Võlaõigus › Muud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

põhiõiguste ega vabaduste juurde. Korteris nr 206 elektrienergia väljalülitamine on põhjendatud, kuna põhineb korteriühistu sisenormatiivaktidel (põhikiri, üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute otsused). 25.07.2000 KÜ põhikirja p 38 alusel on ühistu juhtimisorganid liikmete üldkoosolek ja juhatus. KÜ põhikirja p 40 alusel on liikmete üldkoosolek ühistu kõrgeim juhtimisorgan, mistõttu on juhatus kohustatud täitma üldkoosoleku otsuseid. 05.05.1998 otsustas üldkoosolek, et korteritasu tuleb maksta kuni maksekuule järgneva kuu 20. kuupäevani, pärast seda tuleb sisse nõuda viivis 0,2% iga viivitatud päeva eest, kuni 2-kuulise võlgnevuse korral tuleb välja lülitada elektrienergia ja rohkem kui 3-kuulise võlgnevuse korral anda võla sissenõudmine kohtusse. Selle otsuse poolt hääletasid 87 liiget ja vastu oli 1 liige. Otsust pole keegi vaidlustanud, mistõttu juhatus pidi üldkoosoleku otsust täitma. Hageja kirjutas 08.09.1997 omakäeliselt lepingule alla ning oli nõus sellega, et tema korteri võib korteriühistu tarbitavatest teenustest välja lülitada (lepingu p 5.2). Hagejal on majas veel üks korter, kus ta alaliselt elab, seetõttu ei ole alust rääkida sellest, et rikutakse hageja põhiseaduslikke õigusi. Hageja pole kuni käesoleva ajani võlga korteriühistu ees kustutanud. Hageja pole tõendanud, et tema põhiseaduslikke õigusi rikutakse ning millist kahju korteriühistu hagejale tekitas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kõik kohtukulud hageja kanda.

MAAKOHTU LAHEND

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Sama paragrahvi lg 6 esimesest lausest tulenevalt kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Vastavalt VÕS § 128 lg 1 hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Tulenevalt VÕS § 130 lg-st 2 isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Ülalnimetatud sätete alusel vastutuse tekkimise eelduseks on vajalik järgmise nelja elemendi samaaegne olemasolu: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-07, p 12). VÕS § 1045 lg 1 p-de 2 ja 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahju tekitamisega ja seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kahjude hüvitamise kohustus väljaspool lepingulisi suhteid tekib siis, kui rikutakse mingit üldist kehtivat hoolsusnormi, st et tehakse midagi, mis ei ole lubatud, või jäetakse tegemata midagi sellist, milleks ollakse kohustatud. Deliktilise vastutuse tekkimise ainsaks aluseks on kohustuslike õigusnormide rikkumine. Vaidlust ei ole selles, et kostja lülitas hageja korteris elektri välja. Hageja on esitanud hagis nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, seega peab hageja muuhulgas tõendama, et temal esineb õiguslikus mõttes mittevaraline kahju. Vastavalt VÕS § 1043 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja on hagiavalduses märkinud, et tema mittevaraline kahju seisneb selles, et kostja on rikkunud hageja tavalist elulaadi korteri kasutamisel, tekitades talle täiendavaid kulutusi kui ka hingelisi kannatusi. Elekter oli külmal ajal välja lülitatud. Hagejal ei olnud võimalik iga päev jälgida isiklikke hügieeninorme tema jaoks tavalises olukorras, mis tekitas ebamugavust tema isiklikus elus, tekitades hingelist valu. Hageja majapidamise tavaliseks viisiks oli söögi valmistamine elektripliidil. Pärast elektrienergia väljalülitamist muutus sooja toidu valmistamine võimatuks, mis tekitas hagejale hingepiina. Elektrienergia äravõtmisega oli hagejalt võetud ära võimalus kasutada telerit. Ka kirjanduse lugemine oli piiratud, mis tekitas hingelisi läbielamisi. Oma eluruumi valgustamiseks oli hageja sunnitud kasutama küünlavalgust. Vastavalt VÕS § 1045 punktile 5 kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Korteriomandi elamiskõlblikkuse hädavajalikuks osaks on kaasajal ka selle varustatus elektrienergiaga, kuna see on vajalik vee soojendamiseks, söögi valmistamiseks või olmetehnika kasutamiseks. Kohus loeb need asjaolud üldtuntuks TsMS § 231 lg 1 mõttes. Jättes korteriomandi valdaja eelpoolnimetatud teenusest ilma, on korteriühistu piiranud korteriomandi valdaja õigust oma omandit sihipäraselt kasutada, s.o riivanud korteriomaniku omandiõigust.

Riigikohus on lugenud mittevaraliseks kahjuks ka isiku heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses (otsus nr 3-2-1-1-01). Mittevaralise kahjuna õiguslikus tähenduses ei ole arvestatav igasugune terviserike või ebameeldiv elukogemus. Kohus peab igal konkreetsel juhul otsustama, kas üldse esineb sellist kahju, mida oleks vaja rahaliselt kompenseerida (otsus nr 3-2-1-11-04). Kohus leidis, et hageja on veenvalt põhjendanud, et seoses nelja järjestikuse aasta vältel tema korteris elektrienergia väljalülitamisega oli ta sunnitud muutma oma elukorraldust, loobuma oma harrastustest, tema heaolu on langenud. Kohus on veendunud, et see tekitas hagejale mittevaralist kahju. Mittevaralise kahju suuruse kindlaksmääramisel objektiivsed kriteeriumid puuduvad. Mitmetes lahendites märkis Riigikohtu tsiviilkolleegium (nr 3-2-1-105-01, nr 3-2-1-1-01, nr 3-2-1-39-03, nr 3-2-1-152-03, nr 3-2-1-34-05, nr 3-2-1-51-05), et mittevaralise kahju hüvitise suuruse määrab kohus kindlaks oma siseveendumuse kohaselt ning kõiki asjaolusid arvestades ja lähtudes mõistlikkuse põhimõttest (VÕS § 127 lg 6, TsMS § 233 lg 1). Kohus hindab mittevaralise kahju tekkimist kõigi esitatud asjaolude alusel ka ilma, et hageja rikkumise aluseks olevaid asjaolusid ise kahju aluseks olevate asjaoludena nimetab. Hüvitise suuruse otsustamisel ei tohi kohus ületada nõude piire ning peab arvestama kõiki rikkumisega seonduvaid asjaolusid, rikkuja süü astet, tema käitumist ja suhtumist kannatanusse, rikkumise laadi ja raskust, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimisel ja teisi asjaolusid, millega arvestamata jätmine võib kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. VÕS § 130 lõige 2 kohustab kahjustatud isikule maksma mittevaralise kahju hüvitusena mõistlikku rahasummat. Kohus hindas kahju tekitamise asjaolusid (elektrienergia väljalülitamine, hageja omandiõiguse rikkumine), kahju ulatust iseloomu (hageja korteriomandis elektrienergia puudumine 4 aasta jooksul) ja kostja suhtumist kannatanusse (ei ole tundnud huvi hageja seisundi ja kahju kohtuvälise hüvitamise vastu, vaatamata prokuratuuri kirjale ei lülitanud viivitamatult sisse elektrienergiat), süü astet (hooletus) ning ka seda, millise hüve kahjustamise eest hüvitist nõutakse (inimese omandiõigus). Korteriühistu on mittetulundusühing, mis ei saa teenida kasu. Kohus leidis, et KÜ XXX varalist olukorda arvestades on võimalik G. Stepanova hagi mittevaralise kahju nõudes rahuldada summas 5000 krooni. Hageja heaolu langemine, vajadus muuta oma elukorraldust, loobuda oma harrastustest, hügieeniliste protseduuride ja söögi valmistamise võimatus seoses elektrienergia väljalülitamisega on kahju tekitamine, mis tuleb hüvitada kostjalt välja mõistetava summaga 5000 krooni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

2) jättis kohus hindamata apellandi poolt esitatud tõendid selle kohta, et sel ajal, kui korter nr 206 oli elektrivarustusest välja lülitatud, omas vastustaja veel kahte korteriomandit (XXX majas korter nr 53 ja Rahu 8-79 Narvas), samuti suvilat, kus ta ööpäevaringselt elas;

3) on vastustaja poolt toodud hagi põhjendused (vastustajal ei olnud võimalik iga päev jälgida isikliku hügieeninorme, sooja toidu valmistamine oli võimatu, ei saanud kasutada telerit, lugeda kirjandust, pidi kasutama küünlavalgust) vastuolus kostja poolt esitatud tõenditega; 4) ei ole vastustajale mittevaralist kahju tekitatud, kuna vastustaja ei esitanud tõendeid, et ta elas Narvas XXX. Kohus ei selgitanud enne otsuse tegemist välja, kus vastustaja tegelikult elas. Kui vastustaja ei elanud Narvas XXX, siis tema omandiõigust ei rikutud; 5) ei analüüsinud kohus tõendeid, mis viitavad sellele, et vastustaja omandiõigust ei rikutud; 6) ei rikkunud apellant vastustaja omandiõigust, samuti ei tekitatud kahju vastustaja tervisele. Vastustaja ei esitanud ühtki tõendit selle kohta, et talle tekitati ka tervisekahju. VÕS § 128 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi; 7) kuna vastustaja tasus korteri aadressil XXX Narva ja elektri eest korralikult, ei rikutud seega tema õigust saada elementaarseid teenuseid, mis olid seotud elektrienergiaga; 8) ei analüüsinud kohus hüvitise suurust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Asja materjalide kohaselt oli hageja ja kostja vahel 08.09.1997 sõlmitud leping, mille punkti 3.8 järgi kostja kohustus muuhulgas kindlustama hageja eluruum elektrienergiaga. Oma kohustuse täitmiseks sõlmis korteriühistu omakorda lepingu elektrienergia ostuks-müügiks AS-ga Narva Elektrivõrk (I kd tl 105-107).

Üllar Roostoja

Egon Konsand

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.