Tsiviilasi nr.2-08-34754
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 29.01.2010 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-34754
Tsiviilasi
JAhagi AGOÜ ja AHOÜ vastu tehingu tühisuse tuvastamiseks või AGOÜ vastu 1 750 000 krooni saamiseks ja AHOÜ vastu 1 500 000 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja JA, isikukood XXX elukoht XXX
esindajad
Hageja esindaja advokaat Mariann Tusti, Niguliste AB Kostja 1 AGOÜ, registrikood XXX asukoht XXX Seaduslik esindaja Andrei L , prokurist Valeri Urvik, lepinguline esindaja advokaat Sergei Tšurkin, Sergei Tšurkini AB, Rävala pst 6 Tallinn 10145 Kostja 2 AHOÜ, XXX asukoht XXX Seaduslikud esindajad Andrus S ja Margus M
Kohtuistungi toimumise aeg 13.01.2010
Hagi rahuldada. Välja mõista JA kasuks AGOÜ-lt 1 750 000 (üks miljon seitsesada viiskümmend tuhat) krooni ning AHOÜ-lt 1 500 000 (üks miljon viissada tuhat) krooni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostjate kanda järgmiselt: AGOÜ kanda tuleb jätta riigilõiv tema vastu rahuldatud haginõudelt (1 750 000 krooni) ning AHOÜ kanda tuleb jätta riigilõiv tema vastu rahuldatud haginõudelt (1 500 000 krooni). Enammakstud osas tuleb riigilõiv hagejale tagastada. 50 % muudest menetluskuludest kui riigilõiv tuleb jätta AGOÜ kanda ja 50 % muudest menetluskuludest kui riigilõiv tuleb jätta AHOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates
kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hageja esitas 11.07.2008 Harju maakohtule hagi kostjate vastu 29.11.2006 sõlmitud kinnistute müügilepingute ja asjaõiguslepingute tühisuse tuvastamiseks. Hageja esitas 4.12.2009 kohtule alternatiivse nõude kostjate vastu AGOÜ vastu 1 750 000 krooni saamiseks ja AHOÜ vastu 1 500 000 krooni saamiseks. Hageja on oma ema AA seadusjärgne pärija. Pärimistunnistus väljastati hagejale 16.01.2008. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AA ja kostjad 29.11.2006 müügilepingud kinnistute XXX müügiks ning kinnistute XXX müügiks. Ostusumma tuli lepingu järgi tasuda kolme aasta pärast. Kohustuse täitmise tagamiseks mingisuguseid tagatisi lepingutega ei seatud. Hageja leiab, et tegemist on eksimuse tõttu sõlmitud tehingutega. AA on ühel päeval müünud ära 6,5 miljoni krooni eest kinnisvara kahele äriühingule, seadmata kindlaid tagatisi ostusumma tasumiseks ning määrates tasumise tähtaja kaugesse tulevikku. Ainus lepingus ette nähtud sanktsioon on viivis 0,025% päevas tasumata summalt. Üks ostjatest oli alles loodud äriühing. Müüja oli tehingu tegemise ajal kõrges vanuses. Hageja leiab, et lepingu tingimused on ebamõistlikud ja mittetavapärased. Hageja sai hagi aluseks olevatest asjaoludest teada pärimisõiguse tunnistuse väljastamisel. Hagiavalduse täiendamisel loobus hageja kinnistu XXX tehingu tühisuse tuvastamise nõudest. Hageja 4.12.2009 esitatud alternatiivse nõude avalduses märgib hageja, et ostusumma tasumise tähtaeg saabus 30.11.2009, kuid kostjad ei ole oma kohustust täitnud. Hageja soovib kasutada alternatiivse õiguskaitsevahendina kohustuse täitmise nõuet ning palub kostjatelt välja mõista lepingus kokku lepitud ostusumma. Kohtuistungil jäi hageja oma alternatiivse nõude juurde, kuna kinnistud on kostjate poolt edasi müüdud ning tehingu tühisuse tuvastamine ei annaks hagejale kohtumenetlusest loodetud tulemust.
Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellele vastu. Kostja AHOÜ 19.11.2008 vastuse kohaselt oli müügilepingu sõlmimisel mõlema poole tahe suunatud kindla õigusliku tagajärje saabumisele st omandiõiguse üleandmisele. Pooled tegutsesid heas usus, mida tõendab asjaolu, et lepingud on sõlmitud seadusega ette nähtud vormis. AA oli piisavalt võimalusi küsida notarilt selgitusi tehingu tegemise ajal selle sisu kohta. Müügisumma tasumise tähtaja lükkamine tulevikku on suurte tehingute puhul tavapärane praktika. Kostja ei ole hagi esitamise seisuga oma kohustust müügisumma tasuda, rikkunud. Kostja ei saanud eeldada, et AA sureb enne müügisumma tasumise tähtaja saabumist. Asjaolu, et AA puudus puutumus kostjaga, ei tee tehingut vaieldavaks. Hagi tuleb jätta läbivaatamata, sest hageja ei ole tasunud riigilõivu. Kostja AGOÜ esitas kirjalikud vastuväited hagiavaldusele hilinenult ning kohus keeldus vastuväidete vastuvõtmisest. Kohtuistungil esitatud suuliste vastuväidete kohaselt tegi AA poeg tehingu kostja nimel ning tehingu eest on kostjad tasunud ühe kinnistu eest 850 000 krooni ja
teise, XXX kinnistu eest 600 000 krooni AA pangakontole. Hageja põhinõue on aegunud, sest aegumise kulgemise alguseks tuleb lugeda pärimisteate esitamist 3.12.2007. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta soovib alternatiivnõudes raha maksmist just hagis näidatud summas.
Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja tema esindaja ning kostja AGOÜ esindajad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei käsitle hageja nõuet tehingu tühisuse tuvastamiseks. Hageja on esitanud kaks alternatiivset nõuet oma õiguste kaitseks. Hageja teatas kohtuistungil, et tugineb oma alternatiivsele nõudele ja palub rahuldada hagi ostusumma väljamõistmise osas. Alternatiivse nõude esitamise võimalust saab hagi esitamisel kasutada olukorras, kus hagejale ei ole selge, millist õiguskaitsevahendit on otstarbekam kasutada. Kohtuistungi toimumise ajaks oli hagejale selgunud, milline viis tema arvates on kõige mõistlikum õigusrahu saavutamiseks. Kohus leiab, et hageja on sõnaselgelt väljendanud oma soovi tugineda 4.12.2009 esitatud alternatiivsele nõudele kostjatelt ostusumma välja mõista. Alternatiivnõuete esitamisel ei pea kohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt võtma seisukohta kõikide alternatiivselt esitatud nõuete põhjendatuse kohta vaid piisab ka ühe alternatiivse nõude suhtes põhjendatuste esitamisest. Hageja loobus oma 05.08.2008 esitatud hagi täpsustuses XXX kinnistu müügitehingu tühisuse tuvastamise nõudest, järelikult ei saanud hageja nõuda ka alternatiivselt XXX kinnistu eest tasumist oma 4.12.2009 esitatud alternatiivses nõudes. Kohus leiab, et alternatiivse nõude esitamisel ei pea tasuma eraldi riigilõivu, kuna tehingu tühisuse tuvastamise nõudelt, mille hinnaks on hageja määranud 4 500 000 krooni, on riigilõiv juba tasutud. Kohtule esitatud kinnistute müügilepingust, asjaõiguslepingust ja kinnistamisavaldusest (edaspidi leping nr 2) nähtub, et AA ja kostja 1 sõlmisid 29.11.2006 müügilepingud kinnistu XXX müügiks AGOÜ-le hinnaga 2 000 000 krooni; Ja kinnistu XXX müügiks AGOÜ-le hinnaga 1 500 000 krooni. Müügihinna tasumine pidi toimuma müüja kontole XXXXXXXXXXXX Hansapangas hiljemalt 3 aasta jooksul arvates lepingu allkirjastamisest. Kohtule esitatud kinnistute müügilepingust, asjaõiguslepingust ja kinnistamisavaldusest (edaspidi leping nr 1) nähtub, et AA ja kostja 2 sõlmisid 29.11.2006 müügilepingud kinnistu XXX müügiks AHOÜ-le hinnaga 500 000 krooni; kinnistu XXX müügiks AHOÜ-le hinnaga 500 000 krooni; ja XXX müügiks AHOÜ-le hinnaga 2 000 000 krooni. Müügihinna tasumine pidi toimuma müüja kontole XXXXXXXXXXXX Hansapangas hiljemalt 3 aasta jooksul arvates lepingu allkirjastamisest. VÕS § 208 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Alternatiivse nõude esitamisega on hageja tunnistanud müügitehingute ja asjaõigustehingute kehtivust, järelikult tuleb analüüsida, kas pooled on müügilepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Müügilepingute järgi oli hageja õiguseellasel kohustus anda üle müügieseme valdus ja omandiõigus. Hageja õigussellane on oma müügilepinguga võetud kohustused täitnud, mida tõendavad kinnistusraamatu kanded selle kohta, et kostjad on kantud kinnistusraamatusse
vaidlusaluste kinnistute omanikena. Kostjatel oli müügilepingute p 2.2. järgi kohustus tasuda ostuhind hageja õigsuseellase pangakontole XXXXXXXXXXXX Hansapangas hiljemalt kolme aasta jooksul arvates lepingute allkirjastamisest so hiljemalt 30.11.2009. Kostjate kohustuseks on tõendada, et nad on oma kohustust täitnud ja tasunud ostuhinna lepingus kokku lepitud summas lepingus näidatud kontole. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjatelt kohustuse täitmist. Kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et kostjad oleksid ostuhinna hageja õiguseellasele tasunud. Kostja esindaja suusõnalisi väiteid ostuhinna osalise tasumise kohta AA poja AA kontole ei ole tõendatud. Kohus leiab, et ka juhul, kui kostjad oleksid tõendanud raha üle kandmist AA, ei ole see tõendiks AA sõlmitud müügilepingute täitmise kohta, sest müügilepingutes on kokku lepitud, et ostusumma tuleb tasuda müüja kontole. Müügilepingute muutmise kohta ei ole kohtule tõendeid esitatud. Ka ei nähtu tõenditest, et AA või kostjaid oleks asjas keegi esindanud või AA oleks olnud tehinguga muul moel seotud. Kohus leiab, et müügilepingu täitmise tähtajaks ei ole kostjad oma ostusumma tasumise kohustust täitnud ning seetõttu tuleb kostjalt AGOÜ-lt hageja kasuks välja mõista 1 750 000 krooni ning AHOÜ-lt hageja kasuks välja mõista 1 500 000 krooni. Hagejal on õigus nõuda lepingu täitmist ka lepingus näidatust vähemas ulatuses ning hageja ei pea seda kohtu arvates põhjendama. TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 järgi tuleb jätta kõik menetluskulud kostjate kanda. AGOÜ kanda tuleb jätta riigilõiv tema vastu rahuldatud haginõudelt (1 750 000 krooni) ning AHOÜ kanda tuleb jätta riigilõiv tema vastu rahuldatud haginõudelt (1 500 000 krooni). Kohus rahuldas hageja alternatiivse nõude, mille hagihinnaks on 3 250 000 krooni, hageja esialgseks hagihinnaks oli 4 500 000 krooni, seega tuleb enammakstud osas riigilõiv hagejale tagastada. Muud kohtukulud ja kohtuvälised kulud tuleb jätta kostjate kanda võrdsetes osades so 50 % muudest menetluskuludest kui riigilõiv tuleb jätta AGOÜ kanda ja 50 % muudest menetluskuludest kui riigilõiv tuleb jätta AHOÜ kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.