lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-03-110/25

Võlaõigus › Muud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.01.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-03-110/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.01.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2873
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Egon Konsand, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2010 Tartu

Tsiviilasja number

2-03-110

Tsiviilasi

Galina Stepanova hagi KÜ XXX vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

5000 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. augusti 2009 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ XXX apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): KÜ XXX (RK: 80015323), esindaja Anatoli Orlov Vastustaja (hageja): Galina Stepanova esindaja Jevgenia Tušinskaja

RESOLUTSIOON

Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Viru Maakohtu 10. augusti 2009 otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta Galina Stepanova hagi KÜ XXX vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Välja mõista Galina Stepanovalt KÜ XXX kasuks

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 1000 (üks tuhat) krooni. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule

kättetoimetamisest.

esitada päeva

kassatsioonkaebuse jooksul otsuse

Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Galina Stepanova esitas 06.03.2003 kohtule hagiavalduse KÜ XXX vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on G. Stepanova alates 1997 KÜ XXX liige ja korteri nr 206 omanik korteriühistule kuuluvas elumajas. 08.09.1997 sõlmis hageja korteriühistuga lepingu erastatud eluruumi ja selle juurde kuuluva mõttelise osa teenindamise kohta. Vastavalt lepingu punktile 3.8 kohustus korteriühistu tagama korteriomanikule elektrivarustuse. Korteriühistu kohustus lahendama lepingu täitmise ajal tekkivaid probleeme, lähtudes korteriomaniku huvidest ja lepingu sätetest (lepingu punkt 3.14). 25.10.2002 katkestati korteriühistu taotlusel hageja korteri nr 206 elektrivarustus, millega rikuti lepingu tingimusi. Korteriühistu juhatuse esimehe sõnul rakendati neid meetmeid hageja suhtes korteriühistu liikmete 05.05.1998 üldkoosoleku otsuse alusel seoses hagejal oleva võlgnevusega tarbitud elektri eest. Hageja on regulaarselt tasunud korteriühistu raamatupidaja esitatavad elektriarved. Vaatamata hageja 28.11.2002 pöördumisele korteriühistu juhatuse esimehe poole ei saanud hageja temalt oletatava võlgnevuse täielikku ja konkreetset arvutust. A.O. 14.12.2002 vastusest hageja järelepärimisele selgus, et võlgnevust kui sellist hagejal ei olegi, tegu on vähemmaksetega. Korteri väljalülitamine elektrivõrgust rikkus hageja põhiseaduslikke õigusi. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-le 32 on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Elektrist ilma jäädes puudus hagejal võimalus lugeda raamatut, vaadata televiisorit, valmistada sööki. Olukord, millesse hageja kostja süül sattus, oli hageja jaoks alandav ja solvav, see tekitas hingevalu ja kannatusi. Kostja ebaseadusliku tegevusega on hagejale tekitatud oluline materiaalne kahju. Hageja palus sisse nõuda kostjalt tema kasuks mittevaralise kahju hüvituseks 15 000 krooni.
2.Kostja KÜ XXX hagi ei tunnistanud. Elektrienergia väljalülitamisega hageja korteris tema põhiseaduslikke õigusi rikutud ei ole. Korteri soojuse, elektrienergia, veega jne varustamine ei kuulu põhiseadusega tagatud

põhiõiguste ega vabaduste juurde. Korteris nr 206 elektrienergia väljalülitamine on põhjendatud, kuna põhineb korteriühistu sisenormatiivaktidel (põhikiri, üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute otsused). 25.07.2000 KÜ põhikirja p 38 alusel on ühistu juhtimisorganid liikmete üldkoosolek ja juhatus. KÜ põhikirja p 40 alusel on liikmete üldkoosolek ühistu kõrgeim juhtimisorgan, mistõttu on juhatus kohustatud täitma üldkoosoleku otsuseid. 05.05.1998 otsustas üldkoosolek, et korteritasu tuleb maksta kuni maksekuule järgneva kuu 20. kuupäevani, pärast seda tuleb sisse nõuda viivis 0,2% iga viivitatud päeva eest, kuni 2-kuulise võlgnevuse korral tuleb välja lülitada elektrienergia ja rohkem kui 3-kuulise võlgnevuse korral anda võla sissenõudmine kohtusse. Selle otsuse poolt hääletasid 87 liiget ja vastu oli 1 liige. Otsust pole keegi vaidlustanud, mistõttu juhatus pidi üldkoosoleku otsust täitma. Hageja kirjutas 08.09.1997 omakäeliselt lepingule alla ning oli nõus sellega, et tema korteri võib korteriühistu tarbitavatest teenustest välja lülitada (lepingu p 5.2). Hagejal on majas veel üks korter, kus ta alaliselt elab, seetõttu ei ole alust rääkida sellest, et rikutakse hageja põhiseaduslikke õigusi. Hageja pole kuni käesoleva ajani võlga korteriühistu ees kustutanud. Hageja pole tõendanud, et tema põhiseaduslikke õigusi rikutakse ning millist kahju korteriühistu hagejale tekitas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kõik kohtukulud hageja kanda.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohtu 10. augusti 2009 otsusega rahuldati G. Stepanova hagi osaliselt ning mõisteti korteriühistult XXX G. Stepanova kasuks välja mittevaralise kahju hüvitamiseks 5000 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja on Narvas XXX korteriomandi omanik. Eluruumi elamiskõlblikkuse osaks on kaasajal eluruumi varustatus vee, elektrienergia ja gaasiga, kui see on vajalik korteri kütmiseks, vee soojendamiseks või gaasipliidi kasutamiseks. Jättes eluruumi valdaja eelpoolnimetatud teenustest ilma, on korteriühistu piiranud korteriomandi valdaja õigust oma omandit sihipäraselt kasutada, s.o. riivanud korteriomaniku omandiõigust. PS § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Elektrituruseaduse §-d 8 ja 90 lubavad võrguettevõtjal katkestada võrguühenduse liitumispunktis või energia edastamise või jaotamise, teatades sellest kirjalikult ette vähemalt seitse päeva, kui tarbija võlgneb energia või võrguteenuse kasutamise eest. Korteriühistu ei ole elektrituruseaduses sätestatud võrguettevõtjaks, kellele on seadusega selline õigus antud. Vastavalt elektrienergia ostu-müügilepingule ostab KÜ XXX elektrienergiat AS-lt Narva Elektrivõrk. Seega oli KÜ XXX tegevus hagejal elektrienergia väljalülitamisel õigusvastane, kuna rikkus hageja omandiõigust. Kostja vastuväited selle kohta, et korteriühistu liikmete üldkoosolekul oli vastuvõetud otsus elektrienergia väljalülitamisest ja et hageja ise kirjutas lepingule alla, kus oli sätestatud võimalus elektrienergia väljalülitamiseks, on asjakohatud, kuna keegi ei pea täitma ebaseaduslike otsuseid ning lepingute ebaseaduslikud punktid on tühised. PS § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Sama paragrahvi lg 6 esimesest lausest tulenevalt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Vastavalt VÕS § 128 lg 1 hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Tulenevalt VÕS § 130 lg-st 2 isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Ülalnimetatud sätete alusel vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-07, p 12). VÕS § 1045 lg 1 p-de 2 ja 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamisega ja seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi, st et tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktilise vastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vaidlust ei ole selles, et kostja lülitas hageja korteris elektri välja. Hageja on esitanud hagis nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, seega peab hageja muuhulgas tõendama, et temal esineb õiguslikus mõttes mittevaraline kahju. Vastavalt VÕS § 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tema mittevaraline kahju seisneb selles, et kostja on rikkunud hageja tavalist elulaadi korteri kasutamisel, tekitades talle täiendavaid kulutusi kui ka hingelisi kannatusi. Elekter oli külmal ajal välja lülitatud. Hagejal ei olnud võimalik iga päev jälgida isiklikke hügieeninorme tema jaoks tavalises olukorras, mis tekitas ebamugavust tema isiklikus elus, tekitades hingelist valu. Hageja majapidamise tavaliseks viisiks oli söögi valmistamine elektripliidil. Pärast elektrienergia väljalülitamist muutus sooja toidu valmistamine võimatuks, mis tekitas hagejale hingepiina. Elektrienergia äravõtmisega oli hagejalt võetud ära võimalus kasutada telerit. Ka kirjanduse lugemine oli piiratud, mis tekitas hingelisi läbielamisi. Oma eluruumi valgustamiseks oli hageja sunnitud kasutama küünlavalgust. Vastavalt VÕS § 1045 punktile 5 kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Korteriomandi elamiskõlblikkuse hädavajalikuks osaks on kaasajal ka selle varustatus elektrienergiaga, kuna see on vajalik vee soojendamiseks, söögi valmistamiseks või olmetehnika kasutamiseks. Kohus loeb need asjaolud üldtuntuks TsMS § 231 lg 1 mõttes. Jättes korteriomandi valdaja eelpoolnimetatud teenusest ilma, on korteriühistu piiranud korteriomandi valdaja õigust oma omandit sihipäraselt kasutada, s.o riivanud korteriomaniku omandiõigust.

Riigikohus on lugenud mittevaraliseks kahjuks ka isiku heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses (otsus nr 3-2-1-1-01). Mittevaralise kahjuna õiguslikus tähenduses ei ole arvestatav igasugune terviserike või ebameeldiv elukogemus. Kohus peab igal konkreetsel juhul otsustama, kas üldse esineb sellist kahju, mida oleks vaja rahaliselt kompenseerida (otsus nr 3-2-1-11-04). Kohus leidis, et hageja on veenvalt põhjendanud, et seoses nelja järjestikuse aasta vältel tema korteris elektrienergia väljalülitamisega oli ta sunnitud muutma oma elukorraldust, loobuma oma harrastustest, tema heaolu on langenud. Kohus on veendunud, et see tekitas hagejale mittevaralist kahju. Mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramisel objektiivsed kriteeriumid puuduvad. Mitmetes lahendites märkis Riigikohtu tsiviilkolleegium (nr 3-2-1-105-01, nr 3-2-1-1-01, nr 3-2-1-39-03, nr 3-2-1-152-03, nr 3-2-1-34-05, nr 3-2-1-51-05), et mittevaralise kahju hüvitise suuruse määrab kohus kindlaks oma siseveendumuse kohaselt ning kõiki asjaolusid arvestades ja lähtudes mõistlikkuse põhimõttest (VÕS § 127 lg 6, TsMS § 233 lg 1). Kohus hindab mittevaralise kahju tekkimist kõigi esitatud asjaolude alusel ka ilma, et hageja rikkumise aluseks olevaid asjaolusid ise kahju aluseks olevate asjaoludena nimetab. Hüvitise suuruse otsustamisel ei tohi kohus ületada nõude piire ning peab arvestama kõiki rikkumisega seonduvaid asjaolusid, rikkuja süü astet, tema käitumist ja suhtumist kannatanusse, rikkumise laadi ja raskust, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimisel ja teisi asjaolusid, millega arvestamata jätmine võib kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. VÕS § 130 lõige 2 kohustab kahjustatud isikule maksma mittevaralise kahju hüvitusena mõistlikku rahasummat. Kohus hindas kahju tekitamise asjaolusid (elektrienergia väljalülitamine, hageja omandiõiguse rikkumine), kahju ulatust iseloomu (hageja korteriomandis elektrienergia puudumine 4 aasta jooksul) ja kostja suhtumist kannatanusse (ei ole tundnud huvi hageja seisundi ja kahju kohtuvälise hüvitamise vastu, vaatamata prokuratuuri kirjale ei lülitanud viivitamatult sisse elektrienergiat), süü astet (hooletus) ning ka seda, millise hüve kahjustamise eest hüvitist nõutakse (inimese omandiõigus). Korteriühistu on mittetulundusühing, mis ei saa teenida kasu. Kohus leidis, et KÜ XXX varalist olukorda arvestades on võimalik G. Stepanova hagi mittevaralise kahju nõudes rahuldada summas 5000 krooni. Hageja heaolu langemine, vajadus muuta oma elukorraldust, loobuda oma harrastustest, hügieeniliste protseduuride ja söögi valmistamise võimatus seoses elektrienergia väljalülitamisega on kahju tekitamine, mis tuleb hüvitada kostjalt välja mõistetava summaga 5000 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4.KÜ XXX esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 10. augusti 2009 otsuse ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on otsus vastuolus TsMS § 442 lg-ga 8;

2) jättis kohus hindamata apellandi poolt esitatud tõendid selle kohta, et sel ajal, kui korter nr 206 oli elektrivarustusest välja lülitatud, omas vastustaja veel kahte korteriomandit (XXX majas korter nr 53 ja Rahu 8-79 Narvas), samuti suvilat, kus ta ööpäevaringselt elas;

3) on vastustaja poolt toodud hagi põhjendused (vastustajal ei olnud võimalik iga päev jälgida isikliku hügieeninorme, sooja toidu valmistamine oli võimatu, ei saanud kasutada telerit, lugeda kirjandust, pidi kasutama küünlavalgust) vastuolus kostja poolt esitatud tõenditega; 4) ei ole vastustajale mittevaralist kahju tekitatud, kuna vastustaja ei esitanud tõendeid, et ta elas Narvas XXX. Kohus ei selgitanud enne otsuse tegemist välja, kus vastustaja tegelikult elas. Kui vastustaja ei elanud Narvas XXX, siis tema omandiõigust ei rikutud; 5) ei analüüsinud kohus tõendeid, mis viitavad sellele, et vastustaja omandiõigust ei rikutud; 6) ei rikkunud apellant vastustaja omandiõigust, samuti ei tekitatud kahju vastustaja tervisele. Vastustaja ei esitanud ühtki tõendit selle kohta, et talle tekitati ka tervisekahju. VÕS § 128 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi; 7) kuna vastustaja tasus korteri aadressil XXX Narva ja elektri eest korralikult, ei rikutud seega tema õigust saada elementaarseid teenuseid, mis olid seotud elektrienergiaga; 8) ei analüüsinud kohus hüvitise suurust.

5.G. Stepanova vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning mõista apellandilt välja vastustaja poolt kantud menetluskulud summas 850 krooni. Vastustaja vastuväidete kohaselt: 1) ei vasta apellatsioonkaebus TsMS §-le 633, sest puudub TsMS § 633 lg 3 p-de 1 ja 2 kohane viide materiaalõigusnormi rikkumisele kohtu poolt. Seega nõustub apellant kohtu kohaldatud normidega vaidluse lahendamisel. Apellandi viide kohtu poolt TsMS § 442 lõike 8 rikkumisele on paljasõnaline. Apellant ei vaidlusta oma kaebuses faktilisi asjaolusid (TsMS § 652 lg 1 p 1) ega too uusi faktilisi asjaolusid (TsMS § 652 lg 1 p 2). TsMS § 637 lõike 2 kohaselt kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine. Seega on apellatsioonkaebus põhjendamata ja seda ei saa võtta menetlusse; 2) ei eitanud apellant kohtuistungil fakti, et ta lülitas hagejal elektrienergia välja pika aja vältel ja tegi takistusi selle kasutamiseks. Ta ei eita seda ka apellatsioonkaebuses. Elektrienergia väljalülitamist hageja korteris õigustab kostja KÜ liikmete üldkoosoleku otsusega, kuid Viru Ringkonnaprokuratuuri 04.06.2008 määrusega kriminaalasjas nr 03733000021 (tl 8) on tuvastatud, et üldkoosoleku 05.05.1998 protokoll, mis väidetavalt sisaldas otsust elektrienergia väljalülitamiseks, ei vasta tegelikkusele, kuna hääletamist selles küsimuses ei toimunud ning sellist otsust vastu ei võetud; 3) on kohtu viidetega materiaalõiguse normidele ja Riigikohtu lahenditele kindlaks tehtud, et apellandi tegudega on hagejale tekitatud mittevaraline kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu 10. augusti 2009 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab G. Stepanova hagi KÜ XXX vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata.
7.Nähtuvalt maakohtule esitatud hagiavaldusest tugineb hageja talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes asjaolule, et kostja rikkus nende vahel 08.09.1997 sõlmitud erastatud eluruumi ja selle juurde kuuluva mõttelise osa teenindamise lepingut (I kd tl 18), kuna vastavalt lepingu punktile 3.8 kohustus korteriühistu tagama korteriomanikule elektrivarustuse, kuid 25.10.2002 katkestati korteriühistu taotlusel hageja korteri nr 206 elektrienergiaga varustamine.

Asja materjalide kohaselt oli hageja ja kostja vahel 08.09.1997 sõlmitud leping, mille punkti 3.8 järgi kostja kohustus muuhulgas kindlustama hageja eluruum elektrienergiaga. Oma kohustuse täitmiseks sõlmis korteriühistu omakorda lepingu elektrienergia ostuks-müügiks AS-ga Narva Elektrivõrk (I kd tl 105-107).

8.Õige on apellandi väide, et maakohus on asja lahendamisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning seetõttu tuleb maakohtu vaidlustatud otsus tühistada. Kuna hageja enda väitel tekitati talle kahju lepingu rikkumisega, siis on maakohus ebaõigesti kohaldanud kahju õigusvastast tekitamist reguleerivaid sätteid (VÕS § 1043; 1045 lg 1 p-d 2, 5, 7; 1050 lg 1). Seoses sellega, et väidetav mittevaraline kahju on tekkinud seoses lepingulise suhtega, ei ole asjakohased ka maakohtu vaidlustatud otsuses esitatud viited Riigikohtu lahenditele. Lepingu rikkumisest tuleneva mittevaralise kahju nõude lahendamisel kuulub kohaldamisele VÕS § 134 lg 1, mille kohaselt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralist kahju. Seega on hageja poolt esitatud faktilistest asjaoludest tulenevalt on tema nõude materiaalõiguslik alus VÕS § 134 lg 1.
9.VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Nimetatud sättest ning VÕS § 134 lg-st 1 tulenevalt hageja ja kostja vahel 08.09.1997 sõlmitud erastatud eluruumi ja selle juurde kuuluva mõttelise osa teenindamise lepingu rikkumise korral ei hõlma kahju ärahoidmise eesmärk mittevaralise kahju nõude esitamise võimalust. Võimalik võiks olla vaid varalise kahju nõue, kuid seda ei ole hageja esitanud. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et lepinguliste kohustuste rikkumise korral mittevaralise kahju hüvitamise nõuet üldreeglina esitada ei saa. Hageja ei ole tõendanud, et lepinguline kohustus oli suunatud just mittevaralise huvi järgimisele ning, et vaidlusalune leping oleks kohustanud korteriühistut kaitsma hagejat mittevaralise kahju eest. Seetõttu ei saanud mittevaraline kahju olla kostjale ettenähtav.
10.Kuna antud juhul ei ole seadusest tulenevalt võimalik mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamine, siis ringkonnakohus ei vasta nendele hageja väidetele, mis olid esitatud seoses sellega, et kostja rikkus tema tavalist elulaadi korteri kasutamisel, tekitas täiendavaid kulutusi ja hingelisi kannatusi. Samuti ei hinda ringkonnakohus kostja vastuväiteid, mis olid esitatud seoses sellega, et hagejal oli mitu eluruumi ning ta ei elanud reaalselt eluruumis XXX, ja et hagejale ei ole tekitatud füüsilist ega hingelist valu ja kannatusi.
11.Vastavalt 01.01.2006 jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Antud menetlus algas 06.03.2003. TsMS § 60 lg 1 kohaselt (kehtis kuni 01.01.2006) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi jääb rahuldamata ja apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb vastavalt sellele jagada ka menetluskulud. Maakohtus hageja poolt kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda, kostja ei ole maakohtus menetluskulude kohta kuludokumente esitanud. Apellatsiooniastmes on kostja tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1000 krooni ning kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis tuleb see summa välja mõista hagejalt kostja kasuks. Hageja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Üllar Roostoja

Egon Konsand

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja