elukoht oli taotluse esitamise ajal Euroopa Liidu liikmesriigis, Eestis. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja õigustatud riigi õigusabi saama, kui ei esine riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid.
6.RÕS § 6 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Avaldajal puuduvad sõidukid ja kinnisvara ning muu oluline vara. Avaldaja sissetulekuks on pangakonto väljavõttest nähtuvalt toimetulekutoetus ja töötutoetus. Konto väljavõttest nähtub, et avaldaja on töötanud OÜ-s XXX ja saanud töötasu, kuid detsembri kuus esitati avaldajale lõpparve. Samuti on avaldajale septembri kuus esitanud lõpparve AS XXX. Septembris oli avaldaja töötasu suuruseks 36,70 eurot (lõpparve), oktoobris 372 eurot (töötasu), novembris 422,88 eurot (töötasu), detsembris 407,72 eurot (töötasu, lõpparve). RÕS § 14 lg 2 sätestab, et taotleja majanduslikku seisundit hinnates ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 2, 3, 5, 10 sätestavad, et sissenõuet ei saa pöörata muuhulgas järgmistele sissetulekutele: puudega inimese 2 (4)

sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; riiklikule pensionile seaduses sätestatud ulatuses, Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele, stipendiumile, sõidu- ja majutustoetusele ning toetusele ettevõtluse alustamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 01.02.2010 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-163-09 (p 7) märkinud, et kohtul ei ole menetlusosalisele menetlusabi andmisel õigus arvestada taotleja majandusliku seisundi hindamisel taotleja sotsiaaltoetuse, vanemahüvitise ega lapsetoetusega. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus riigi õigusabi taotluse lahendamisel arvestada avaldaja sissetulekuna toimetulekutoestust ja töötutoetust. Seega on avaldaja ühe kuu (36,70+372+422,88+407,72)/4=309,83).

keskmine

sissetulek

309,83

eurot

RÕS § 7 lg 1 p 4 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud. Avaldaja on välja toonud, et tema eluasemekulud on 200 eurot kuus, kulutusi transpordile ei ole avaldaja välja toonud. Seega on avaldaja ühe kuu sissetulekuks pärast mahaarvestuse tegemist 109,83 eurot (309,83-200=109,83). Eeltoodust tulenevalt ja vastavalt RÕS § 7 lg 1 p 4 järgi on avaldaja kahekordne ühe kuu keskmine sissetulek pärast mahaarvestuse tegemist 219,66 eurot (109,83*2=219,66). Eeltoodust tulenevalt ja arvestades avaldaja sissetulekuid asub kohus seisukohale, et kulud õigusteenusele võivad eeldatavasti ületada avaldaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut. Seega ei esine RÕS § 7 lg 1 punktis 3 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alust. Avaldaja on seega isikuks, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest.

7.Avaldaja ei ole kohtu hinnangul võimeline kaitsma oma õigusi. Taotlusest nähtuvalt on võimalik, et avaldajal võib olla õigus, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Samuti ei ole põhjendatud lugeda avaldaja võimalust oma õiguse kaitseks väheseks. Avaldaja suhtes on toime pandud kuritegu – KarS § 121 alusel mõisteti isik süüdi avaldaja tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises. Kohus on seisukohal, et surma põhjustamisega või kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuet tuleb lugeda selliseks, mille vastu on eelduslikult olemas tungiv avalik huvi RÕS § 7 lg 1 p 6 mõttes. Ebamõistlik ja ebaõiglane oleks piirata selliste valurahanõuete esitamiseks riigi õigusabi saamist, eriti kui võlaõigusseaduse § 134 lg 2 näeb sel juhul põhimõtteliselt alati ette hüvitise nõudmise õiguse. Vastupidine tõlgendus tähendaks mh kuriteoohvri õiguste olulist ja võimalikku ebaproportsionaalset piirangut.
8.Taotleja on märkinud taotletava riigi õigusabi liikideks: isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus, isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, isiku esindamine haldusmenetluses, õigusabi seoses tsiviilasja menetlusega Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, õigusabi seoses välisriigi dokumendi täitmisega Eestis, õigusdokumendi koostamine, isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus, isiku esindamine halduskohtumenetluses, isiku esindamine täitemenetluse, tõlkeabi õigusabi taotlemiseks Euroopa Liidu liikmesriigis, õigusabi seoses pöördumisega kaebusega Euroopa Inimõiguste kohtusse. Probleemi kirjeldusest tulenevalt peab kohus põhjendatuks anda riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. 3 (4)
9.Avaldaja on tööealine isik ning on töötanud erinevatel töökohtadel. Kohus on hinnanud avaldaja majanduslikku seisundit. Avaldaja ei ole maksevõimetu. Seetõttu määrab kohus RÕS § 8 p 1 alusel avaldajale riigi õigusabi kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus määrab osamaksete suuruse ja nende tasumise tähtpäevad kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist.
10.Tulenevalt riigi õigusabi seaduse § 18 lg 1 nimetab advokaadi advokatuur. Riigi õigusabi seaduse § 15 lg 5 kohaselt saadetakse riigi õigusabi andmise määruse ärakiri Eesti Advokatuurile. Seetõttu edastab kohus käesoleva määruse ka Eesti Advokatuurile.
11.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 2 kohaselt saadab kohus menetlusabi andmise määruse ärakirja viivitamata Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele. Seega edastab kohus käesoleva määruse ka Rahandusministeeriumile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium