Jätta KÜ Tervise 10a hagi S.S. vastu 2 769,95 krooni nõudes rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda.
Kostja menetluskulud jätta hageja kanda.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Korteriühistu (KÜ) Tervise 10a esitas 11.09.2009. a kohtule hagi S.S. vastu võlgnikult 2 769,95 krooni põhivõla sissenõudmiseks ühistu liikme kohustuste täitmata jätmise eest.
2.Hagiavalduse kohaselt on kostja omandis korter (korteriomand) Tervise 10a-2 KohtlaJärvel suurusega 63,9 m2. Alates 01.01.2003. aastast teostab elumaja Tervise 10a haldamist ja majandamist korteriühistu Tervise 10a. Korteriühistu kaudu tasuvad korteriomanikud ka kommunaalteenuste (keskküte, gaas, vesi ja kanalisatsioon). Lisaks majandamiskuludele (korteriomandiseaduse (KOS)) peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Igal kuul on hageja esitanud kostjale põhjalikud arved, kuid kostja on oma kohustusi täitnud ainult osaliselt. Üldkoosoleku otsuse kohaselt on kostja korteriomandi jääkpinnaks määratud 9,3 m2, kuid kostja tasub keskkütte eest vähem, mis ongi põhjustanud võlgnevuse. Hagi esitamise seisuga on kostja keskkütte eest võlgu 2 769,95 krooni.
II Kostja vastus
3.Kirjalikus vastuses hagile (tl 30-31) kostja hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et hageja nõue on põhjendamatu ja tõendamata ning tuleks jätta rahuldamata. Kostja märkis, et ta tasub tarbitava soojusenergia eest OÜ Virgas poolt teostatud tehnilise arvestuse alusel (jääkpind 1,7 m2), samuti on olemas Viru Maakohtu 21.09.2004. a otsus tsiviilasjas 2-3441/03, mis on jõustunud ning mille alusel kostja arvutusi teeb. Seega on kostja tasunud soojusenergia eest õigeaegselt ja täies ulatuses.
III Kohtuistung
4.Hageja esindaja taotles hagi rahuldamist ning selgitas, et hageja lähtub soojusenergia eest kostjale arvete esitamisel korteriühistu üldkoosoleku otsusest (9,27 m2 ehk 15%), kostja pole korteriühistu otsuseid vaidlustanud, otsused on kehtivad ning nendest tulebki lähtuda.
5.Kostja selgitas, et esitas soojuskoormuse arvestuse korteriühistu esimehele (K.M.) 30. juunil 2004. a. Sel ajal, kui kostja korteris keskkütteradiaatorid eemaldati (1997. a), korteriühistut veel moodustatud ei olnud. Kostja on tellinud OÜ-lt Virgas soojuskoormuse arvestuse ja on nõus maksma selle järgi. Kostja esindaja märkis, et kostja on oma kohustusi täitnud regulaarselt, on tasunud soojuse arved lähtudes jääkpinna arvestusest (köetav pind 2,7 m2 korteri üldpinnast). Ka varasemalt on kohus kinnitanud kostja õigust maksta soojuse eest vastavalt OÜ Virgas arvestustele (tsiviilasi 2-3441/03). Korteriühistu otsus 15% maksmise kohta on arusaamatu, sest puuduvad mõistlikud põhjendused ja arvestused, miks kostja peab maksma 15%, korteriühistu otsus on tühine, sest ei vasta heale tavale. Heaks tavaks peab kostja seda, et isik on kohustatud tasuma teenuse eest, mida ta reaalselt kasutab. Kostja esindaja viitas mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24` lg 2, mille kohaselt otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega.
IV Kohtu põhjendused
6.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Korteriühistu Tervise 10a kanti mittetulundusühingute registrisse 06.11.2001. a (esmakande aeg, tl 22). KÜ põhikiri on vastu võetud ühistu asutamiskoosolekul 21.09.2001. a (tl 12-21) S.S. on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi Tervise 10a-2 omanikuna tl 3), kostjale kuulub 624/8981 mõttelist osa maatükist 32204:002:0138 (elamumaa Tervise 10a) ja reaalosana korter nr 2 üldpinnaga 62,4 m2.
8.Ida-Viru Maakohtu 06.10.2004. a otsusest tsiviilasjas 2-3441/03 (tl 32-33) nähtub, et 01.08.1997. a esitas S.S. elamut teenindavale ettevõttele – AS Tammiku Maja, avalduse enda korteris keskkütteradiaatorite maha lõikamiseks, 26.09.1997. a koostatud akti kohaselt võeti kostja korteris kõik keskkütteradiaatorid ära ja keskküttetorustik isoleeriti.
9.2004. aastal on OÜ Virgas teostanud kostja tellimisel soojuskoormuse muutmise ja küttele kuuluva korteri jääkpinna arvestuse keskkütte süsteemist täieliku väljalülituse korral korteris Tervise 10a-2 (tl 34-35), mille kohaselt maja soojaveeküttesüsteemi soojakoormuse arvestuslik (maksimaalne) muutus aadressil Tervise 10a-2 väljalülitamisel üldisest küttesüsteemist moodustab 0,0055 MW, korteri 2 kütmiseks kuuluv jääkpind on 1,7 m2 või 2,7% endisest kütmiseks kuuluvast pinnast.
10.Tõendist soojuse eest arvestamise ja tasumise kohta (tl 4-5) nähtub, et korteriühistu esitab kostjale arveid soojusenergia eest 2004. a oktoobrikuust 9,3 m2 köetava pinna järgi, perioodil oktoober 2004. a kuni mai 2009. a on esitatud tasumiseks arveid kogusummas 3 388,82 krooni, tasutud on samal perioodil 618,87 krooni, võlg 2 769,95 krooni.
11.KÜ Tervise 10a 22.09.2002. a üldkoosoleku protokolli (tl 6) kohaselt otsustati sõlmida soojusenergia ostmiseks leping AS-ga Kohtla-Järve Soojus, S.S.`l tasuda võlg soojuse eest 3 400 krooni aasta lõpuks ning tuua projekt individuaalsele kütmisele üleviimise kohta. 30.05.2004. a üldkoosolekul otsustati, et S.S. peab tasuma võla kuni 01.09.2004. a (4 000 krooni) ja esitama kütteprojekti ühistu üldkoosolekule kooskõlastamiseks. Projekti puudumiseni arvestada alates 01.09.2004. a tasu soojuse eest ilma alandava koefitsendita (tl 9). 25.09.2004. a üldkoosolekul otsustati rakendada korteri nr 2 küttekulude arvestamisel küttepinnaks 9,27 m2, võttes arvesse, et ei ole esitatud kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks
arvestust keskkütte jääkpinna kohta peale keskkütteradiaatorite eemaldamist ning juhindudes korteriühistu põhikirja punktidest 3.2.16 ja 3.2.17 ning korteriühistu 22.09.2002. a ja 30.05.2004. a üldkoosoleku otsustest.
12.Hageja kinnitusel on ta soojuskoormuse arvestuse (OÜ Virgas arvestus) esitanud korteriühistu juhatuse liikmele (esimehele) K.M.le 30.06.2004. a. Kostja esindaja märkis, et tal puuduvad selle asjaolu kohta andmed.
13.Kostja vaidlustab soojusenergia arvestust (15% määra rakendamist), kuna küte oli välja lõigatud ning kostja kasutab elektrikütet, samuti on kütmisele kuuluv jääkpind OÜ Virgas akti kohaselt 1,7 m2 ehk 2,7% endisest kütmisele kuuluvast pinnast. Kostja tugineb sellele, et hageja peab täitma korteriühistu üldkoosoleku otsust, millega määrati kostjale soojusenergia eest maksmiseks alates 01.09.2004. a 9,27 m2 ehk 15% (korteri üldpind 63,9 m2).
13.1.Korteriühistu Tervise 10a üldkoosoleku protokollidest tuleneb, et korteriühistu kohustas kostjat esitama kütte projekti ühistu üldkoosolekule kooskõlastamiseks (30.05.2004. a otsus), 25.09.2004. a üldkoosolekul heideti kostjale ette seda, et kostja pole esitanud kooskõlastamiseks arvestust keskkütte jääkpinna kohta peale keskkütteradiaatorite eemaldamist, mistõttu rakendada tuleb 15%, samas jääb üldkoosolekule õigus pöörduda tagasi selle küsimuse juurde peale korteri sisese temperatuuri ja elektrienergia kontrolli. Kohus märgib pooltele, et tsiviilasjas 2-3441/03 (AS Kohtla-Järve Soojus hagi S.S. vastu 3 826,66 krooni nõudes) vaidlesid AS Kohtla-Järve Soojus (esitas kuni 2004. a septembrini korteriomanikele arveid soojuse eest, alates 01.09.2004. a esitatakse ühine arve ning jaotuse korteriomanike vahel teostab ühistu või haldaja) ja S.S. sisuliselt samade asjaolude üle (AS Kohtla-Järve Soojus arvestas kütet jääkpinna eest 9,27 m2), kostja leidis, et maksta tuleb jääkpinna eest 1,7 m2 (tl 32-33).
13.2.Kohtu arvates on ebamõistlik määrata korteriomanikule kütmise eest jääkpind (15 %) ilma igasuguse põhjenduse või arvestuseta, vaid selle eest, et väidetavalt korteriomanik ei esita projekti ja arvestusi, kusjuures kohus möönab, et hageja selgitus, mille kohaselt ta esitas korteriühistu esimehele OÜ Virgas arvestuse, on tõene, kuna arvestuse esitamine korteriühistule oli kostja huvides ning eeldada tuleb, et inimesed käituvad mõistlikult.
13.3.Hageja tugineb muuhulgas sellele, et kuna kostja ei ole korteriühistu üldkoosoleku otsust vaidlustanud, tuleb seda täita ning kostja viitab otsuse tühisusele. Riigikohus on oma 07.01.2003. a otsuses nr 3-2-1-155-02 (KÜ Maleva 27 – Tatjana Suurpõld) märkinud, et olukorras kus esimese astme kohus on tuvastanud, et korteriühistu üldkoosoleku otsus võeti vastu kooskõlas korteriühistu põhikirjaga, on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu seaduse (KÜS) § 13 lg 3 alusel pöörduda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtusse, kostja seda võimalust kasutanud pole, seega on otsus kehtiv ja seda tuleb täita (arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1155-02 ). Kohus märgib, et riigikohtusse jõudnud vaidluse asjaolusid arvestades, ei saa teha ühest järeldust, et seoses kostja poolt üldkoosoleku otsuste kohtus vaidlustamata jätmisega, tuleb lähtuda ainuüksi nimetatud otsustest. Tsiviilasjas 3-2-1-155-02 lähtus Tallinna Ringkonnakohtu eksimus selles, et teenustasu arvutamisel lähtuti ainult hooneregistri tõendist, mille kohaselt kostja korteri üldpind oli 72,1 m2, ja jäeti põhjendamatult kohaldamata 04. mai
1997. a korteriühistu üldkoosoleku otsus, millega suurendati eluruumi arvestuslikku pinda lodža suuruse võrra (2,2 m2). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et MTÜS § 24 ` lg 2 kohaselt piisab käesolevas asjas vastuväitest üldkoosoleku otsuse tühisusele. Vastuväitest tühisusele piisaks juhul, kui kohtuvaidlus toimuks otsuse tühisuse üle. Seega tuleb MTÜS § 24 ` lg 2 vaadata koostoimes sama paragrahvi lõikega 4 ja paragrahviga 24 (lõiked 5-7). Kohus märgib pooltele, et käesolevas asjas hindab kohus poolte poolt kohtule esitatud tõendeid (sh üldkoosoleku protokolle, OÜ Virgas akt), mille põhjal lahendabki küsimuse, kas hagi on põhjendatud või mitte (TsMS §§ 232, 436).
13.4.Korteriühistu põhikirja p 3.1.16 ja 3.1.17 sätestavad, et ühistu liige peab korteri kütte ja/või soojaveevarustuse süsteemist väljalülitamiseks taotlema juhatuselt kirjalikku luba ning pärast loa saamist sulgema kütte ja/või soojaveevarustuse süsteemid juhatuse poolt kehtestatud korras ning lubama ühel juhatuse liikmel (või juhatuse poolt volitatud isikul) kuni kaks korda kuus siseneda korterisse kütte ja/või soojaveevarustuse süsteemist väljalülituse kontrollimiseks. Enne ühistu asutamist toimunud kütte ja/või soojaveevarustuse süsteemist väljalülitamised tuleb juhatuse poolt antud tähtajaks viia kooskõlla juhatuse poolt kehtestatud kütte/soojaveevarustuse süsteemist väljalülitamise korraga. Juhatuse poolt kehtestatud nõuete täitmatajätmisel või mittenõuetekohase täitmise korral ei võeta korteri kütte ja (või) soojaveevarustuse süsteemist väljalülitatud soojuse ja sooja vee eest tasu arvestamisel arvesse. Korteri elektri- või muuliigilisele küttele üleviimine (nii õhu kui vee soojendamiseks) ei ole lubatud. Juhatus võib anda kirjaliku loa, kui kütteliigi muutus ei kahjusta teisi kortereid, maja tervikuna, ega tema üldkasutatavaid kommunikatsioone. Enne ühistu asutamist toimunud elektri- või muuliigilisele küttele üleviimised otsustab uuesti juhatus ning loa mittesaamisel on ühistu liige kohustatud taastama oma kulul endise olukorra – juhatuse poolt määratud tähtajaks. Lisaks sellele, et hageja ei osanud selgitada, miks määrati jääkkoormuseks 15%, pole hageja selgitanud ka seda, millised nõuded korteriühistus on hageja tulenevalt põhikirja punktidest 3.1.16 ja 3.1.17 kehtestanud ja kuidas kostja pole neid täitnud või täitnud mittenõuetekohaselt.
13.5.OÜ Virgas poolt 2004. aastal teostatud arvestusest (tl 34-35) nähtub, et pärast küttekehade eemaldamist on kütmiseks kuluv jääkpind 1,7 m2 või 2,7 % endisest kütmisele kuuluvast pinnast. Lähteandmetest tuleneb, et korteriomanik hoiab oma ruumides kogu kütteperioodi jooksul temperatuuri mitte alla + 18 o C, keskküttesüsteemi püstakute torud on isoleeritud soojusisolatsiooni materjaliga, elamu trepikoda on mitteköetav. Arvestuses on lähtutud kogu hoone soojusbilansist ning arvestatud soojuskadusid püstakutes, soojussõlmes ja soojaveetorustikes, soojuskadusid läbi väliseraldiste. OÜ Virgas on oma arvestuses kostja korteri kohta märkinud oma RETTER (riiklik erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtete register, alates 15.04.2004. a MTR – majandustegevuse register) registreeringu numbri (GP 10604685-001, tl 34), arvestuse teostajad ning arvestuses kasutatud normatiivdokumendid ja metoodika, milleks oli majandusministri 11.08.1997. a käskkirjaga nr 86 kinnitatud Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika. Kohtupraktikas on leitud, et eelnimetatud metoodika, mis on küll soovituslik kohalikele omavalitsustele, on arvestatav võimalus teha kindlaks reaalselt kulutatud soojusenergia hulka (vt Riigikohtu 07.11.2005. a otsus nr 3-2-1-118-05; arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-118-05 ).
Viru Maakohus on vaidlustes, mis käsitlevad soojuse jääkkoormuse eest tasumist senini lähtunud käesolevas punktis nimetatud arvestustest, mistõttu kohus ei näe põhjust ka käesolevas asjas teisiti toimida (nt. tsiviilasjad 2-05-275 (AS Kohtla-Järve Soojus-V.); 2-0623739 (AS Kohtla-Järve Soojus-Sa.)).
14.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
V Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda ning hageja peab hüvitama kostjale viimase menetluskulud.
16.Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.