Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

taotlus

poole

hagiavalduse

esitamisel

tasutud

riigilõivu

MENETLUSE KÄIK

GAS esitas 29.12.2008.a Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse osaühingu A vastu 38 410,86 krooni nõudes. Kohus tegi 26.03.2009.a osaühingule A makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 30.03.2009.a. Osaühing A esitas makseettepanekule vastuväite tähtaegselt, s.o 16.04.2009.a. 24.04.2009.a määrusega anti nõue maksekäsu kiirmenetluses üle Harju Maakohtu kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus jätkas 03.06.2009.a määrusega GAS poolt osaühingu A vastu esitatud nõude menetlemist hagimenetluses ning kohustas GAS-i esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis. GAS (hageja) esitas 25.06.2009.a kohtule hagi osaühingu A (kostja) vastu võlgnevuse 30 000 krooni ja viivise väljamõistmiseks. 25.01.2010.a toimunud eelistungil esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromissis kinnitavad pooled, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja kinnitamise õiguslikest tagajärgedest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 ja § 432). Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust summas 3 000 krooni. Pooled teatavad, et loobuvad edasikaebeõigusest kompromissi kinnitava määruse osas. Kohus otsustas protokollilise määrusega kompromissi vastu võtta, selle kinnitada ning lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega asjas menetluse. Kohus teavitas menetlusosalisi, et vastava kirjaliku määruse teeb kohus avalikult teatavaks 01.02.2010.a kell 15.00 Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu ning toimetab selle poolte esindajatele nende nõusolekul elektrooniliselt kätte.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi,

2-08-89887 kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 25.06.2009.a (maksekorralduse nr 233) Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900072123, hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 6 000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 3 000 krooni. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is. Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle poolte esindajatele kättetoimetamisest.

Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.