Tsiviilasi nr. 2-09-59693
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Aivar Pellja
Määruse tegemise aeg ja
01.veebruar 2010.a.; Valga kohtumaja
koht Tsiviilasja number
2-09-59693
Tsiviilasi
Võlgniku pankrotiavaldus OÜ X pankroti väljakuulutamise nõudes
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
kohtumäärus Võlgnik : OÜ X (reg. kood xxxxxxxx, asuk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx) Esindaja : juhatuse liige R. S. (is kood xxxxxxxxxxx) ja U. M. (is kood xxxxxxxxxxx) ajutine pankrotihaldur : Ene Ahas (pankrotihalduri tunnistus nr 88; Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus; Rävala pst 8, Tallinn 10143)
Kohtuistungi toimumise aeg : 13.01.2010.a
Juhindudes TsMS § 428, § 463-§ 466 ja § 661, PankrS § 29 kohus määras:
Lõpetada
OÜ
X
(reg.
kood xxxxxxxx, asuk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida juriidilisest isikust võlgnik kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Teatis OÜ X pankrotimenetluse lõpetamisest avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse jõustumisel tühistada OÜ X vara käsutuskeeld ja sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta avaldada määrus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kanda äriregistrisse pärast OÜ X registrist kustutamist dokumentide hoidjana R. S. (is kood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kinnitada ajutise pankrotihalduri Ene Ahas ülesannete täitmiseks tehtud vajalikud kulutused summas 3 933 (kolm tuhat üheksasada kolmkümmend kolm) krooni 10 senti ning tasu määratud ülesannete täitmise eest summas 25 669 (kakskümmend viis tuhat kuussada kuuskümmend üheksa) krooni (koos sotsiaalmaksuga). Välja mõista võlgnik OÜ-lt X ja juhatuse liikmetelt R. S. `ilt (is kood xxxxxxxxxxx) ja U. M. `lt (is kood xxxxxxxxxxx) ajutise pankrotihalduri kulutuste ja töötasu katteks 29 602 (kakskümmend üheksa tuhat kuussada kaks) krooni 10 senti Ene Ahas kasuks (a/a xxxxxxxxxxxx AS Swedbank) solidaarselt. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu.
Menetluse käik 02.11.2009.a. on võlgniku esindaja esitanud kohtule pankrotiavalduse OÜ X suhtes pankroti väljakuulutamise nõudes. Pankrotiavalduses esitatu kohaselt on asjas kogutud materjalide põhjal on veenvalt tuvastatav, et võlgnik on maksejõuetu. Ettevõte tegutses ehitusvaldkonnas, põhiliselt laastukatuste valmistamise, puitkatuste paigaldamise ning palkhoonete rekonstrueerimisega.. Maksejõuetuse põhjuseks peab OÜ X töömahtude olulist vähenemist ja objektide tasuvuse olulist vähenemist. Võlgnikul puuduvad vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks Esindaja leiab, et asjas kogutud materjalide põhjal on veenvalt tuvastatav, et võlgnik on maksejõuetu ning osaühing on pankrotistunud.
Kohtuistungil jääb võlgniku esindaja oma nõude juurde. Võlgnik tunnistab, et ei ole suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja võlgniku esindaja poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisade sisuga, leiab, et OÜ X pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt : I Üldandmed Juhatuse liikmed:
Osanikud:
Perioodil 31.07.2006-käesoleva ajani
IK: xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
IK: xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Perioodil 31.07.2006-käesoleva ajani R. S. (IK xxxxxxxxxxx), osa nimiväärtusega 20 000 krooni U. M. (IK xxxxxxxxxxx), osa nimiväärtusega 20 000 krooni Osakapitali suurus: 40 000 krooni
Nõukogu puudub. Osaühingu tegevusaladeks olid põhikirja järgi katusetööd ja ehitus, spetsialiseerudes katuselaastude valmistamisele, puitkatuste paigaldamisele ning palkhoonete restaureerimisele. Peamiselt tegutseti Eestis. Võlgniku peamiseks tegevusvaldkonnaks on katuse- ja ehitustööd. Võlgniku raamatupidamise korraldamise eest oli ja on seadusest tulenevalt vastutav juhatuse liige R. S. . Raamatupidamine on korraldatud nõuetekohaselt. Pankrotiavalduse esitamise ajaks oli võlgniku faktiline majandustegevus lõppenud. Majandustegevus lõppes 2009.a. II Andmed võlgniku varade ja kohustuste kohta Võlgniku varade ja kohustuste hindamisel on aluseks võetud võlgniku esindaja poolt esitatud dokumendid ja andmed, pankrotiavaldustele lisatud dokumendid, avalikest registritest ja asutustest, kreeditoridelt ja muudelt isikutelt ajutise halduri poolt kogutud informatsioon. Võttes aluseks eelnimetatud andmed selgitas ajutine haldur välja, et seisuga 11.01.2010.a on võlgnikul järgmine vara ja esinevad järgmised allajärgnevalt toodud kohustused.
Võlgniku esindaja poolt esitatud pankrotiavalduse lisaks olevast vara ja võlgade nimekirja järgi oli võlgnikul vara koguväärtuses 74 063,00 krooni, sh:
Võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirjas märgitud andmete kohaselt on võlgnikul seisuga 31.10.2009.a kohustusi kogusummas 701 214,01 krooni, mis võivad suureneda jooksvate intresside arvelt, sh
Võlgniku finantsdokumentatsioonist (lisa 5.4) nähtub, et võlgnikul oli seisuga 10.12.2009.a järgmised kohustused:
Võlgniku juhatuse liikme R. S. ütluste kohaselt vähenesid järsult majanduse jahtumise tõttu 2008. aasta teises pooles katuse-ja renoveerimistööde tellimuste maht. Lisaks kaasnes tööde mahtude vähenemisega ka drastiline hindade langus. 2008. aasta teises pooles tekkisid ettevõttel raskused debitoorsete võlgnevuste osas. Kui 2008. aasta alguses töötas ettevõttes töölepingu alusel kaks töötajat, tasulise juhatuse liikme lepingu alusel kaks isikut ning lisatööjõuna kasutati tööjõudu töövõtulepingute alusel, siis 2008.a teises pooles oli ettevõtte sunnitud koondama ühe lepingulise töötaja, vähendama juhatuse liikme tasusid ning lõpetama töövõtulepingu alusel sisseostetava tööjõu kasutamise. Lisaks eelpool nimetatud tegevustele püüti müüa sõidukit Volkswagen Transporter, kuid tulutult. Samuti müüdi otseseks majandustegevuseks mittevajalikke varasid, milledest saadud rahaliste vahenditega kaeti ettevõtte võlgnevusi, üle on vaadatud kõik jooksvad kulutused (reklaam, telefon jms) ning lõpetatud või minimaliseeritud nimetatud teenuste ostmine. R. S. sõnul kaasati 2008. aasta aprillis ettevõttesse täiendavaid rahalisi vahendeid summas 225 349,90 krooni pangalaenu näol, mille tagatiseks oli juhatuse liikmete ja eraisiku käendus. Lisaks on juhatuse liige U. M. 2008 a. lõpus toetanud ettevõtet täiendava 100 000,00 kroonise „rahasüstiga“. Võlgniku esindaja seletuste kohaselt andis makseraskuste ületamiseks lootust 2008. aasta lõpus konkursi võit xxxx-xxxxxx mõisa restaureerimiseks, mille hinnapakkumiste alusel planeeritud taastamistööde maksumus oli 1,5 miljonit krooni. Nimetatud tööde planeeritud algustähtaeg oli märts 2009. Tegelikkuses aga kujunes tööde mahu ja hindade languse tõttu objekti maksumuseks 170 000,00 krooni ning tööde algustähtaeg nihkus maikuusse 2009. Selline ettenägematu kaotus ning pankade karmistunud laenupoliitika, mis ei võimaldanud täiendavate rahaliste vahendite kaasamist, tekitas olukorra, kus võlgniku kohustused ületasid märgatavalt viimase varasid. Eelpool nimetatud asjaolude sunnil otsustati esitada ettevõtte pankrotiavalduse. Käesoleva aruande koostamise seisuga haldurile esitatud andmete ja ka Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmete põhjal on võimalik järeldada, et võlgnikul esinesid alalised makseraskused juba 2008.a esimeses pooles ning aktiivselt ei tegutsetud enam 2009.aasta suvest. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli ettevõttel juba alates 2008.a algusest pidevalt kasvav maksuvõlg ning seisuga 15.12.2009.a oli see 278 151,00 krooni. Selle kohaselt esinesid juba 2008.a esimeses pooles võlgnikul makseraskused ning need aina süvenesid. Võlgnikul puuduvad ressursid ja võlgniku juhatuse liikmel, osanikel võimalused ettevõtte saneerimiseks. Ajutine haldur leiab, et võlgniku poolt esitatud põhjendus makseraskuste tekkimise kohta on adekvaatne ja vastavuses tegelikkusega. Võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga. Võlgniku maksevõime ja majandustulemuste kohta on haldur teostanud analüüsi, mille tulemused on iga majandusnäitaja/-suhtarvu kohta eraldi lehel koos digarammidega (lisa 8). Antud analüüsis on 01.01.2009.a, 01.05.2009.a, 01.09.2009.a ja 10.12.2009.a seisuga suhtarvud koostatud võlgniku poolt esitatud 2009.a igakuiste bilanside alusel (lisa 5 – OÜ X bilansid seisuga 01.01.2009.a, 01.05.2009.a, 01.09.2009.a ja 10.12.2009.a). Ettevõtte tegevust iseloomustavad finantssuhtarvud:
Oluline maksevõime näitaja on ettevõtte puhaskäibekapital (käibevara-lühiajalised kohustused), mille puhul ei ole tegemist mitte suhtarvuga, vaid rahalise näitajaga. Puhta käibekapitali näitaja põhjal saadakse teada, kui palju on suunatud käibevaradesse pikaajalisi finantseerimise allikaid – pikajalisi kohustusi ja omakapitali. Ettevõtte puhas käibekapital ehk töökapital võimaldab hinnata ka likviidsete varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks rahavoogude kriisi korral, samuti kahjude katmiseks. Maksevõimelise ettevõtte puhaskäibekapital peaks olema positiivne. Võlgniku puhaskäibekapital oli seisuga 01.01.2009.a negatiivne summa -486 383,00 krooni (8 363-494 746), mis viitab sellele, et võlgnik ei olnud maksevõimeline. Puhta käibekapitali negatiivne tulemus on otseselt seotud asjaolust, et ettevõtte kohustused ületasid ettevõtte varasid. Võlgniku puhaskäibekapital oli seisuga 01.05.2009.a negatiivne summa -561 006,00 krooni (-581-560 425), mis viitab sellele, et võlgnik ei olnud maksevõimeline. Puhta käibekapitali negatiivne tulemus on otseselt seotud asjaolust, et ettevõtte kohustused ületasid ettevõtte varasid. Võlgniku puhaskäibekapital oli seisuga 01.09.2009.a negatiivne summa -554 803,00 krooni (1 358-556 161), mis viitab sellele, et võlgnik ei olnud maksevõimeline. Puhta käibekapitali negatiivne tulemus on otseselt seotud asjaolust, et ettevõtte kohustused ületasid ettevõtte varasid. Võlgniku puhaskäibekapital oli seisuga 10.12.2009.a negatiivne summa -568 803,00 krooni (6-568 809), mis viitab sellele, et võlgnik ei olnud maksevõimeline ja makseraskused on süvenenud. Puhta käibekapitali negatiivne tulemus on otseselt seotud asjaolust, et ettevõtte kohustused ületasid ettevõtte varasid. Puhta käibekapitali summa põhjal võib arvutada veel ühe maksevõime suhtarvu – puhaskäibekapital varadest (puhaskäibekapital/vara). Mida kõrgem on puhaskäibekapitali suhe varadesse, seda kõrgem on maksevõime tase. Võlgniku puhaskäibekapital varadest on alates 01.01.2009.a kuupäeva seisuga negatiivne -0,99 (- 486 383 / 490 219), mis viitab sellele, et võlgnikul esinesid seisuga 01.01.2009.a makseraskused. Võlgniku puhaskäibekapital varadest on alates 01.05.2009.a negatiivne -1,28 (-561 006 / 437 123), mis viitab sellele, et võlgnikul esinesid seisuga 01.05.2009.a makseraskused. Võlgniku puhaskäibekapital varadest on alates 01.09.2009.a negatiivne -1,33 (-554 803 / 417 611), mis viitab sellele, et võlgnikul esinesid seisuga 01.09.2009.a makseraskused.
Võlgniku puhaskäibekapital varadest on alates 10.12.2009.a negatiivne -1,45 (-568 803 / 391 762), mis viitab sellele, et võlgnikul esinesid seisuga 31.12.2008.a makseraskused ja võlgniku maksevõime on oluliselt halvenenud.
Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja-maksevõime üldine tase:
eduka äriplaani realiseerimise korral oleks võlgnik suutnud täita ka kohustused võlausaldajate ees. 01.09.2009.a seisuga võlakordaja näidu välja toomine ei oma sisulist väärtust (864 610 / 417 611). Võrreldes 01.09.2009.a seisuga suurenesid kohustused 10.12.2009.a kuupäevaks veelgi, koguvara samas vähenes (883 547 / 391 762). Selleks, et analüüsida ettevõtte tegevuse tasuvust ehk rentaablust, tuleb kasumisummat võrrelda selle saamiseks kasutatud ressurssidega. Rentaablus on kasumi suhe majandusnäitajasse, mille tasuvust uuritakse. Omakapitali rentaablus (puhaskasum/omakapital) kajastab omanike poolt ettevõttesse paigutatud kapitali tasuvust. Võlgniku andmetest nähtub, et seisuga 01.05.2009.a oli omakapitali rentaabluse näitaja välja toomine ei oma sisulist väärtust (-118 775 / -431 751). Alates 2009.a algusest kuni 2009.a detsembrini on ettevõtte kahjum aina suurenenud (seisuga 10.12.2009.a : -178 809 / -491 785). Positiivseid muutusi toimunud ei ole. Kokkuvõttes leidis tuvastamist, et kui võtta aluseks võlgniku poolt esitatud raamatupidamise andmed (omakapitali näitaja), siis tekkisid alalised makseraskused juba enne 2009.a algust. Võlgniku omakapital oli seisuga 01.01.2009.a -312 976,00 krooni (negatiivne), osakapital samas 40 000 krooni; vara kokku väärtuses 490 219,00 krooni, kohustusi kokku 803 195,00 krooni. Ka seisuga 10.12.2009.a oli omakapital negatiivne ehk -491 785,00 krooni, osakapital 40 000 krooni; vara kokku väärtuses 391 762,00 krooni, kohustusi kokku 883 547,00 krooni. Võlgniku makseraskused süvenesid 2009.a vältel. Võlgniku juhatuse liige ja osanik püüdis tekkinud olukorda lahendada ning leida uusi tööpakkumisi, kuid tulutult. Kui lähtuda rangelt võlgniku omakapitali näitajast, siis tekkisid alalised makseraskused enne 01.01.2009.a. Võlgnikul puuduvad ressursid ettevõtte tervendamiseks. IV Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalusi. Küll aga esineb tagasinõudmise võimalus. V Andmed pankrotikuritegude ja juhtimisvea kohta Pankrotimenetluse kestel on leidnud tuvastamist, et võlgniku juhatuse liikme käitumises esinevad tunnused, mis viitavad juhtimisvigade tegemisele (pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse rikkumine). Haldurile esitatud andmete põhjal saab järeldada, et võlgnikul esinesid makseraskused juba 2008.a teisel poolel, kui ettevõttel esines maksuvõlg. Maksuvõlgnevus on suurenenud. Vaatamata maksuvõlale ja ettevõtte reaalse majandustegevuse lõppemisele suvest 2009.a, ei ajatatud maksuvõlga. 2009.a juuni seisuga ei olnud ettevõttel sõlmitud ühtegi lepingut, millele tuginedes võis viimane arvestada, et on
reaalne võimalus jätkata majandustegevusega 2009.a suvel. Taolise käitumisega võttis juhatuse liige ettevõtte jaoks põhjendamatult suure äririski. Arvestades ettevõtte varade ja kohustuste seisu 2009. aasta alguses oli ettevõtte omakapital negatiivne, makseraskused olid alalise iseloomuga ning ettevõttel tekkis kohustus esitada pankrotiavaldus. Juhul kui võlgniku juhatuse liige tõendab, et ka reaalselt leidsid aset tema poolt viidatud käitumine (läbirääkimiste pidamine ja oli põhjust arvata, et on võimalik majandustegevust jätkata), mida saab pidada kohaseks käitumiseks ja toimunuks vastavuses ÄS § 187 lg 1 sisalduva kohustusega täita juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, siis võimalik, et ei järgne juhatuse liikmele vastutust ning ei saa väita, et oleks tehtud juhtimisvigu PankrS mõttes ja ei esine juhatuse liikmete käitumises kuriteo tunnustega tegu. Kui võlgniku juhatuse liige ei suuda tõendada eelnimetatud asjaolusid (et ta ei rikkunud ÄS § 180 lg 51 sisalduvat kohustust esitada pankrotiavaldus mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel ühingu maksejõuetuse ilmnemisest), siis saab järeldada, et võlgniku juhatuse liikme käitumises esinevad KarS § 3851 sätestatud kuriteo tunnused – pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine. VII Andmed pankrotimenetluse kulude olemasolu kohta Ajutise halduri arvamuse kohaselt puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks olemas. Olemasolevate vahendite arvelt on võimalik katta osaliselt ajutise halduri tasu ja kulud. VIII Ajutise halduri tasu ja kulutuste välja mõistmise nõue Tuginedes PankrS §-le 23 lg 1 palub ajutine pankrotihaldur välja mõista ajutisele haldurile tasu oma ülesannete täitmise eest ja hüvitis ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks lisades 9 ja 10 toodud summades.
Lõppkokkuvõttes leiab ajutine haldur, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, puuduvad ressursid ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks, võlgnik on põhjendatult esitanud pankrotiavalduse.
Kohtu seisukoht Kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus OÜ X pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Pankrotiseaduse § 30 lg 2 sätestab, et kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti. PankrS § 30 lg 1 kohaselt ei lõpeta kohus § 29 lõike 1 alusel (raugemine) pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
Kohus teatas võlausaldajatele võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 30 000 krooni. Teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 15.01.2010.a. Võlausaldajad ei ole olnud nõus pankrotimenetluse kulusid kandma. Seega tuleb OÜ X pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. ÄS § 58 kohaselt, kui on toimunud pankotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Neil asjaoludel tuleb äriregistrisse kanda OÜ X dokumentide hoidjana R. S. . OÜ X juhatuse liikmed nõustusid ajutisele halduri tasu ülesannete täitmise eest ja hüvitise ülesannete täitmise eest kandma solidaarselt äriühinguga.
Aivar Pellja kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.