2-05-14967/25 - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu otsusega 17.01.2005 (tsiviilasi nr 2/1-186/04/05) mõisteti hagejalt tütar M. P. ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni 31.07.2014 välja elatis 3 000 krooni kuus ja poeg G. P. ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni 01. 08.2017 elatis 3 000 krooni kuus. Elatis mõisteti välja alates hagi esitamisest so 18.02.2004. Elatise võlgnevus kohtuotsuse tegemise hetkel oli 11 kuu eest 66 000 krooni. Hageja palub vähendada laste ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust ja mõista temalt tütre M. ülalpidamiseks igakuiselt välja 1 000 krooni ja poja G. ülalpidamiseks 900 krooni kuus. Elatise suuruse vähendamist põhjendab hageja majanduslikult raske olukorraga ning ta ei ole võimeline lapse ülalpidamiseks 3 000 krooni kuus maksma. Vanematel on ühine kohustus lapsi kasvatada ning nende eest hoolitseda. Tuginedes AS Resta poolt läbiviidud uurimustööle „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“, leidis hageja, et kuni 6 aastase lapse ühe kuu ülalpidamiskulud on 1 875 krooni, siispeab kumbki vanem peab kandma kulutusi summas 937,50 krooni ja 7-13 aastase lapse ühe kuu ülalpidamiskulud on 2 182 krooni, millest kumbki vanem peab kandma kulutusi summas 1 091 krooni. Asja menetluse käigus on hageja tasunud laste ülalpidamiseks elatist igakuiselt kokku 200 eurot (200x15,65 krooni), so enam kui nõudes märgitud 900 ja 1 000 krooni, ning leiab, et eelnimetatud suuruses elatise maksmine on talle jõukohane ning palub selle suuruseni väljamõistetud summat vähendada. Elatise vähendamise nõuet põhjendab hageja ka sellega, et elatise võlgnevuse tasumiseks oli ta sunnitud võtma laenu, võõrandama talle kuulunud kinnistu, tal on eluaseme- ja autolaen, mida peab igakuiselt tagasi maksma. Lisaks M. ja G. ülalpidamisele on kohustatud ülal pidama ka pärast elatise väljamõistmist oma uuest abielust sündinud last ja abikaasa lapsendatud last. Temaga koos elavad lapsed R. R. ja M. P. on märgatavalt halvemas olukorras kui kostja juures elavad lapsed. Minimaalsed kulud R. R.i ülalpidamiseks on 5 415,85 krooni ja M. P. ülalpidamiseks 6 991,45 krooni. Tuginedes statistilisele uuringule, mille põhjal on Eestis perede keskmine tehtav kulutus lapse kohta 2 538 krooni (seejuures on vanema enda kulutused 5 352 krooni), on Soomes elavate laste minimaalsete vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused enam kui kaks korda suuremad kui Eestis. Hageja ei vaidlusta asjaolu, et laste vajadused oleksid vähenenud, vaid nõue põhineb asjaolul, et hageja perekondlik seis on muutunud. Elatise vähendamise nõudes tugineb hageja PKS § 61 lg-le 5, so tema ülalpidamisel ja temaga kooselavad pojad on märgatavalt halvemas olukorras kui kostja juures elavad lapsed. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ja tema perekonna varaline seis on selline, mis võimaldab maksta hagejal elatist väljamõistetud summas. Asjaolu, et hageja kogu sissetulek kulub ära, ei saa olla elatise vähendamise aluseks. Laste ülalpidamiskohustuse täitmine ei ole kohustus, mida võib täita siis, kui raha üle jääb. Hageja pere majanduslik olukord on parem kui kostjal. Hageja lubab oma Soomes elavale perele võrreldes sissetulekutega luksusliku iseloomuga kulutusi. Lisaks eluasemele kuulub neile sõiduauto, muu mootorsõiduk ja kinnisvara teises riigis. Ainuüksi kulud Eestis asuva korteri ülalpidamiseks ja autoga seotud kulutused on summas 619,58 eurot ehk 9 696 krooni, mis katavad kohtuotsusega Eestis kostjaga koos elavate laste vajadused. Vähendades tehtavaid kulutusi, on hagejal võimalus maksta elatist

nõutud summas. Hageja on kohtuotsuse tegemisejärgselt asunud elatisraha vähendamise eesmärgil tahtlikult halvendama oma majanduslikku olukorda: 2005. aasta alguses on ta võõrandanud temale kuuluva vara emale, võtnud endale vabal tahtel täiendavaid varalisi kohustusi. Kostja on vaidlustanud ka hageja palga suuruse, leides, et. esitatud tõend on välja antud hageja lähisugulase poolt. Maakohtu otsuse põhjendused Kohus rahuldas hagi osaliselt. Otsuse kohaselt .Harju Maakohtu 17.01.2005 kohtuotsusega tsiviilasjas 2/1-186/05 on H. P.lt välja mõistetud alates hagi esitamisest 18.02.2004 elatis 6 000 krooni kuus tütar M. P. ja poeg G. P. ülalpidamiseks M. O.i kasuks. Kohus tuvastas laste ülalpidamiseks vajalikud ja põhjendatud kulutused summas 8 560 krooni kuus, sealhulgas 2 800 krooni laste vajadustele vastava eluruumi soetamiseks, ning poolte varalise seisundi, sealhulgas hageja laenukohustuse igakuiste tagasimaksetega koos kindlustusega 604,35 eurot. Kohus tegi kindlaks, et laste isa sissetulek on laste ema omast ca neli korda suurem. Laste ema palga suurus on 4 500 krooni kuus, isal 1 287,30 eurot. Vaidlus puudub selles, et hageja ülalpidamisel on käesoleval ajal neli alaealist last: tütar M. (sündinud XX.XX.XXXX) ja poeg G. (sündinud XX.XX.XXXX), kelle ülalpidamiseks on elatis kohtuotsusega välja mõistetud ja uuest abielust 12.05.2005 sündinud poeg M. P. ja abikaasa lapsendatud laps R. R., sündinud XX.XX.XXXX. Hageja on abielus S. H. P., abielu on sõlmitud XX.XX.XXXX. Kooskõlas PKS § 61 lg-ga 3 taotleb hageja elatise suuruse vähendamist, põhjendades nõuet asjaoludega, et tema varaline seisund ja perekondlik seis on muutunud ja tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, kes on varaliselt vähem kindlustatud kui elatist saavad lapsed, mistõttu taotleb väljamõistetud elatise suuruse vähendamist alla kehtestatud elatise miinimummäära. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja lg 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla lõikes 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja on elatise vähendamise nõude esitanud PKS § 61 lg 5 alusel. Kohus asus seisukohale, et vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada vanemast lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvel. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Ka miinimummäärast suurema elatise väljamõistmisel tuleb arvestada asjaoluga, et kohustatud isiku teised ülalpeetavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks (Riigikohtu 28.03.2007 otsuse p 12 tsiviilasjas 3-2-1-21-07). PKS § 61 lg 5 eesmärgiks on tagada, et PKS § 61 lg 4 rakendamisega ei satuks elatist maksva vanema teise isikuga ühine laps (teine laps) halvemasse varalisse olukorda võrreldes lastega, kellele ta elatist maksab või kellele elatis välja mõistetakse. Lapsele elatise väljamõistmine on PKS § 61 lg 2 järgi suunatud lapse vajaduste rahuldamisele Tulenevalt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.04.2009 otsusest -2-1-31-09 pidas kohus esmalt vajalikuks hinnata hageja ja temaga koos elavate laste teise vanema (ema) varalist seisu otsustamaks, kas hageja on suuteline maksma kostjaga ühistele lastele elatist

miinimummääras so kummalegi lapsele 2 175 krooni seadmata ohtu teiste laste vajaduste rahuldamise. Alljärgnevalt kohus analüüsis hageja ja temaga koos elavate laste teise vanema varalist seisundit. 17.01.2005 kohtuotsusega tuvastati, et hageja netopalk on 951,98 eurot, brutopalk on 1 226 eurot, brutosissetulek aga 1 287,30 eurot. Käesolevas tsiviilasjas hageja poolt kohtule esitatud ja H. T. OY poolt väljastatud palgatõendist nähtuvalt on hageja H. T. OY teenistuses alates 01.04.2004 ja tema palk 15.06.2005 seisuga oli endiselt 1 226 eurot kuus. Hageja maksustamisteatise kohaselt on tema 2004.a. sissetulek 20 842 eurot, millest kuu sissetulek on 1 736,80 eurot ja mis on suurem 510,83 euro võrra hageja poolt kohtule esitatud palgatõendis toodud brutopalga suurusest. Maksustamisteatise kohaselt on tulumaks sissetulekutelt 1 022,74 eurot, kokku moodustavad kinnipidamised hageja palgast 3 647,46 eurot. Seega oli hageja netotulu aastas 17 194,95 eurot, milles keskmine kuu netotulu oli 1 432,88 eurot. 12.03.2008 väljastatud palgatõendi kohaselt on brutopalk 1 295,62 eurot ja netopalk 920,66 eurot. 2007.a. maksustamisotsuse kohaselt on hageja töötasud kokku 33 861,44 eurot, millest keskmine kuu sissetulek moodustab 2 821,78 eurot ja mis on palgatõendis näidatud brutopalgast suurem 1 526,16 euro võrra ja 2004 brutosissetulekust suurem 1 084,98 euro võrra (2 821,78-1 736,80=1 084,98). 2007.a. maksustamisotsuse kohaselt oli hageja netotulu aastas 25 866,11 eurot (33 861,44-7 995,33=25 866,11) ja netotulu kuus 2 155,51 eurot. Lisaks netopalgale on hageja saanud ka muid sissetulekuid 1 234,85 euro (2 155,51-920,66=1 234,85) ulatuses. Esitatud tõenditega luges kohus tõendatuks, et hageja igakuised sissetulekud vaatamata palga suhtelisele stabiilsusele on võrreldes elatise kohtuotsuse väljamõistmise ajaga suurenenud 1 534,48 (2 821,78-1 287,30=1 534,48) euro võrra. Kui elatise väljamõistmise ajal oli tuvastatud hageja netosissetulek palga näol summas 951,98 eurot, siis käesolevaks ajaks esitatud tõendite alusel on hageja netosissetulekuks 2 155,51 eurot ning hageja väited tema 920 euro suurusest netosissetulekust kuus on ebaõiged. Hageja abikaasa töötab samuti H. T. OY ning 12.03.2008 palgatõendi kohaselt on tema brutopalk 2 607,82 eurot ja netopalk 1 879,19 eurot. 2007.a. maksustamisotsusest nähtuvalt on hageja abikaasa töötasud kokku 32 035,29 eurot, millest keskmine kuu brutosissetulek on 2 669,60 eurot. Maksud on 6 460,73 eurot. Seega on netotulu aastas 25 574,56 (32 035,29-6 460,73=25 574,56) eurot ja kuus 2131,23 eurot. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hageja ja temaga koos elavate laste teise vanema (ema) netosissetulek kuus on 4 286,72 (2155,51+2131,23=4286,72) eurot. Eesti Panga kehtiva kursi järgi võrdub 1 euro 15,65 krooniga ja järelduvalt sellest on hageja ja abikaasa netosissetulek kuus kokku 67 087,20 krooni, sellest hageja sissetulek 33 733,70 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud ja deklareeritud sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi andmete kohaselt on igakuised tulud hageja ja tema abikaasa netopalk kuus 2 799,85 eurot ja laste igakuine toetus 210,50 eurot – kokku 3 010,35 eurot. Palk on näidatud vastavuses esitatud palgatõenditele. Lastetoetuste suurus on tõendatud Soome Rahvapensioniameti poolt väljastatud tõendiga. Igakuuliste kulutustena on hageja välja toonud eluaseme laenu igakuise makse summas 610 eurot, autolaenu igakuise makse summas 302,88 eurot ja vältimatute püsikuludena eluasemekulud summas 895,13 eurot, kulutused toidule 716,02 eurot, kulutused transpordile (bensiin ja autotulumaks) summas 191,18 eurot, sidekulud internet 24,90 eurot, kulutused tervishoiule 21,33 eurot - kokku kulutused summas 2 761,44 eurot.

Muude vältimatute püsikuludena ühes kuus on hageja välja toonud auto kindlustuse summas 60,50 eurot, kulutused R. telefonile 10 eurot, kulutused R. ja M. juuksurile 29 eurot, taskuraha R. 40 eurot, lasteaia ja kooli väljasõidud, sünnipäevadel käimine 35 eurot, M. lasteaiamaks 181 eurot ja elatis M.le ja G. 200 eurot, huvialad, Eestis käimine, väljaskäimine, väljassöömine 200 eurot ja laste riided 65 eurot – kokku kulutused 820,50 euro ulatuses. Arvestades kõiki hageja poolt kuus tehtavaid kulutusi summas 3 581,94 eurot ning hageja ja tema abikaasa netosissetulekuid koos lastetoetustega summas 3 010,35 eurot, sus kohus seisukohale, et hageja ja tema pere kulutused kuus ületavad sissetulekuid 571,59 (3581,943010,35=571,59) euro võrra ja kohtule esitatud andmetega on hageja ka ise tõendanud, et pere sissetulekuteks ei ole ainult netopalgad. Kohus luges tõendatuks, et hageja igakuine sissetulek võrreldes ajaga, mil temalt kohtuotsusega mõisteti välja elatusraha temast lahus elavate laste ülalpidamiseks, on oluliselt suurenenud – 951,98 euro suuruselt netopalgalt 2 155,51 euro suurusele netosissetulekule kuus ehk 1 287,30 euro suuruselt brutosissetulekult 2 821,78 euro suurusele brutosissetulekule ja käesoleval ajal on hageja pere netosissetulek kuus 4 286,72 eurot. Lisaks netosissetulekule kuulub hagejale ja temaga koos elavatele perekonnaliikmetele 136 m2 suurune maja Soomes ja 46 m2 suurune korter Eestis (XXXXXX), sõiduauto Fiat Stilo ja mootorkelk, mis on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud andmetega vara kohta. Hagejalt elatise väljamõistmisel võttis kohus arvesse tema varalise seisundi kindlakstegemisel veel hagejale kuuluvat kinnisvara. Rapa Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on hageja talle kuulunud kinnistu vähem kui 2 kuu jooksul pärast kohtuotsuse tegemist võõrandanud U. P.. Nimetatud kinnistu võõrandmine ei saa olla asjaoluks hageja varalise seisundi halvenemisel, kuna hageja seletuse kohaselt asja väärtus hüvitati talle rahas. Hageja ja tema perekonna piisavalt head majanduslikku seisu 2005. aastal tõendab ka kinnistu soetamine Eestis. Hageja abikaasa on kantud kinnistusraamatusse XXXXXX XXXXX X-XX asuva korteriomandi omanikuna. Kinnistusraamatu kanne on tehtud 06.10.2005. Esitatud 22.02.2006 hageja ja tema abikaasa vahel sõlmitud abieluvaralepingust ilmneb, et neil kummalgi ei ole abielust tulenevaid õigusi teineteise olemasolevale või tulevasele omandile. Lähtuvalt abieluvaralepingust kuulub XXXXXX asuv korteriomand nüüd hageja abikaasale, kuid tõendeid selle kohta, et korteriomand oleks soetatud 2005. aastal üksnes hageja abikaasa rahaliste vahendite arvelt, kohtule esitatud ei ole. See annab aluse järeldada, et korteriomandi soetasid abikaasad enne abieluvaralepingu sõlmimist perekonnal olemasolevatest vahenditest. Pärast elatise väljamõistmist on hageja koos abikaasaga oma vara koosseisu suurendanud veel sõiduauto Fiat Stilo soetamisega ja võtnud selleks pangalaenu tagasimaksmise tähtajaga 16.08.2010 ja igakuise maksega 302,88 eurot. Autoga seotud igakuised kulud on hageja arvestuste kohaselt 554,56 eurot. Soetatud on ka mootorkelk. Samuti on hageja deklareerinud rahalised kohustused – eluasemelaenu igakuise makse 610 eurot ja autolaenu igakuise makse 302,88 eurot, kokku 912,88 eurot. Eluasemelaenu tasumise kohustus on nii hagejal kui tema abikaasal ja nimetatud laenukohustus oli hagejal olemas juba siis, kui temalt kohtuotsusega mõisteti välja elatis ega saa olla uueks asjaoluks varalise seisundi hindamisel käesolevas tsiviilasjas. Küll on aga võetud pärast elatise väljamõistmist täiendav laenukohustus auto ostmisega. Võrreldes hageja ja tema abikaasa varalist seisu 2004. aastal, so ajal, mil hagejalt mõisteti välja elatis, ja pärast elatise väljamõistmist, on kohtule esitatud tõenditega tõendatud, et hageja ja tema pere vara koosseis on suurenenud. 2005. aastal on hageja talle Eestis kuulunud

kinnistu küll võõrandanud ja saanud selle eest tulu, ostetud on korter Eestis, samuti sõiduauto ja mootorkelk. Tõendatud on ka uue rahalise kohustuse võtmine autolaenuna. 25.11.2008 ei ole hageja deklareerinud kohtule rahaliste kohustustena enam elatise võlgnevust ega elatise tasumiseks võetud laenu tagasimaksmise kohustust, millest võib järeldada et hagejal puudub elatisvõlg. Elatise võlgnevus ja võlgnevuse tasumine ei saa kohtu hinnangul olla arvestatav varalise seisundi hindamisel elatise vähendamise hagis. PKS § 71 kohaselt oli hagejal võimalus taotleda võlgnevusest vabastamist. Järgnevalt hindas kohus kostja varalist seisundit. Elatise väljamõistmise ajal tuvastas kohus kostja töötasuna 4 500 krooni kuus, muu vara tal puudus. Kostja sissetulekud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga on suurenenud, netopalk on suurenenud 6 660,40 krooni võrra. Kohtule esitatud andmetes oma sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta on kostja lisaks igakuiselt saadavale 11 160 krooni suurusele töötasule deklareerinud sissetulekuteks veel saadud ülalpidamismaksed summas 3 124 krooni ja lastetoetusena saadava 600 krooni. Seega on kostja deklareerinud oma igakuist netotulu summas 14 884 krooni, sellest laste ülalpidamiseks saadud tulu summas 3 724 krooni. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kostjale kuulub omandiõiguse alusel korteriomand ja omanikkanne on kinnistusraamatusse tehtud 22.11.2005 ning seatud on ka hüpoteek summas 801 000 krooni AS Sampo Pank kasuks. Vastavalt laenulepingu lisaks olevale laenu tagasimaksmise ja intresside maksmise graafikule on igakuuline makse 2 535,40 krooni. Kostja on deklareerinud igakuise makse suuruseks 3 200 krooni. Nimetatud korterit ega laenukohustust kostjal elatise väljamõistmise ajal ei olnud. Kohus luges tõendatuks, et kostja palk on suurenenud, ta on omandanud varana korteri, lisandunud on ka rahalised kohustused. Vältimatute püsikuludena on kostja deklareerinud kulutusi 8 115 krooni ja igakuise rahalise kohustusena eluaseme laenu tagasimakset summas 3 200 krooni. Ainult lastele tehtavaid kulutusi kostja ei ole näidanud. Maakohus on otsuses andnud hinnangu laste vajadustele. Hageja arvestuste kohaselt on 30.08.2000 sündinud R. R.i minimaalsete vajaduste rahuldamiseks vajalikud igakuulised kulutused 347,17 eurot (5 415,85 krooni): telefon 10 eurot, juuksur 17 eurot, riided 65 eurot, taskuraha 40 eurot, koolitarbed ja –väljasõidud 10 eurot, sünnipäevad ja sõprade juures käimine 20 eurot, tervishoiukulud 6,17 eurot, toit ja hügieenitarbed 179 eurot. XX.XX.XXXX sündinud M. P. minimaalsete vajaduste rahuldamiseks on igakuulised vajalikud kulutused 448,17 eurot (6 991,45 krooni): lasteaiamaks 181 eurot, juuksur 12 eurot, riided 65 eurot, lasteaia väljasõidud 5 eurot, tervishoiukulud 6,17 eurot, toit ja hügieenitarbed 179 eurot. Kokku on hageja arvestuste kohaselt temaga koos elavate laste minimaalsete vajaduste rahuldamise kulud 795,34 eurot. Hageja Eestis elavate laste vajadused vastavalt jõustunud kohtuotsusele olid 8 560 krooni kuus, sealhulgas 2 800 krooni eluruumi muretsemise kulu. Käesoleva aja seisuga hagejast lahus elavate laste M. ja G. minimaalsete vajaduste rahuldamiseks vajalikud kulud ühes kuus kostja arvestuste järgi on: taskuraha M.le 200 krooni, taskuraha G.le 100 krooni, riided mõlemale lapsele 800 krooni, jalanõud kahele 600 krooni, rohud, vitamiinid kahele 150 krooni, koolitarbed mõlemale 350 krooni, juuksur M.le 100 krooni, tantsuring M.l 50 krooni, motoring G.l 100 krooni, ujumine 42 krooni, hügieenitarbed 150 krooni, mobiiltelefonid kahele 150 krooni, sünnipäevad, ekskursioonid, teater, kino 250 krooni, kulud elektrile

(153:3=51; 2x51=102) 102 krooni, eluasemekulud (1 500:3=500; 2x500=1 000) 1 000 krooni, arvuti järelmaks (600:3=200; 2x200=400) 400 krooni, eluasemelaen ja kindlustus (3262:3=1 087; 2x1 087=2 174) 2 174 krooni, söök kahele lapsele 3 000 krooni. Kokku kulutused lastele 9 696 krooni, kummalegi lapsele 4 848 krooni. Hageja peab kostja poolt laste vajadusteks tehtavaid kulutusi ülemäära suureks, kuid kohtu hinnangul ei ole need ülepaisutatud. Elatise väljamõistmise ajal olid laste vajadused 8 560 krooni, millest 2 800 krooni vastas laste vajadustele eluruumi muretsemiseks. Peale eluruumi soetamist novembris 2005 vähendas kostja laste vajadusi sõltuvalt laenumaksete suurusele jaanuaris 2006, kuna arvestatud 2 800 krooni asemel osutus laste osaks eluaseme laenu ja kindlustuse kuumaksest 1 724 krooni ja laste vajadused olid tol hetkel (8 560-2 800+1 752=7 512) 7 512 krooni. Üldteada on asjaolu, et laste vajadused vanemaks saades ja seoses kooliminekuga (elatise väljamõistmise ajal G. koolis ei käinud) suurenevad, mistõttu kohus pidas põhjendatuks hagejast lahus elava lapse vajaduste suurenemist 2005-2009 s.o. 4 aasta jooksul ca 2 000 krooni võrra. Lisaks on mõjutanud vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust ka tarbijahinnaindeksi tõus. Hageja arvestuste kohaselt on eluasemekulud kokku 895,13 eurot, sinna hulka on arvestatud ka korteri üür 32,05 eurot ja korteri elekter 32,97 eurot. Kohus pidas põhjendatuks hageja ja temaga koos elavate laste eluasemekuludeks kulusid, mis on seotud elamisega eramus Soomes, so 830,11 eurot, mitte korteriga seotud kulutusi summas 65,12 eurot. Eluasemekuludest tuleb kanda pereliikmel 207,52 eurot, laste osa on seega 415,04 eurot. Seega pidas kohus põhjendatuks R. R.i vajadusi 554,69 euro ulatuses ( 347,17 + 207,52 eluasemele = 554,69) ja M. P. vajadusi 665,69 euro ulatuses (448,17 + 207,52 eluasemele = 655,69). Kokku on hagejaga koos elavate laste vajadused 1 210, 38 eurot. Lastetoetustena saab hageja pere 210,50 eurot ja seega jäävad vanemate kanda vajadused 999,88 eurot, so ca 1 000 euro ulatuses, kummagi vanema osa 500 eurot. Hagejast lahus elavate laste vajadused on 9 696 krooni. Igakuuline lastetoetus on 600 krooni ja vanemate kanda jäävad laste vajadused 9 096 krooni ulatuses, kummagi vanema osa 4 548 krooni. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008 on kuupalga alammäär 4 300 krooni ja elatise miinimummäär ühele lapsele 2 175 krooni. Kohus leidis, et hagejalt väljamõistetud elatise määra vähendamine hageja poolt taotletud summadeni, so alla kehtestatud elatusmiinimumimäära, ei ole põhjendatud. Hageja ülalpidamisel on kaks last, seega oleks elatisemiinimum 4 300 krooni kuus ehk 274,76 eurot mõlemale lapsele. Antud tsiviilasja sisulisel arutamisel ei leidnud tõendamist, et hageja ja temaga kooselavate laste ema ei suuda olukorras, kus hageja maksab kostjaga ühistele lastele elatist PKS § 61 lg-s 4 ettenähtud minimaalmääras so 274,76 eurot, rahuldada kooselavate laste vajadusi. Kohus tuvastas, et hageja ja temaga koos elavate laste teise vanema (ema) netosissetulek kuus on 4 286,72 eurot. Samuti luges kohus põhjendatuks ja vanemate poolt laste vajadusi rahuldavaks summaks kokku 1 000 eurot, millest kummagi vanema osa on 500 eurot. Hageja poolt kostjaga koos elavate laste vajaduste rahuldamisel miinimummääras ei jääks Soomes elavad lapsed vähemkindlustatuks. Laste ema 2 155,51 euro suurune sissetulek võimaldab laste vajaduste rahuldamist 500 euro ulatuses. Hageja netosissetulekuks kuus on 2 155,51 eurot, milline võimaldab rahuldada koos elavate laste vajadused pooles mahus, so 500

euro ulatuses ja allesjäävast 1 665,51 eurost maksta 274,76 eurot kostjaga kooselavate laste ülalpidamiseks. Hageja enda tarbimiseks jääb 1 380,75 eurot. Miinimummäärast suurema elatise väljamõistmisel tuleb samuti arvestada, et hagejaga kooselavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks. Hagejast lahus elavate laste vajadused pärast igakuulise lastetoetuse mahaarvamist on 9 096 krooni ulatuses, kummagi vanema osa 4 548 krooni. Samas tuleb arvestada sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Tulenevalt sellest on kostja kohustatud elatiselt tasuma tulumaksu 21%. Tulumaks 4 548 kroonilt on 955,08 krooni. Selleks, et kostjaga koos elavate laste vajadused saaksid rahuldatud, tuleb tasumisele kuuluv tulumaks liita elatisele ja selle võrra suureneb ka elatusraha suurus. Kuna vanematel on võrdne kohustus rahuldada laste vajadusi ja neid ülal pidada, peab hageja tasuma ka kostjaga koos elavate laste vajadustest poole, so summas 5 503 (4 548+955,08=5 503) krooni ja kohus peab põhjendatuks vähendada hagejalt väljamõistetud elatusraha suurust lapse kohta 3 000 kroonilt 2 750 kroonini ehk 175,72 eurot lapsele. Mõlemale lapsele kokku tuleb hagejal maksta sel juhul 351,44 eurot. Hagejaga koos elavate laste vajaduste rahuldamiseks on vaja hagejal tasuda võrdselt abikaasaga 500 eurot ja kostjaga koos elavate laste ülalpidamiseks 351,44 eurot võrdselt kostjaga. Hageja sissetulekud võimaldavad tal maksta sellist summat. Pärast elatise mahaarvamist jääb hagejal igakuisest netosissetulekust tema enda vajaduste rahuldamiseks kuus 1 304,31 eurot. Isiklike kulutuste kandmiseks ja oma varalise seisundi parendamiseks on hagejal võimalik loobuda autost ja mootorkelgust, jätkata lisaks palgatööle töötamist FIE-na ja seeläbi suurendada sissetulekuid. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks 1 500 krooni, kokku 3 000 krooni kuus. Apellant leiab, et kohus on rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse normi, mille tulemusena tuli väärale otsusele. Maakohus on tuvastanud, et käesolevas tsiviilasjas 12.03.2008 väljastatud palgatõendi kohaselt on apellandi brutopalk 1 295,62 eurot ja netopalk 920,66 eurot. 2007.a. maksustamisotsuse kohaselt on hageja töötasud kokku 33 861,44 eurot, millest keskmine kuu sissetulek moodustab 2 821,78 eurot ja netotulu aastas 25 866,11 eurot ja netotulu kuus 2 155,51 eurot. Lisaks netopalgale on apellant saanud ka muid sissetulekuid 1 234,85 euro ulatuses. Maakohus leiab, et maksustamisotsustega on tõendatud, et apellandi igakuised sissetulekud vaatamata palga suhtelisele stabiilsusele on võrreldes elatise kohtuotsuse väljamõistmise ajaga suurenenud 1 534,48 euro võrra. Kui elatise väljamõistmise ajal oli tuvastatud hageja netosissetulek palga näol summas 951,98 eurot, siis käesolevaks ajaks esitatud tõendite alusel on hageja netosissetulekuks 2 155,51 eurot. Sellise arutluse juures on maakohus jätnud välja selgitamata, millest tulenes palgatõendil näidatud ja kohtu poolt arvutatud kuu netosissetuleku vahe. Maksuteatise töötasude rida sisaldab endas ka erisoodustusi. Maakohus on jätnud välja selgitamata, kui suur osa töötasude real näidatud sissetulekutest oli saadud erisoodustusena, näiteks auto kasutamise eest. Erisoodustusena saadud hüve ei saa lugeda apellandi netosissetulekuks, kuna tööandja asja kasutamise eest ei saa ta raha, kuigi erisoodustus arvestaks kasutatava hüve rahaliselt väärtuselt. Maakohus on eeldanud, et järelikult on täiendavad sissetulekud. Apellant ei eita, et ta saab täiendavat tulu FIE-na tegutsemisest, kuid sellest hoolimata ei ole tema netosissetulek 2 155,51 eurot ehk 33 733,70 krooni, vaid tunduvalt väiksem. Maakohus on teinud arvutuse ka apellandi abikaasa sissetulekute kohta ja edaspidi käsitlenud apellandi ja tema abikaasa sissetulekuid ühiselt. Ka apellandi abikaasa sissetuleku

arvutamisel, on maakohus jätnud tuvastamata, kui suur osa töötasust on arvutatud erisoodustusena ja kui palju apellandi abikaasa reaalselt rahana kätte saab. Jääb selgusetuks, miks apellandi eraldi elavatele lastele elatise määramisel arvutab maakohus apellandi sissetulekute hulka ka apellandi abikaasa poolt teenitud töötasud ning apellandi abikaasale kuuluva vara ja jätab arvestamata asjaolu, et apellant ja apellandi abikaasa on sõlminud abieluvaralepingu, mis on kohtule ka esitatud. Abieluvaralepingu sisu on, et kummalgi lepingu poolel ei ole abielust tulenevaid õigusi teineteise varale. Eesti mõistes tähendab see, et abielu kestel omandatud vara on selle abikaasa lahusvara, kelle nimele see on registreeritud. Abieluvaralepingust võib selgelt aru saada, et lepingus on silmas peetud ka vara, mis oli lepingu sõlmimise hetkeks juba soetatud, muuhulgas korterit XXXXXX, mille soetamist on kohus abieluvara lepingust ja apellandi selgitusest, et see on soetatud abikaasa lahusvara arvelt, hoolimata lugenud apellandi poolt enda vara suurendamiseks. Samuti on kohus pidanud apellandi poolt enda vara suurendamiseks sõiduauto Fiat Stilo ostmist. Maakohus on leidnud, et apellandil on võimalik loobuda sõiduautost ja sellest tulenevalt autoga seotud kulutustest ning selle arvelt tasuda suuremat elatist apellandist lahuselavatele lastele. Apellant selgitab, et tulenevalt tema elukohast ei ole tal võimalik sõiduautost loobuda, sest tal ei oleks sellisel juhul võimalik enam tööl käia ega apellandiga kooselavaid lapsi lasteaeda viia. Apellandi elukoha lähedalt ei liigu ühtegi tööle ja laste lasteaia lähedale minevat ühistransporti. Seega on sõiduauto omamine apellandile eluliselt vajalik. Maakohus tuvastas, et vastustaja sissetulekud võrreldes 2005. aastaga, mil elatis lastele välja mõisteti, on mitu korda suurenenud ja ainus kohustus, mis on juurde tulnud on eluaseme laenu maksmine. Samas on juurde soetatud ka kinnisvara korteri näol, mida vastustajal 2005. aastal ei olnud. Maakohus on jätnud arvestamata vastustaja majandusliku olukorra paranemise ja sellest tulenevalt täiendavalt lastele elatise saamise vajaduse vähenemise. Apellandile jääb selgusetuks, miks on kohus arvestanud apellandist lahus elavate laste elatise vajaduseks kokku 9 096 krooni, mis teeb kummagi vanema osaks 4 548 krooni ehk ühe lapse kohta 2 274 krooni, kuid sellest hoolimata vähendanud elatist 3 000 kroonilt 2 750 kroonini, tervelt 476 krooni lapse kohta rohkem, kui laste vajadused vastustaja hinnangul? Tulenevalt TsMS § 436 lg 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta mõistab välja just 2 750 krooni elatist lapse kohta. Maakohus on tuvastanud, et apellandi hinnangul on tema minimaalsed väljaminekud: eluaseme laenu igakuine apellandi poolt tasutav osa summas 305 eurot, autolaenu igakuine makse summas 302,88 eurot ja vältimatute püsikuludena kulutused toidule 716,02 eurot, kulutused transpordile (bensiin ja autotulumaks) summas 191,18 eurot, sidekulud internet 24,90 eurot, kulutused tervishoiule 21,33 eurot, auto kindlustus 60,50 - kokku kulutused summas 1621,80 eurot, millele lisandub maakohtu poolt tuvastatud apellandiga kooselavate laste kulutused summas 500 eurot. Kokku on kohus tuvastanud apellandi kulutusi igakuiselt 2 121,80 euro eest. Seega jääb kohtu poolt tehtud arvestuste järgi apellandile peale hädavajaliku kulutuste kandmist 33,71 eurot. Selles arvestuses ei ole veel arvesse võetud apellandist lahus elavatele lastele tasutav elatis. Apellant hindab ise, et kulutusi optimeerides on tal võimalik tasuda temast lahus elavatele lastele elatist kokku 3 000 krooni kuus ehk 1 500 krooni ühe lapse kohta. Nagu ka maakohtu enda poolt tehtud arvutused näitavad, on maakohus vaidlustatava otsusega seadnud apellandi olukorda, kus ta on kohustatud olulisel määral halvendama endaga koos elavate laste võimalusi, selleks, et täita kohtu poolt väljamõistetud elatise maksmise kohustust. Maakohus ei ole arvestanud elatise vähendamisel vastustaja majandusliku olukorra paranemist ega apellandi majandusliku olukorra halvenemist seoses kahe ülalpeetava lisandumisega poeg M. P. ja abikaasa lapsendatud laps R. R.i näol.

Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega ka menetlusõiguse normi rikkumist, mis annaks alust otsuse tühistamiseks. Apellant pöördus kohtusse väljamõistetud elatusraha vähendamiseks tuginedes PKS § 61 lgle 3 ja 5 põhjendusel, et temaga kooselavad lapsed on halvemas olukorras, kui kostja juures elavad lapsed, ning tal ei ole võimalik majandusliku olukorra tõttu maksta kummalegi lapsele kuus 3000 krooni. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus PKS § 61 lg 3 järgi elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta, so elatist vastavalt muutunud olukorrale suurendada või vähendada. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Seega elatusraha väljamõistmisel tuleb arvesse võtta lapse normaalseks vajaduseks minevaid kulutusi ning vanemate varalist seisundit. Seejuures PKS 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja taotles elatusraha muutmist suuruses, mis on väiksem PKS § 61 lg-s 4 sätestatud miinimummäärast. Selline õigus on kohtul olemas PKS § 61 lg 5 järgi, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Maakohus on analüüsinud esitatud tõendeid nii Soomes kui ka Eestis elavate laste vajaduste kui ka vanemate varalise seisundi osas ning sellest tulenevalt on hagi osaliselt rahuldatud. Seega on täidetud PKS § 61 lg 3 nõue ning otsus vastab TsMS § 442 lg 8 nõudele. Maakohus on tsiviilasja läbivaatamisel juhindunud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.03.2007 otsuses nr 3-2-1-21-07 olevatest seisukohtadest. Kolleegium nõustub maakohtuga ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks korrata esimese astme kohtu otsuses olevaid põhjendusi. Maakohus tuvastas, et poolte ühiste laste vajadusteks kuus kulub 9 696 krooni, millest 600 krooni on kaetud lastetoetusega. Seega ühele lapsele tuleb teha vanemate poolt kulutusi kokku 4548 krooni, millest ühe vanema osa on 2274 krooni, mis on ligilähedane summa PKS § 61 lg-s 4 sätestatud igakuise elatusraha miinimummäärale, milleks on 2175 krooni. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja peab saadud elatusrahalt maksma tulumaksu 21 %, mistõttu ei jää laste vajadusteks kogu hageja poolt tasutud summat. Seega on põhjendatud elatusraha väljamõistmisel võtta arvesse ka tulumaks 21%. Selle tulemusena ongi kohus saanud kahele lapsele elatusraha suuruseks 5503 krooni, millest ühele lapsele langev osa moodustab 2751,50 krooni. Kohus on pidanud vajalikuks välja mõista ühele lapsele 2750 krooni. Õige on, et elatise väljamõistmisel tuleb arvesse võtta ka Soomes olevat elatustaset ning Soomes elavatele lastele minevaid kulutusi, mis võivad olla suuremad võrreldes Eestis olevate kuludega, kuid seda on ka kohus arvesse võtnud. Kohus tuvastas, et Soomes hagejaga kooselavate laste vajadused on 1 210, 38 eurot, lastetoetustena saab hageja pere 210,50 eurot ja seega jäävad vanemate kanda 999,88 eurot, so ca 1 000 eurot, millest kummagi vanema osa on 500 eurot, so mis ületab Eestis elavate laste kulutusi, milleks on 5503 krooni ( 860,22 eurot).

Maakohus, analüüsides tõendeid, tuvastas, et hageja on võimeline maksma kuus 5503 krooni Eestis elavale kahele lapsele ning hageja juures elavad lapsed ei jää halvemasse olukorda võrreldes kostja juures elavate lastega. Maakohus on elatusraha nõude läbivaatamisel juhindunud laste võrdse kohtlemise põhimõttest. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et elatusraha muutmise nõude läbivaatamisel on arvesse võetud ka Soomes elavate laste teise vanema, so ema, sissetulekut. See on vajalik majandusliku olukorra väljaselgitamiseks Soomes elavate laste osas, kuivõrd ka teisel vanemal lasub laste suhtes ülalpidamiskohustus. Maakohus on hageja sissetuleku tuvastamisel võtnud põhjendatult aluseks 2007.a maksustamisotsuse, milles kajastub hageja töötasu. Apellant ei nõustu maakohtuga, et kohus luges hageja keskmiseks netopalgaks kuus 2007.a. 2 821,78 eurot ehk 33 861,44 krooni ning ei võtnud arvesse, kui suur oli erisoodustuste osa. Samas ei ole apellant esitanud tõendit selle kohta, millist osa maksustamisotsuses olevast töötasu summast ei saa lugeda reaalseks sissetulekuks. Vastustaja juhib põhjendatult sellele tähelepanu, et erisoodustus on rahaliselt hinnatav hüve. 2007.a. maksustamisotsuses on loetud jaotuses “Töötasud „ kokku töötasuks 33 861,44 eurot (II kd. lk.47). Seega on antud summa arvestatud maksustamisel töötasuna ehk sissetulekuna. Seetõttu on ka kohus seda arvesse võtnud. Apellant ei eita, et ta töötab FIE-na ning saab täiendavat tulu, kuid sellest hoolimata ei ole tema netosissetulek 2155,51 eurot, kuid jätab märkimata, milline on siis tema tegelik sissetulek. Maakohus on põhjendatult arvesse võtnud hageja varandusliku seisu hindamisel nii olemaolevat vara kui ka võetud kohustusi, mis näitab võimaluste olemasolu rahaliste kohustuste võtmiseks. Asjaolu, et pooled on sõlminud abieluvara lepingu, ei anna alust käesolevas tsiviilasjas teistsuguse otsuse tegemiseks. Apellatsioonkaebus on vastuoluline, mille kohaselt ei ole apellandil üldsegi võimalik Eestis elavatele lastele elatusraha maksta, samas tunnistab apellant siiski võimalust kulutusi optimeerida ning maksta kummalegi lapsele 1500 krooni. 09.10.2008 kohtuistungi protokollist ilmneb, et hageja nõustus maksma kummalegi lapsele kuus 1565 krooni (t. lk. 29). Kolleegium leiab, et toimikus olevad tõendid ning apellatsioonkaebuses olevad väited ei anna õiguslikku alust PKS § 61 lg 5 kohaldamiseks ning elatise suuruse vähendamiseks alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestud kuupalga alammäära. Kuivõrd apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.