Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.01.2010, Tallinn
Tsiviilasi
G. S. hagi Tallinna notar Kristel Akermani vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.12.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
G. S. apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik
1 200 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja G. S. (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxx xx-xxx xxxxxxx), esindajad adv Veikko Puolakainen ja jurist Karoliina Kõrgesaar Kostja Tallinna notar Kristel Akerman (asukoht Ahtri 10A, Tallinn), esindaja adv Kaimo Räppo Kolmas isik kostja poolel AS If Kindlustus (registrikood 10100168, asukoht Pronksi 19, 10124 Tallinn), esindaja Allan Habicht
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 22.12.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta G. S. kanda. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja ja V. S. ühisvaraks oli korteriomand asukohaga XXXXXX XXX XX-XX Tallinnas. XX.XX.XXXX V. S. suri.
2.Pärandi vormistamisel selgus, et hageja abikaasa V. S. on 11.05.2006 s.o 1,5 kuud peale oma surma võõrandanud ühisvarasse kuulunud korteriomandi I. S..
3.11.05.2006 sõlmiti V. S., keda esindas volikirja alusel N. Z. ja I. S. vahel korteriomandi kinke-ja asjaõigusleping ning I. S. kanti 15.06.2006 korteriomandi omanikuna kinnistusaamatusse. Lepingud koostas ja tõestas kostja. Esindusõiguse tõendamiseks esitas N. Z. kostjale V. S. poolt 07.07.2003 väljastatud volikirja.
4.N. Z.le antud volitus lõppes V. S. surmaga XX.XX.XXXX ning N. Z.l puudus volituse lõppemise tõttu 11.05.2006 lepingute sõlmimisel esindusõigus. Samuti puudus korteriomandi võõrandamiseks hageja kui ühisomaniku nõusolek. Seega on võõrandamislepingud tühised.
5.Kostja jättis lepingute tõestamisel kontrollimata N. Z.l esindusõiguse olemasolu. Selle tulemusena tõestas kostja tühise tehingu, millega notarile ettenähtud hoolsuskohustuse rikkumise tulemusena jäi kostja poolt täitmata notariameti põhieesmärk- õiguskindluse tagamine. Samuti jäi kostja poolt täitmata tõestamisseaduse (TõS) §-st 4 tulenev ametikohustus, keelduda tõestamistoimingu tegemisest, kui ilmneb, et tehingupoolel puudub esindusõigus. Lepingute tõestamisel ilma hageja notariaalse nõusolekuta rikkus kostja ametikohustusi, kuivõrd tõestas tehingu vastuolus perekonnaseaduse (PKS) § 17 lg-s 2 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 120 lg-s 1 sätestatuga.
6.Kostja teadis, et V. S. on Vene Föderatsiooni kodanik, kelle elukohaks on XXXXXXX X-XX XXXXXX XXXX XXXX XXXXXXXXXXX. Kostja oleks pidanud tegema päringud Vene Föderatsiooni vastavatele registritele kas ise või saatkonna vahendusel või nõudma vajalike andmete esitamist V. S. esindajana tehingus osalenud N. Z.lt. Asjaolu, et Eesti Vabariigi notaritel puuduvad juurdepääsud välisriikide ametiasutuste andmebaasidele, ei anna kostjale õigust jätta täitmata notariametile seadusega sätestatud eesmärk.
7.Kuivõrd V. S. lapsed ei esitanud avaldust V. S. vara pärimiseks, kaotas hageja 1⁄2 korteriomandi omandiõiguse summas 1 200 000 krooni, millise summa palus hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitisena. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnistanud. 11.05.2006 kella 12.00-ks broneeriti Tallinna notari Kristel Akermani juurde aeg Tallinnas, XXXXXX XXX XX-XX asuva korteriomandi võõrandamistehingu tõestamiseks. Kostja büroo teostas kõik tehingu ettevalmistamiseks vajalikud päringud. Notari ametivastustuse eelduseks oleva kahju õigusvastase tekitamise koosseis ei ole täidetud. Kostja ei ole notari ametikohustusi süüliselt rikkunud. Notarite Koja juhenditest ei tulene nõuet, et Venemaal surnud V. S. kohta pidanuks notar tegema päringuid Vene Föderatsiooni registritesse. Asjaolu, et volitaja on tegelikult surnud, ei tähenda, et esindusõigus puuduks, kuna avalikkusel ja kolmandatel isikutel ei olnud teada volitaja surm. Kolmanda isiku seisukoht
2(6)
9.AS If Kindlustus oli seisukohal, et hagi on alusetu ja tõendamata. Esimese astme kohtu otsus
10.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et kostja tõestas 11.05.2006 hageja ja V. S. ühisvara hulka kuuluva korteriomandi kinke- ja asjaõiguslepingu V. S. ja I. S. vahel. Tehingus esindas V. S.d volituse alusel N. Z.. Vaidlust ei olnud ka selles, et notar teostas 04.05.2006 päringu Notarite Koja hoiatuste registrisse; 04.05.2006 päringu V. S. kohta Rahvastikuregistrisse; 10.05.2006 päringu notar Piret Pressile, 10.05.2006 kinnitas Tallinna notar Piret Press 07.07.2003 volikirja tõestamist; 11.05.2006 tegi kostja päringu väljaandele Ametlikud Teadaanded N. Z. ja V. S. kohta; 11.05.2006 päringu Notarite Koja hoiatuste registrisse I. S. kohta; 11.05.2006 päringu Notarite Koja hoiatuste registrisse N. Z. kohta; 11.05.2006 päringu ehitusregistrisse; 11.05.2006 päringu N. Z. passi koopiaga hoiatuste registrisse ja päringu rahvastikuregistrisse. Hoiatuste registrites päringule vastavaid otsingutulemusi ei olnud, volikirja kehtetuks tunnistamise või tühistamise kohta teateid ei olnud ning volitatu isikut tõendav dokument kehtis.
12.Notari seadusest tulenev kohustus on tagada õiguskindlus ja seega ka tehingu kehtivus. Seega sisuliselt tähendab volikirja kehtivuse kontroll ka volitaja õigusvõime kontrolli ja selle kontrollimata jätmist saab pidada õigusvastaseks teoks. Kaitsenormi rikkumisest tuleneva delikti puhul vastutab kaitsenormi rikkunud isik kõikide tagajärgede eest, mille ärahoidmiseks oli kaitsenorm ette nähtud, sõltumata sellest, kas ta soovis kahju tekitada või oli selles osas ettevaatamatu (VÕS § 104 lg 2, § 127 lg 2 ja § 1050 lg 1).
13.Vaidlus puudus selles, et notaril puudub juurdepääs vastavatele registritele või andmetele, et teha kindlaks volitaja õigusvõime, kes elab Vene Föderatsioonis. Notari hoolsuskohustuse sisustamisel ei saa sellest tulenevalt panna notarile kohustust välisriigis elava isiku õigusvõime kontrollimiseks, igasugune kohustus peab olema mõistlik. Seega tegutses notar oma ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides, mis vabastab avaliku võimu kandja vastutusest tekitatud kahju eest (RVastS § 13 lg 3). Notaril puudus võimalus keelduda tõestamistoimingu tegemisest, kuna taotletava toimingu eesmärgid ei olnud vastuolus seaduse, muu õigusakti või heade kommetega või ilmselt lubamatud ja ebaausad, samuti puudus notaril täiendav võimalus kontrollida ja seetõttu ei ilmnenud, et tehingupoolel ja tema esindajal puudus vastavalt vajalik õigusvõime ja esindusõigus (TõS § 4).
14.Menetluse käigus on tuvastatud, et notar teostas päringu V. S. kohta rahvastikuregistrisse ja päringule vastavat tulemust ei leitud, kuna V. S. ei ole kantud rahvastikuregistrisse, seega ei saa olla sinna kantud ka tema perekonnaseis. Samuti ei olnud hageja kantud ühisomanikuna kinnistusraamatusse. Korteriomandi kinke- ja asjaõiguslepinguga on tõendatud, et V. S. esindaja N. Z. kinnitas korteriomandi lepingute sõlmimisel, et volitaja ei ole abielus ega olnud abielus lepingu eseme omandamise ajal ning lepingu ese ei moodusta ühisvara. Nimetatust tulenevalt ei saa ette heita teadmatust korteriomandi ühisvara hulka kuulumisest, kuna see ei nähtunud vastavatest registritest. Notar kontrollis vastavaid registreid ja täitis sellega oma seadusest tulenevad kohustused.
15.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue põhjendatud notariaadiseaduse (NotS) § 14 lg 1 alusel (04.02.2006.a-28.12.2007.a kehtinud redaktsioonis). Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
3(6)
16.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ning teha maakohtule läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista notar Kristel Akermanilt välja 1 200 000 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on rikkunud nii menetlus- kui ka materiaalõigusnorme.
17.Maakohus on ebaõigesti kontrollinud deliktilise vastutuse eelduseks olevat kostja tegevusetuse õigusvastasust ning jätnud kostja teo õigusvastasuse ebaõigesti tuvastamata. Maakohus ei ole põhjendanud apellandi poolt viidatud VÕS § 1045 lg 1 p 5, nn „tagajärje ebaõigsuse teooria", kohaldamata jätmist, vaid on üllatuslikult tuginenud hoopis nn „ teo ebaõigsuse teooriale". Eeltooduga rikkus maakohus TsMS § 436 lg 1 ja lg 4 ning TsMS § 442 lg 8. „Tagajärje ebaõigsuse teooria" kohaselt tuleneb absoluutse õigushüve rikkumise õigusvastasus juba rikkumise faktist endast ning õigusvastasuse kindlakstegemiseks ei pea kohaldama täiendavalt muid sätteid. Vastav seisukoht tugineb nii õiguskirjandusele kui ka Riigikohtu seisukohale otsuses nr 3-2-154-07.
18.NotS § 2 lg 4 ja 5, § 9 lg 1 tulenevalt teeb notar notariaaltoiminguid omal nimel ja omal vastutusel. Seega peab notar ainuüksi oma ameti iseloomust tulenevalt ette nägema võimalust, et tühise tehingu tõestamisel (milleks tehingu tegemine ilma volituseta selle lõppemise tõttu kahtlemata on) võib enesega kaasa tuua varalise kahju tekkimise vara omanikule ja seeläbi notari enda vastutuse. Arvestades asjaoluga, et kostja poolt jäi realiseerimata notari ameti eesmärk – õiguskindluse tagamine - ning tuvastamata volitaja õigusvõime ja perekonnaseis, on vastustaja tegevus õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. Vaatamata hageja tuginemisele nimetatud sättele ei ole maakohus seda materiaalõigusnormi kohaldanud ega selle kohaldamata jätmist isegi põhjendanud. Kuivõrd notar on tõestanud tühise tehingu, on hageja selle tulemusena jäänud ilma talle kuuluvast varast ja kandnud seeläbi otsest varalist kahju.
19.Kohus on möönnud, et kostja oli seadusest tulenevalt kohustatud tagama õiguskindluse ja tuvastama volitaja õigusvõime, kuid leidis samas, et välisriigis elava isiku suhtes vastav kohustus ei kehti. Kohtu hinnangul oleks välisriigis elava isiku õigusvõime tuvastamise kohustuse täitmine ebamõistlik. Kohus ei ole eelnimetatud järeldust põhjendanud ega ole viidanud ühelegi tõendile ja/või õigusnormile, millele tuginedes vastav järeldus on tehtud, millega on rikkunud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg
8.Samuti võib kohtu vastav järeldus olla ohtlik, kuivõrd jätab Eesti Vabariigis kinnisasju omavate, kuid välisriigis elavate isikute absoluutse õigushüve (omandiõigus) täielikult kaitseta, kuna võimaldab notaritel tõestada tehinguid ilma omaniku vastava tahteta. See, et kostjal puudub arvutivõrgu kaudu otsene juurdepääs Vene Föderatsiooni vajalikele registritele, ei välista nimetatud registritest informatsiooni saamist muul viisil. Ebaõige on samuti kohtu seisukoht, et kostjal puudus alus tõestamistoimingu tegemisest keelduda TõS § 4 alusel. VÕS § 1050 lg 1 sätestab kostja süülisuse presumptsiooni ning süü puudumist peab tõendama kostja. Kostja seda teinud ei ole.
20.Kostja, jättes täitmata seaduses sätestatud kohustuse, ei saanud samaaegselt tegutseda oma ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust järgides, mis vabastab ta avaliku võimu kandja vastutusest tekitatud kahju ees RVastS § 13 lg 3 järgi. Seadus ei sätesta notaritele konkreetset toimingute loetelu, millised tuleb notari ameti eesmärgi saavutamiseks sooritada. Iga notar otsustab iseseisvalt, millised toimingud oma ameti eesmärgi saavutamiseks igal konkreetsel juhul läbi viia. Kostja on teinud üksnes toimingud, millised võimaldaksid tuvastada Eesti Vabariigis elava isiku õigusvõime, mis on aga kõnealuse tehingu seisukohalt täiesti tarbetud. Päringute tegemine Eesti registritesse olukorras, kus kostja teadis, et volitaja on Vene Föderatsiooni kodanik, ei
4(6)
vabasta vastutajat vastutusest. See, et hageja ei olnud kantud kinnistusraamatusse kinnistu ühisomanikuna, on tema õigus, mida ei saa talle ette heita. Vastustaja seisukoht
21.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kolmanda isiku seisukoht
22.AS IF Kindlustus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
24.Kõigepealt märgib kolleegium, et tõendamata on hageja väide, et notar tõestas tühise tehingu, kuna volitajal puudus esindusõigus. TsÜS § 125 lg 3 sätestab, et volitus ei lõpe esindatava surmaga, kui ei lõpe esindamise aluseks olev käsundusleping. VÕS § 632 kohaselt eeldatakse, et käsundusleping ei lõpe käsundiandja surmaga ning sama paragrahvi lg 3 täpsustab, et kui käsundusleping seoses käsundiandja surmaga lõpeb, loetakse see siiski kehtivaks kuni käsundisaaja käsundiandja surmast teada saab või peab teada saama. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et volituse alusel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma käsundiandja surmast.
25.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et pooltevaheline vaidlus taandub tegelikult küsimusele, kas notar täitis oma hoolsuskohustust toimingu tegemisel ehk tegi kõik nõutava, et tuvastada ja kontrollida toimingus osaleja esindusõiguse olemasolu ja volitaja perekonnaseisu.
26.Notariaadiseaduse § 14 lg 1 sätestab, et notar vastutab oma ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest. Notariaadiseaduse § 14 lg 2 teise lause kohaselt vastutab notar kui avaliku võimu kandja riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Riigivastutuse seaduse § 13 lg 3 sätestab, et avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Seega tekib notari vastutus üksnes notariaadiseaduses sätestatud aluste esinemisel.
27.Käesoleval juhul täitis notar kõik seadusest ja notariaadimäärustikust tulenevad kohustused. Välismaalaste osas ei ole tehingute tõestamisel kehtestatud teistsuguseid nõudeid. Notariaadiseaduse § 41 kohaselt teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud võivad isiklikult või oma esindajate kaudu taotleda notari ametitoimingute tegemist samas korras nagu Eesti kodanikudki.
28.Notarite Koja poolt välja töötatud “Volikirja alusel tegutseva esindaja ning eraõigusliku juriidilise isiku seadusjärgse esindaja esindusõiguse tuvastamise juhendi“ punkti 1 kohaselt tuvastab ja kontrollib notar toimingus osaleja esindusõiguse olemasolu notariaalse tõestamise korral. Enne vaidlusaluse tehingu tõestamist tegi notar päringu asjasse puutuvate isikute ja vara kohta Notarite Koja hoiatuste registrisse, Rahvastikuregistrisse, ehitusregistrisse, väljaandesse Ametlikud Teadaanded ja notar Piret Pressile. 10.05.2006.a kinnitas Tallinna notar Piret Press 07.07.2003 volikirja tõestamist. Volikirja kehtetuks tunnistamise või tühistamise kohta teateid ei olnud ning volitatu isikut tõendav dokument kehtis.
5(6)
29.Notaril puudus võimalus kontrollida V. S. surma fakti reaalajas. Notar saab teavet isiku surma kohta kas tehingus osalevate isikute ütluste, talle esitatud surmatunnistuse või Rahvastikuregistri andmete alusel, samuti kui Notarite Kojale on esitatud hoiatus vastava asjaoluga seoses või kui väljaandes Ametlikud Teadaanded on avaldatud pärimismenetluse algatamise teade. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldati teade V. S. pärimismenetluse kohta alles 09.06.2006. Seega puudusid notaril reaalselt võimalused saada teada, et V. S. on tehingu tegemise hetkel tegelikult surnud.
30.Hageja, kellele on väljastatud Eesti kodaniku pass, ei ole teinud ühtegi toimingut, et kolmandatele isikutele nähtavaks teha oma perekondlikku seisu või korteri kuulumist ühisomandisse. Enda kandmine kinnistusraamatusse korteriomandi ühisomanikuna ei ole kohustus, kuid selle tegemata jätmisega võttis hageja riski, et kolmandad isikud ei saa teada tema korteriomandiga seotud õigustest. AÕS § 56 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Tuginedes AÕS § 56 lg 1 sai notar eeldada, et V. S. on korteri ainuomanik.
31.TsMS § 171 lg 1 alusel seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastme menetluskulud G. S. kanda.
Gaida Kivinurm
Margo Klaar
Ulvi Loonurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.