Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-09-64165

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu määruse peale on võlgnikul õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.

I Asjaolud ja menetluse käik 02.12.2009 esitas võlgnik osaühing B Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetus põhjustatud Maksu- ja Tolliameti poolt nõude esitamisest summas 942 035 krooni ning riigi üldisest majanduslikust olukorrast. Avaldusele on lisatud nimekiri osaühing B võlgadest, seletus maksejõuetuse põhjuste kohta, Maksu- ja Tolliameti 18.06.2009. a maksuotsus koos lisadega, Maksu- ja Tolliameti 05.10.2009. a korraldus maksuvõla tasumiseks, võlausaldajate võlateatised ja müügiarved ning pangakonto väljavõte. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankrot. Võlgniku avaldusele oli lisatud võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuste kohta, võlgade nimekiri, Maksu- ja Tolliameti 18.06.2009. a maksuotsus ning Maksu- ja Tolliameti 05.10.2009. a korraldus, võlausaldajate võlateatised, Optimera Estonia AS müügiarved, Bosti AS müügiarved ning võlgniku pangakonto väljavõtted. Võlgnik palus kuulutada välja võlgniku pankrot. Võlgniku avaldusele lisatud Maksu- ja Tolliameti 18.06.2009. a maksuotsuse kohaselt oli võlgnik perioodil 2007.a veebruarist kuni 2008. a veebruarini käibedeklaratsioonidel 18% määraga maksustatavat käivet deklareerinud 3 627 143 krooni ja sellelt arvestanud käibemaksu 652 887 krooni, 0% määraga maksustatavat käivet on deklareeritud 1 148 994 krooni. Teenuste osutamiseks soetatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu on

2-09-64165 deklareeritud 610 095 krooni. Maksuamet tuvastas kontrollimisel, et OÜ Br aamatupidamises kajastatu kohaselt soetati kaupu ja teenuseid ning tehti väljamakseid OÜ-te E, LNA nimel olevate arvete alusel. Nimetatud tehingutelt arvestatud sisendkäibemaks 286 563 krooni mahaarvamisele ei kuulunud ja tehtud väljamaksed summas 1 877 129 kuuluvad maksustamisele tulumaksuga summas 522 125 krooni. E OÜ ei ole esitanud maksuhaldurile käibedeklaratsioone alates novembrist 2007, samuti on ettevõttel esitamata 2007. a majandusaruanne. Alates 05.06.2008. a on ettevõte kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. Maksu- ja Tolliamet tuvastas, et nimetatud ettevõtte juhatuse liige on viibinud Venemaal ajal, mil Eestis on koostatud arve võlgnikule või allkirjastatud raha saamise dokument. OÜ L ei ole esitanud maksuhaldurile käibedeklaratsioone alates 2008. a maist, samuti on esitamata 2007. a majandusaasta aruanne. Ka OÜ NAei ole esitanud käibedeklaratsioone alates 2008. a märtsist ning ettevõttel on esitamata 2007. a majandusaasta aruanne. Maksuhaldur andis võlgniku juhatuse liikmele Oleg E le võimaluse esitada täiendavaid tõendeid OÜ E, OÜ L ja OÜ NA kohta (näiteks esindajate kontaktandmed). Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt ei ole aga eeltoodud äriühingute kohta olemas mingeid kontaktandmeid. Maksu- ja Tolliamet leidis, et tavapärase majandustegevuse puhul oleks tulnud kontaktid säilitada. Maksu- ja Tolliameti 18.06.2009.a otsuses on ühtlasi märgitud, et OÜ B raamatupidamises on kajastatud väidetavaid tehinguid OÜ-ga E perioodile veebruar kuni september 2007, OÜ-ga L oktoobris 2007 ja OÜ-ga NA alates november 2007. a kuni veebruarini 2008. a Maksu- ja Tolliamet pidas ebatõenäoliseks, et täpselt ühe äriühinguga tehingute lõpetamisel tuleb objektile teine kaupa pakkuma, sama hinnaga ja samadel transporditingimustel. Maksu- ja Tolliameti otsuse kohaselt oli tegemist süstemaatilise varifirmade kasutamisega. Harju Maakohtu 18.12.2009.a määrusega võeti OÜ B pankrotiavaldus menetlusse, algatati pankrotimenetlus ning nimetati ajutiseks halduriks Terje Eipre.

II Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutine pankrotihaldur esitas kohtule 21.01.2010. a oma aruande. Lähtudes eeltoodust leidis ajutine haldur, et võlgniku pangakontol AS-s Swedbank on rahalisi vahendeid summas 15 krooni ja 2 974,17 LVL ehk kokku Eesti kroonides 65 669,67 krooni. Samas on võlgniku kontolt võetud välja suurtes kogustes ja mitmel korral sularaha. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku poolt AS-s Swedbank deponeeritud tähtajalised hoiused võimalike garantiitööde katteks. Garantiitööde katteks deponeeritud summad ei kuulu võlgniku poolt ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt võlgnikule kuni lepingukohaste garantiiperioodide lõppemiseni. Ajutine haldur tuvastas, et kokku on garantiitööde katteks deponeeritud 226 487,76 krooni, millest 24 788 krooni kuulub kindlasti tagastamisele võlgniku kontole, kuna juriidilist isikut, kelle kasuks oli garantiihoius deponeeritud, ei eksisteeri enam. Võlgniku poolt ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt on võlgniku kassa jääk summas 1110 krooni ning see asub aadressil XXX. Kassa jääki ei olnud võlgniku juhatuse liige ajutise halduri aruande koostamise ajaks ajutisele haldurile üle andnud. Ajutise halduri aruande kohaselt ei kuulu võlgnikule ühtegi kinnisasja ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku ehitisregistri andmebaasis ei ole võlgniku nimele

2-09-64165 registreeritud ehitisi kui vallasasju. Liiklusregistris seisuga 11.01.2010. võlgniku nimele või kasutusse sõidukeid registreeritud ei olnud. Võlgniku juhatuse liikme poolt ajutisele haldurile antud selgituse kohaselt varastati 2008. a lõpus Lätis ehitusobjektil asuvast SIA Merks-ile kuuluvast soojakust, mida võlgnik rentis, suurem osa võlgnikule kuuluvatest tööriistadest ja varustusest. Võlgnik ei pöördunud ise avaldusega politsei poole, kuna arvas, et seda teeb SIA Merks. Viimase poole pöördus võlgnik väidetavalt e-kirja teel saadetud pretensiooniga, kuid pretensioonile vastuseks saadetud kirja võlgnikul säilinud ei olnud. Samuti on võlgniku juhatuse liige ajutisele haldurile selgitanud, et kogu võlgniku põhivara on amortiseerunud või varastatud ja seetõttu maha kantud. Võlgniku poolt esitatud maha kantud põhivara nimekirja kohaselt on perioodil 01.01.2008 kuni 31.12.209 maha kantud põhivara kogusummas 1 710 895,15 krooni. Ajutise halduri aruande kohaselt oli ebaselge, mis asjaoludel oli maha kantud väärtusliku varana sõiduauto Mercedes-Benz GL 320 CDI 4-MATIC (registrimärgiga XXX), mootorratas, 1 aasta vanune rehvide komplekt, 2 sülearvutit, samuti võlgniku poolt esitatud operatsioonide raamatus toodud sõiduauto Toyota Land Cruiser 120 3.0 D4D. Eeltoodud andmete alusel leidis ajutine haldur, et võlgniku vara moodustab kokku 91 582,67 krooni. Koos võimalike garantiitööde katteks deponeeritud summadega moodustab võlgniku vara kokku 293 282,43 krooni. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku summas 1 432 578,21 krooni, kusjuures suuremateks võlausaldajateks on Maksu- ja Tolliamet, samuti City Inkasso OÜ, Optimera Eesti AS ja AS Swedbank. Ajutise halduri aruande järgi ei ole võlgnikul kehtivaid töö- või töövõtulepinguid ega kohustusi töövõtjate ees. Ajutine haldur märkis oma aruandes, et võlgniku peamiseks tegevusalaks oli allhanke korras töövõtulepingute alusel ehitusteenuste osutamine Eestis ja Lätis. Juhatuse liikme poolt esitatud andmete kohaselt oli viimaseks suureks objektiks Lätis asuv 24-korruseline korterelamu, kus võlgnik teostas fassaaditöid. Viimased tööd teostati Eestis asuvatel väiksematel objektidel ning äriühingu tegevus lõppes sisuliselt 2009. a novembri lõpus. Ajutise halduri hinnangul oli võlgniku maksejõuetus põhjustatud üldisest majandussektori halvenemisest, eriti ehitusvaldkonnas. Maksuameti poolt läbi viidud kontroll andis alust tunnistada osa võlgniku tehinguid sisuliselt fiktiivseteks ning kohustada võlgnikku tasuma täiendavalt 286 563 krooni käibemaksu ja 522 125 krooni tulumaksu. Maksu- ja Tolliameti poolt nõude esitamise tagajärjel ei saanud võlgnik enam osaleda riigihangetes, uusi tellijaid enam ei leitud. Ajutine haldur leidis, et võlgniku maksejõuetus tekkis 2009. a augustis – septembris, kui võlgniku enda sõnul ei olnud tal enam rahalisi vahendeid, et vaidlustada maksuameti otsust või rahuldada nõuet. Seega on ajutise halduri hinnangul pankrotiavaldus esitatud hilinenult. Ajutine haldur leidis, et olemasoleva informatsiooni alusel ei ole võimalik tuvastada, kas võlgniku maksejõuetus oli põhjustatud juhatuse liikme poolt toime pandud kuriteost või raskest juhtimisveast. Seega on ajutise halduri hinnangul tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõistes. Samas ajutine haldur ei välistanud, et edasise pankrotimenetluse käigus ning raamatupidamisdokumentide kontrollimisel võivad ilmneda juhatuse liikme poolt toime pandud juhtimisvead või kuriteo tunnuste teo toimepanek.

2-09-64165 Ajutine haldur tuvastas, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutise halduri poolt aruande koostamise ajaks kogutud informatsiooni põhjal ei olnud võimalik tuvastada, kas on olemas vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Eeltoodust lähtuvalt palus ajutine haldur kuulutada OÜ B pankrot välja. Ajutise halduri aruandele olid lisatud halduri järelepärimised krediidiasutustele ja registritele ning järelpärimistele saadetud vastused, ajutise halduri järelpärimine võlgnikule ja võlgniku seletused, samuti Maksu- ja Tolliameti vastus ajutise halduri järelpärimisele ja võlgniku kohta välja trükitud maksehäireregistri raport. III Kohtuistung Harju Maakohtus 25.01.2010 toimunud kohtuistungile ilmusid võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige ja võlgniku nõustaja. Võlgnik jäi esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde. Võlgniku seaduslik esindaja selgitas istungil, et sõiduk Toyota Landcruiser oli võlgniku poolt juba ammu võõrandatud. Mercedes-Benz anti ära võlgade katteks. Võlgniku seadusliku esindaja kinnitusel on ta tehinguid puudutavad dokumendid üle andnud ajutisele haldurile, kuid viimane seda asjaolu ei kinnitanud. Samuti selgitas võlgniku seaduslik esindaja, et seoses vara vargusega Lätis oli võlgnikul leping ettevõttega SIA Merks. SIA Merks lubas võlgnikule ise välja selgitada, kes varastas vara. Võlgnik lõpetas tööd objektil ja lahkus sealt, varguse asjaolud aga ei selgunudki. Politsei midagi ei otsinud ja neile avaldust ei olnud esitatud. Varastatud vara väärtuse kohta võlgniku seaduslik esindaja kohtus hinnangut anda ei osanud. Kontolt toimunud sularaha väljavõtu kohta märkis võlgniku seaduslik esindaja, et arveldati lepingu alusel Lätis tegutsenud ettevõttega. Püsiv maksejõuetus tekkis võlgniku hinnangul 2009. a oktoobris, kui Maksu- ja Tolliamet arestis võlgniku konto. Võlgnik üritas seni Maksuja Tolliametiga kokku leppida ning koostada maksegraafik, kuid see ei õnnestunud. Harju Maakohtu istungil ei osanud võlgniku seaduslik esindaja endiselt nimetada, milliste isikutega ta suhtles Maksu- ja Tolliameti otsuses viidatud tehingute tegemisel. IV Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. 02.12.2009 esitas võlgnik OÜ B Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et asjas kogutud tõenditega – pankrotiavaldusele lisatud võlgade nimekirjaga, võlgniku seletusega maksejõuetuse põhjuste kohta, suuremate võlausaldajate võlateatiste ning Maksu- ja Tolliameti 18.06.2009. a maksuotsuse ja 05.10.2009. a korraldusega, ajutise pankrotihalduri aruandega, registriväljavõtetega, vastustega ajutise halduri järelepärimistele, võlgniku maksehäireregistri raportiga, võlgniku poolt maha kantud põhivara nimekirjaga– on

2-09-64165 kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku vara turuväärtuseks pankrotimenetluse algatamise seisuga võib ajutise halduri aruandest lähtuvalt olla hinnanguliselt 293 282,43 krooni. Võlgniku teadaolevad kohustused on ajutise halduri aruande kohaselt vähemalt 1 432 578,21 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puuduvad töötajad ja äriühingul puudub võimalus oma tegevuse jätkamiseks. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ning võlgniku varast piisab esialgsel hinnangul pankrotimenetluse kulude katteks, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik on väärtusliku varana maha kandnud sõiduauto Mercedes-Benz GL 320 CDI 4-MATIC (registrimärgiga XXX), mootorratta, 1 aasta vanuse rehvide komplekti, 2 sülearvutit, samuti võlgniku poolt esitatud operatsioonide raamatus toodud sõiduauto Toyota Land Cruiser 120 3.0 D4D. Ajutisele haldurile ei ole esitatud aruande koostamise ajaks võlgniku poolt piisavalt selget selgitust ning dokumente nimetatud vara mahakandmise kohta. Kohus leiab eeltoodu alusel, et antud pankrotimenetluses võivad esineda võimalused vara tagasivõitmiseks, mistõttu kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning esitama vastavad nõuded. Ajutise halduri hinnangul oli võlgniku maksejõuetus põhjustatud üldisest majandussektori halvenemisest, eriti ehitusvaldkonnas. Maksu- ja Tolliameti poolt läbi viidud kontroll andis alust tunnistada osa võlgniku tehinguid sisuliselt fiktiivseteks ning kohustada võlgnikku tasuma täiendavalt 286 563 krooni käibemaksu ja 522 125 krooni tulumaksu. Maksu- ja Tolliameti 18.06.2009. a maksuotsusest nähtub, et OÜ B raamatupidamises on kajastatud väidetavaid tehinguid OÜ-ga E perioodil veebruar kuni september 2007, OÜ-ga L oktoobris 2007 ja OÜ-ga NA alates novembrist 2007. a kuni veebruarini 2008. a. Maksu- ja Tolliameti hinnangul oli tegemist süstemaatilise varifirmade kasutamisega. Ühtlasi tuleneb ajutise halduri aruandest ja sellele lisatud dokumentidest, et võlgnikult on väidetavalt varastatud 2008. a Lätis suurem osa võlgnikule kuuluvatest tööriistadest ja varustusest, kuid võlgnik ei ole tõendanud ühegi mõistliku sammu ette võtmist varguse asjaolude selgitamiseks ning varaste tabamiseks. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri tööperiood ei ole olnud piisav, et välja selgitada, kas eelkirjeldatud juhtumite puhul on tegemist juhatuse liikme kohustuste rikkumise või viimase poolt kuriteo tunnustega teo toimepanekuga ning kas viidatud teod ja toiminguid võisid põhjustada võlgniku maksejõuetuse. Seetõttu kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgniku juhatuse liikme võimalike juhtimisvigadega või kuriteo tunnustega tegude toimepanekuga seotud asjaolud. Ajutine haldur hindas võlgniku makseraskuste alguseks juba 2009. a septembrit-augustit. Võlgniku seletuse kohaselt muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks 2009. oktoobrist pärast Maksu- ja Tolliameti poolt võlgniku konto arestimist. Seni lootis võlgnik lahendada Maksuja Tolliameti nõude küsimuse kokkuleppe teel. Ajutise halduri aruandest ei nähtu, miks on haldur hinnanud püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks juba 2009. a augustit ja septembrit. Pankrotiavaldusele on lisatud Maksu- ja Tolliameti korraldus maksuvõla tasumiseks, mis on tehtud võlgnikule 05.10.2010. a. Nimetatud korraldusele oli võlgnikul õigus esitada vaie 30

2-09-64165 päeva jooksul alates korralduse kättetoimetamisest. Korraldusest ei nähtu, millal see võlgnikule kätte toimetati, kuid eelduslikult möödus võlgniku jaoks vaide esitamise tähtaeg 2009. a novembris. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse 02.12.2009.a detsembris. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgnik ei ole hilinenud pankrotiavalduse esitamisega kohtule. Kohus leiab ülaltoodud tõendeid ja seisukohti arvesse võttes, et OÜ Bpankrot tuleb välja kuulutada ning nimetada pankrotihalduriks Terje Eipre. Terje Eipre on andnud nõusoleku enda nimetamiseks OÜ B pankrotihalduriks. Kohus leiab, et kooskõlas PankrS § 86 lõikega 1 tuleb võlgniku juhatuse liikmeid kohustada kinnitama kohtus vandega, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged.

Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.