Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

ASJAOLUD

Menetluse käik 10.12.2009.a. on võlgniku esindaja esitanud kohtule pankrotiavalduse OÜ X suhtes pankroti väljakuulutamise nõudes. Pankrotiavalduses esitatu kohaselt on asjas kogutud materjalide põhjal on veenvalt tuvastatav, et võlgnik on maksejõuetu. Ettevõte tegutses ehitusvaldkonnas, põhiliselt betoonitöödega. Maksejõuetuse põhjuseks peab OÜ X töömahtude olulist vähenemist j aobjektide tasuvuse olulist vähenemist. Võlgnikul puuduvad vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks Esindaja leiab, et asjas kogutud materjalide põhjal on veenvalt tuvastatav, et võlgnik on maksejõuetu ning osaühing on pankrotistunud. Kohtuistungil jääb võlgniku esindaja oma nõude juurde.

Võlgnik tunnistab, et ei ole suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja võlgniku esindaja poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisade sisuga, leiab, et OÜ X pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt : I Üldandmed Juhatuse liige: Perioodil 15.02.2005 – käesoleva ajani H. P. Ainuosanik alates 15.02.2005 kuni käesoleva ajani H. P. (osa nimiväärtusega 40 000 krooni). Osakapital kokku 40 000 krooni. Nõukogu puudub. Osaühingu tegevusaladeks olid põhikirja järgi toidukaupade jae- ja hulgikaubandus, eksport, kaubanduslik vahendustegevus; veesõidukite jae- ja hulgikaubandus, eksport, kaubanduslik vahendustegevus; metsa ümbertöötlemine, puidu ost, müük, vahendamine ja puidutoodete, sh palkmajade tootmine; toitlustamine; ehitusremonttööde korraldamine; tehingud kinnisvaraga, kinnisvara haldamine ja arendamine; merendus, laevade hooldus ja teenindus; turism (lisa 2 – OÜ X põhikiri). Võlgnik tegutses oli peamiselt ehitusvaldkonnas betoonitöödega. Võlgniku raamatupidamise korraldamise eest oli ja on seadusest tulenevalt vastutav võlgniku juhatuse liige. Lepinguline raamatupidamise teenuse osutaja oli A OÜ. Võlgniku raamatupidamine on korraldatud rahuldaval tasemel. Võlgniku aktiivne majandustegevus lõppes juba 2008.aasta lõpuks, töötajatega lõpetati töölepingud. 2009.a tegeles võlgnik võlgade sissenõudmisega ja vara võõrandamisega. II Andmed võlgniku varade ja kohustuste kohta Võlgniku varade ja kohustuste hindamisel on aluseks võetud võlgniku esindaja poolt esitatud dokumendid ja andmed, pankrotiavaldustele lisatud dokumendid, avalikest registritest ja asutustest, kreeditoridelt ja muudelt isikutelt ajutise halduri poolt kogutud informatsioon. Ajutisel halduril puuduvad andmed kehtivate töölepingute ja töövõtulepingute ning ka muude siduvate lepingute olemasolu kohta. Võttes aluseks eelnimetatud andmed selgitas ajutine haldur välja, et võlgnikul on järgmine vara ja esinevad järgmised allajärgnevalt toodud kohustused.

VÕLGNIKU VARAD

Võlgniku esindaja poolt esitatud pankrotiavalduses oleva vara ja võlgade nimekirja järgi on võlgnikul vara arvestuslikus koguväärtuses 258 166 krooni, sh • Raha ja pangakontod – 91 krooni; • Nõue T H OÜ vastu – 203 075 krooni; • Sõiduk Chrysler Voyager – 55 000 krooni (soetusmaksumus).

Pankrotimenetluse käigus ilmnes, et seisuga 18.12.2009.a võlgniku AS Swedbank kontol nr xxxxxxxxxxxx on 30 krooni (konto broneeritud summas 30 krooni, kaardi hooldustasudest) ja kontol nr xxxxxxxxxxxx on 45 krooni (konto broneeritud summas 45 krooni kaardi hooldustasudest). Kokku on võlgnikul AS Swedbank kontodel raha summas 75 krooni, mis aga on panga poolt pangateenuste eest võlgnevuse tõttu broneeritud (lisa nr 3 – AS Swedbank poolt 18.12.2009.a esitatud vastus). Võlgniku esindaja selgituste kohaselt kassas vahendeid ei ole. Seega puuduvad vabad rahalised vahendid ning vara arvestusest on välja jäetud pangateenuste katteks broneeritud 75 krooni. Maanteeameti poolt 21.12.2009.a esitatud andmetel kuulub võlgnikule, omandiõiguse alusel sõiduk Chrysler Voyager, reg.märk xxxxxx, ehitusaasta 1994 ja sõiduk Volvo, reg.märk xxxxxx, ehitusaasta 1995 (lisa 4 – Maanteeamet 21.12.2009.a vastus koos lisadega). Võlgniku andmetel on sõiduk Volvo avariiline ning seetõttu ei ole tema väärtus kuigi suur ja võrdne vanaraua hinnaga ca 2000 krooni. Sõiduki Chrysler Voyager väärtuseks võib maksimaalselt pidada 8000 krooni, kuna jaanuaris 2010.a on tarvis tehniline ülevaatus läbida, sõiduk vajab remonti. OÜ T H (reg.kood xxxxxxxx) vastu oleva nõude aluseks on suuline töövõtuleping ja võlgniku poolt väljastatud arved tehtud tööde ja materjalikulu eest. Võlgniku raamatupidamise algdokumentidega tutvumisel selgus, et puuduvad aktid tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta ning igasugused muud dokumendid, mille põhjal on võimalik tuvastada, et T H OÜ on võlgnikult töid ja teenuseid tellinud ja võlgnik omakorda töid ja teenuseid osutanud. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt hoidis T H OÜ juhatuse liige kõrvale dokumentide vormistamisest, arved saatis võlgnik postiga. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt on ta püüdnud võlga sisse nõuda, kuid tema teadmise kohaselt on T H OÜ oma tegevuse lõpetanud, vara puudub, ettevõte on sisuliselt pankrotis ning juhatuse liikmel endal samuti on makseraskused. Halduril ei õnnestunud ühendust saada T H OÜ-ga ega viimase juhatuse liikmega. Arvestades eelnimetatud asjaolusid peab ajutine haldur nõuet T H OÜ vastu ebatõenäoliselt laekuvaks ning seetõttu ei saa nõudega arvestada olemasoleva vara väärtuse hindamisel. Haldur tuvastas pankrotimenetluse käigus, et võlgnikule kuuluvad veel erinevad tööriistad, mida ei ole kajastatud pankrotiavalduses. Tegemist oli bilansivälise varaga, mille väärtus esialgse hinnangu kohaselt ei ületa 6500 krooni. Vara täpne väärtus selgub müügi käigus. Tegemist on kasutatud tööriistadega, millest osad on spetsiifilise otstarbega, mis raskendab vara võõrandamist ja alandab hinda. Kokkuvõtvalt leidis pankrotimenetluses tuvastamist, et võlgnikul on vara arvestuslikus vääruses 16 500 krooni , sh:

VÕLGNIKU KOHUSTUSED

Võlgnik ise on hinnanud pankrotiavalduses olevas võlanimekirjas oma kohustuste suuruseks kokku 606 846,59 krooni, sh

Seisuga 21.12.2009.a moodustus maksuvõlgnevus kokku summas 549 552,17 krooni, millest põhivõlg on 383 183,15 krooni, maksuintressid summas 50 365 krooni ja seisuga 21.12.09.a maksusummadelt arvutatud arvestuslik intress summas 116 044,02 krooni (lisa nr 5 – Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud vastus). Justiitsministeeriumi poolt esitatud vastuse kohaselt on alustatud Maksu-ja Tolliamet nõuete osas ka 2008.a täitemenetlus (lisa 6 – Justiitsministeeriumi poolt 17.12.2009.a esitatud vastus). Sisuliselt ei oma aga kõnesolevad asjaolud (kohustuste suurenemine võrreldes võlanimekirjas märgitud kohustustega) mingit tähendust ega mõjuta võlgniku maksevõimet, sest võlgniku kohustuste suurus ületab tunduvalt võlgniku faktiliselt olemasoleva ja likviidse vara väärtust. Seega kokkuvõttes tuvastas ajutine haldur, et võlgnikul on seisuga 12.01.2010.a vara arvestuslikus väärtuses 16 500 krooni, kuid kohustusi seevastu kogusummas 723 471,29 krooni, sh

Puhta käibekapitali summa põhjal võib arvutada veel ühe maksevõime suhtarvu – puhaskäibekapital varadest (puhaskäibekapital/vara). Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on maksevõime tase. Võlgniku puhaskäibekapital varadest oli seisuga 31.12.2008.a negatiivne -0,79 (-374 292,78/475 841,70), mis viitab sellele, et võlgnikul esinesid seisuga 31.12.2008.a makseraskuseid.

Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja-maksevõime üldine tase:

Pankrotimenetluse kestel on leidnud tuvastamist, et võlgniku juhatuse liikme käitumises esinevad tunnused, mis viitavad juhtimisvigade tegemisele ning võimalik, et ka kuriteo tunnused (pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse rikkumine). Võlgniku juhatuse liikme ütluste kohaselt lõpetati võlgniku faktiline majandustegevus juba 2008.aastal ning 2009.aastal tehti üksnes üksikuid töid. Justiitsministeeriumi poolt esitatud vastusest nähtub, et võlgniku osas on alates 13.10.2008.a alustatud täitemenetlust Eesti vabariik Maksu- ja Tolliamet kaudu nõuete osas (kokku kaks nõuet 175 134+236 112=411 246 krooni). Nimetatu kinnitab halduri seisukohta selle kohta, et võlgnikul esinesid juba 2008.aastal makseraskused ning need aina süvenesid. Samuti nähtub võlgniku raamatupidamise dokumentatsioonist, et omakapital oli juba seisuga 31.12.2008.a negatiivne (vt lisa nr 7). Eeltoodust tulenevalt tekkisid võlgniku alalised makserased hiljemalt 31.12.2008.a ning võlgniku juhatuse liige oleks pidanud esitama pankrotiavalduse hiljemalt 20 päeva pärast alaliste makseraskuste tekkimist ehk hiljemalt 20.jaanuariks 2009.a, kuid ta ei teinud seda. Võlgniku juhatuse liige on rikkunud ÄS § 180 lg 51 sisalduvat kohustust esitada pankrotiavaldus mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel ühingu maksejõuetuse ilmnemises. Võlgniku juhatuse liige on selgitanud, et püüdis leida tööd ettevõttele, kuid see ei õnnestunud. Nimetatud põhjusel ei esitanudki kohe 2009.a alguses pankrotiavaldust. Haldurile tutvumiseks esitatud raamatupidamise dokumentatsioonist ei nähtu, et võlgnik oleks mingeid pakkumisi esitanud ja/või mingeid muid toiminguid teinud majandustegevuse jätkamiseks. Juhul kui võlgniku juhatuse liige ei tõenda, et tal oli reaalne võimalus majandustegevust jätkata majandustegevust 2009.a ja seeläbi täita kohustused võlausaldajate ees, siis ei ole võimalik asuda mingile muule seisukohale, kui et esinevad võlgniku juhatuse liikmete käitumises ka kuriteo tunnused – KarS § 3851 – pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine. VII Andmed pankrotimenetluse kulude olemasolu kohta Ajutise halduri arvamuse kohaselt puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Olemasoleva vara arvelt on võimalik katta osaliselt ajutise halduri tasu ja kulud. VIII Ajutise halduri tasu ja kulutuste välja mõistmise nõue Tuginedes PankrS §-le 23 lg 1 palub ajutine pankrotihldur välja mõista ajutisele haldurile tasu oma ülesannete täitmise eest ja hüvitis ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks lisades 8 ja 9 toodud summades.

AJUTISE HALDURI ARVAMUS

Lõppkokkuvõttes leiab ajutine haldur, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, puuduvad ressursid ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks, võlgnik on põhjendatult esitanud pankrotiavalduse.

Kohtu seisukoht Kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus OÜ X pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Pankrotiseaduse § 30 lg 2 sätestab, et kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti. PankrS § 30 lg 1 kohaselt ei lõpeta kohus § 29 lõike 1 alusel (raugemine) pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kohus teatas võlausaldajatele võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 30 000 krooni. Teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.01.2010.a. Võlausaldajad ei ole olnud nõus pankrotimenetluse kulusid kandma. Seega tuleb OÜ X pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. ÄS § 58 kohaselt, kui on toimunud pankotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Neil asjaoludel tuleb äriregistrisse kanda OÜ X dokumentide hoidjana H. P. .

Aivar Pellja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.