Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ostjate vastu 155 266 krooni ning varud 428 201 krooni väärtuses. Põhivara oli 2 169 052 krooni bilansilises väärtuses. Sisuliselt oli endiselt tegemist hoonete ning seadmetega, ehk registriossa nr 2740431 kantud kinnistuga koos selle oluliste osade ja päraldistega. Võlgnikul oli kohustusi kokku summas 2 148 223 krooni. Lühiajalised (kuni 1 a) kohustused moodustasid 1 844 962, sealjuures bilansikontode lõikes oli suurimad laenukohustused summas 730 570 võlgnevus tarnijate ees 643 865 krooni. Laenukohustused olid 757491 krooni, kohustused Maksu- ja Tolliameti ees olid 566 127 krooni ning töövõtjate ees 143 823 krooni. Pikaajalised kohustused moodustasid kokku 45 000 krooni ning koosnesid laenudest. Majandusaasta kahjum moodustas 1 365 043 krooni. Omakapital oli endiselt positiivne tänu eelmiste aastate jaotamata kasumile ning moodustus bilansilises väärtuses 604 286 kroonise summa. Võlgniku likviidsuse näitaja oli aasta lõpu seisuga väga madal ning viitas selgelt ajutisele maksujõetusele. Võlgniku kogu vara bilansiline väärtus siiski kattis kohustused. Järsu majanduslanguse foonil ning arvestades võlgniku seisukorda oli ilmne, et võlgniku ettevõte oleks saanud jätkata edukalt vaid juhul, kui järgneva, 2008 aasta jooksul, oleks kaasatud lisakapitali, viidud ellu majanduslik saneerimine, muudetud tegevusalasid vms. 2009 aasta jooksul toimusid võlgniku majanduslikus olukorras drastilised muutused. Võlgniku andmetel vähenes müük võrreldes 2008 aastaga koguni 69.9%. Majandustegevus on tänaseks täiesti lõppenud. Majandustegevuseks kasutatud vara (kinnistu koos hoonete ja seadmetega) võõrandati 08.10.2009.a. mitterahalise sissemaksena (tehingut on analüüsitud allpool) asutatavasse osaühingusse. Võlgnikul oli seisuga 02.12.2009.a. kohustusi kokku summas 2 148 165,95 krooni. Suurimad olid võlgnevused hankijate ees summas 563 025 krooni, laenukohustused 400 346 krooni, kohustused Maksu- ja Tolliameti ees olid 819 453 krooni ning töövõtjate ees 348 372 krooni. 2009 aasta kahjum on seisuga 02.12.2009.a. 2 899 088 krooni. Võlgniku omakapital oli negatiivne 2 294 793 krooni ulatuses.

VARAD

a) 09.12.2009 seisuga 31 754.25 krooni Swedbank AS andmetel. Pangaarve on arestitud. b) nõuded 132 609 krooni Võlgniku hinnangul on nõuded lootusetud. Ajutisel halduril puuduvad vastupidist kinnitavad andmed. Esitatud nimekirjas on lootusetutena märgitud nõuded (olulisemad) Estobir OÜ vastu summas 30 000 krooni, Mert-Metall OÜ vastu summas 31 936 krooni, Alarmitehnika OÜ suhtes 35 443 krooni (millel on selgitus “reklamatsioon”, mis tähendab, et müüdud tootel esineb vigu, puudujääke või tõsiseid kahjustusi). Võlgniku suulisel kinnitusel on kohtuvälised meetodid debitoorsete võlgnevuste sissenõudmisel ammendatud. Ajutisele haldurile ei ole esitatud vastavat tõendavat dokumentatsiooni. Lähtudes konservatiivsuse printsiibist asub ajutine haldur seisukohale, et nõuetel väärtus puudub. Maanteameti andmetel kuuluvad võlgnikule sõidukid Bedford Blitz, esmase registreerimise aasta 1977.a. ning GAZ 53A, esmase registreerimise aasta 1967.a. Võlgnikul puudub info nende sõidukite asukoha suhtes. Väidetavalt on nimetatud sõidukid täielikult amortiseerunud. Ajutisel halduril puuduvad vastupidised andmed. Kokkuvõtteks: vara on 31 754,25 krooni väärtuses. KOHUSTUSED (võlad) seisuga 02.12.2009.a. summas 2 148 165,95 krooni. Sealjuures on suuremad võlausaldajad a) Maksu- ja Tolliamet 819 453 krooni, b) töövõtjad 348 372 krooni c) hankijad 563 025 (nendest suurim JSC Severstallat 301 783 krooni, Elme Metall OÜ 95 269

krooni) d) laenud lähikondsetelt (Raivo Nüüd ja Veiko Nüüd) 330 346 krooni Kehtivad rendilepingud. Võlgniku ning Swedbank Liising AS-i vahel on 01.12.2005..a sõlmitud leping sõiduki Ford Mondeo Turnier rentimiseks lõpptähtajaga 15.12.2010.a. Graafikujärgne jääk on 81 821 krooni Võlgniku ja AS-i SEB Liising vahel sõlmiti 26.10.2007.a. liisinguleping nr.L07113135 (kasutusrent) (liisinguese Peugeot Boxer, v.a. 2007). Lepingu graafikujärgne lõppemine 20.10.2011.a. Tänase päeva seisuga on nimetatud lepingu täitmisel tekkinud võlgnevus summas 6588.64 EEK ja viivis 199.66 EEK. Järgmise makse kuupäev on 21.12.2009.a. Siemens Financial Services Eesti filiaaliga 29.06.2006 sõlmitud leping Kaeser Kruvikompressori rentimiseks tähtajaga 29.06.2011.a. jääkmaksumusega 3435 krooni. Täitemenetlusi Justiitsministeeriumi andmetel kulgemas ei ole. Hinnang võlgniku maksejõuetuse suhtes. PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Teadaolevalt on Võlgnikul kokku kohustusi summas 2 148 165,95 krooni ning vara väärtuses 31 754.25 krooni. Võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid. Võlgniku maksejõuetus on püsiv pankrotiseaduse tähenduses. Arvestades võlgniku vara ja võlgade suhet ning tema suutmatust võlausaldajate nõudeid rahuldada (mis tuleneb hetke üldisest ja ka võlgniku majanduslikust olukorrast, asjaolust, et võlgnik on majandustegevuse lõpetanud, täiendava kapitali kaasamise võimatusest jms), on selge, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Hinnang maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste osas. Võlgnik on seletanud maksejõuetuse tekkimist alljärgnevalt: 2009. aastal toimus järsk nõudluse vähenemine Eesti keevisresttoodete ja aiavõrgu tootmise turul, millest tulenevalt vähenes oluliselt RaKa Grupp OÜ käive. RaKa Grupp OÜ majandusraskused süvenesid 2009 aastal. 2009 aastal kujuneb RaKa Grupp OÜ realiseerimise netokäibeks ligikaudu 1 546 900 krooni, mis moodustab 2008.a müügist 30.1%. 2009 aastal vähenes müük 69.9%. 2007 ja 2008 aastate kahjum on osaliselt kaetud eelmiste aastate kasumi arvelt, kuid käesoleval ajal on RaKa Grupp OÜ olukorras, kus kõigi maksete tasumiseks enam käibevahendeid ei jätku. Üleüldisest finantsikriisist tingitult vähenes nõudlus järsult nii jae-, kui hulgimüügiklientide seas. Kahaneva nõudluse tingimustes hakkas suurenema konkurents kohalike tootjate seas ja sellega kaasnevalt ka vähenema müügimarginaalid. Suurenesid ka tegevuskulud, kuid tulud samavõrd ei suurenenud. Lisaks nõudluse olulisele vähenemisele ja kasvanud kuludele pani lisakoorma ettevõtte varadele ka toodete kiire odavnemine, mis tõi kaasa olemasoleva laojäägi väärtuse vähenemise ning olukorra, kus olemasolevaid tooteid ei olnud enam võimalik kasumlikult realiseerida. See määraski maksevõime kaotuse. Alates 2007 aastast on võlgniku majanduslik olukord pidevalt halvenenud ning hinnates toimunud muutuste järsku ja negatiivset tendentsi ja 2009 aasta alguses ilmnenud ajutist maksejõuetust on ilme, et 2009 aasta lõpuks oleks võlgnik olnud maksejõuetu.

Ajutise halduri esialgsel hinnangul on maksejõuetus tekkinud ja muutunud püsivaks 2009 aasta jooksul. Ajutise halduri käsutuses olevad andmed ei võimalda kuulise täpsusega maksejõuetuse tekkimise aega määratleda (jooksvaid finantsandmeid ei olegi võlgniku poolt koostatud). Maksejõuetuse põhjuse määramisel on oluline vastata küsimusele, millist rolli mängis selles 08.10.2009.a. toimunud kinnistu mitterahalise sissemaksena üleandmine. Conditio sine qua non meetodit kasutades saab teha kindlaks, kas ajaliselt hilisem sündmus oleks saabunud, kui esimest ei oleks aset leidnud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas tagajärg oleks siiski saabunud. Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma kostjale etteheidetava teota ei oleks tagajärg saabunud. Kui hilisem sündmus oleks saabunud ka varasemata, siis nimetatud sündmuste vahel põhjuslik seos puudub. On tõenäoline, et mitterahalise sissemakse tegemine ei olnud otseselt võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks, kuivõrd ta oli maksejõuetu juba enne selle tehingu tegemist ning maksejõuetus oleks saabunud tehingust sõltumata. Esialgsel hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjusteks eelkõige toodetud kaupade läbimüügi pidev vähenemine alates 2007 aastast, mis muutus eriti järsuks 2009 aastal. Müügi langusega kaasnes tulude järsk kokkukuivamine, samal ajal kui tegevuskulud ei vähenenud tuludega samas proportsioonis. Samas ei saa täielikult välistada, et maksejõuetus ei olnud põhjustatud mitterahalise sissemakse tegemisest ning sellele järgnenud tütarettevõtja osakapitali suurendamisest ja vähendamisest. Hinnang tagasivõidetavate tehingute, kuritegude ning raskete juhtimisvigade olemasolu kohta Tagasivõitmisest. Ajutise halduri kohus on viidata nii tagasivõitmise võimalustele kui ka probleemidele, mis tekivad vastavate hagide esitamisel. Allpool on käsitetud võlgniku tehinguid kõigepealt lähtudes üldeelduse, võlausaldajate huvide kahjustamise aspektist. 1) 08.10.2009.a. sõlmiti kinnistu mitterahalise sissemaksena üleandmise leping DRK Grupp OÜ (asutamisel) ning võlgniku vahel. Lepingu esemeks oli Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Lääne-Viru kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 2740431 kantud kinnistu, koos oluliste osade ja päraldistega. OÜ Uus Maa Kinnisvarabüroo Virumaa hindaja T K (EKHÜ ja Eesti Pangaliidu atesteeritud hindaja, üldatestaat AKIH 081206) on hinnanud 02.10.2009.a seisuga eelpool nimetatud kinnistu väärtuseks ekspertarvamuses nr 0528/109 VK 1 650 000 krooni. Seda hinnangut on kinnitanud audiitor K K (tõend nr. 111) arvamuses 16.10.2009.a. 2) 09.11.2009.a. otsustas DRK Grupp OÜ ainuosanik OÜ RaKa Grupp suurendada osaühingu osakapitali, mis oli 40 000 krooni 50 000 krooni võrra 90 000 kroonini ühe uue osa väljalaskmise teel, mis emiteeriti Ligline OÜ-le (registrikood 11745677, aadress Tähetorni 21d, Tallinn 11625), kellest sai seejärel osaühingu uus osanik. 3) 26.11.2009.a. võeti DRK Grupp OÜ üldkoosolekul (kus osalesid võlgnik, kellele kuulus osa nimiväärtusega 40 000 krooni, ja Ligline OÜ, kellele kuulus osa nimiväärtusega 50 000 krooni) vastu otsus vähendada DRK Grupp OÜ osakapital seniselt 90 000 kroonilt 40 000 kroonile ning tühistada RaKa Grupp OÜ-le kuuluv osa nimiväärtusega 40 000 krooni. Otsuse tingis asjaolu, et DRK Grupp OÜ-l oli nõue RaKa Grupp OÜ vastu summas 50 000 krooni, mis tulenes RaKa Grupp OÜ ja DRK Grupp OÜ vahel sõlmitud laenulepingust.

Osanikud otsustasid, et nimetatud võlgnevus tasutakse tasaarvestuse teel. DRK Grupp OÜ laenulepingust tulenev laenu, summas 50 000 krooni, tasumise nõue RaKa Grupp OÜ vastu tasaarvestatakse RaKa Grupp OÜ nõudega DRK Grupp OÜ vastu, mis tuleneb osakapitali vähendamisest RaKa Grupp OÜ-le kuuluva DRK Grupp OÜ, nimiväärtusega 40 000 krooni, tühistamise teel. Vaadeldes toimunud tehinguid kogumis on selge, et nende tulemusel on saabunud võlausaldajate huvisid kahjustav tagajärg. Võlgnik on võõrandanud mitterahalise sissemaksena osaühingusse kinnistu väärtuses 1 650 000 krooni, saanud vastu osad nimiväärtuses 40 000 kr, mis on seejärel tühistatud 50 000 kroonise võla katteks. Ometi võib tehingute lähemal analüüsil tagasivõitmise aspektist ning erialuste kohaldamisel tõusetuda mitmeid probleeme. Esialgsel hinnangul tundub, et kohaldamisele kuuluv erialus võiks olla PankrS § 111 lg (3) -s sätestatu: kohus võib tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Üsna küsitav on mitterahalise sissemakse tegemise tagasivõitmine, kuna selle tehinguga sai võlgnik vastu sissemaksega võrdse väärtusega asja, 100%-lise osaluse tütarettevõttes. Tõenäolisemalt võib tagasivõidetav olla hoopis osakapitali suurendamise otsus. Lõpliku hinnangu andmiseks tagasivõidetavate tehingute osas on vaja läbi viia täiendav õiguslik analüüs. Raskest juhtimisveast. Raske juhtimisvea korral on juhtorgani liige oma kohustust rikkunud ning rikkumine on toimunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Hetkel kehtivas pankrotiõiguse raamistikus on raske juhtimisvea instituut jäetud eelkõige kohtupraktika sisustada, mis on aga üsna napp. Antud juhul on ilmne, et esmalt tuleb tähelepanu pöörata sellele, kas mitterahalise sissemakse tegemises ning sellega seotud toimingutes (osanike otsused osakapitali suurendamiseks ja vähendamiseks) ilmneb raske juhtimisvea tunnuseid. Võlgniku seletused (sissemaksega seotud) tehingute ning sündmuste suhtes on olnud alljärgnevad (tsiteerin): Raka Grupp OÜ tegevus oli 2009.a. jooksul olnud kahjumlik. Ettevõttel oli tekkinud nii maksuvõlg kui võlgnevused tarnijate ees. Võlgnevused kajastusid maksehäirete registris. Põhitegevuse – metallitoodete tootmise tegevusalal ei olnud turu taastumist ette näha. Leidmaks olukorrale lahendus otsustati võimalusel ettevõttesse kaasata strateegiline investor, kelle oskusteabe ja täiendava kapitali abil alustada uuel tegevusalal. Investori kaasamiseks otsustasid osanikud asutada tütarettevõtte. Olemasolevasse ettevõttesse, mille maine oli oluliselt kahjustatud, ei olnud investor nõus investeerima. Tütarettevõtte DRK OÜ kapitali laiendati uuele osanikule osa emiteerimisega, mille eest tasuti rahalise sissemakse teel. Vahetult pärast investeeringu tegemist selgus, et SEB Pank ei ole nõus pikendama Raka Grupp OÜ arvelduslaenu. Laenu tagasimaksmiseks Raka Grupp OÜ-l rahalised vahendid puudusid. Tagatiseks oli seatud hüpoteek DRK Grupp OÜ-le üleantud kinnistule. Vältimaks tema vara suhtes sundtäitmist täitis DRK OÜ Raka Grupp OÜ kohustuse SEB Pank AS-i ees. Järgmise tagasilöögina ettevõtte tegevuses tühistas Maksu- ja Tolliamet maksuvõla ajatamise otsuse ja nõudis viivitamatult maksuvõla tasumist. Raka Grupp OÜ ei olnud rahavoogude planeerimisel maksuvõla viivitamatu tasumisega arvestanud. Maksu- ja Tolliamet arestis samaga Raka Grupp OÜ rahalised vahendid krediidiasutuses ja rahuldas nende arvel osaliselt oma nõude. Rahalised vahendid, millele Maksu – ja Tolliamet sissenõude pööras, olid kavandatud Raka Grupp OÜ panusena DRK Grupp OÜ majandustegevuse käivitamiseks.

Eeltoodust tulenevalt oli ilmne, et Raka Grupp OÜ ei suuda täita DRK Grupp OÜ osanikevahelisest kokkuleppest tulenevaid kohustusi ja DRK Grupp OÜ teine osanik nõudis SEB Pank AS-ile Raka Grupp OÜ eest tasutud summa tagasimaksmist. Tasutud summa tagastamine oli võimatu kuivõrd selleks puudusid rahalised vahendid, lisaks ei oleks isegi täiendavate vahendite kaasamine olukorda lahendanud kuivõrd kõik krediidiasutuse avatud arveldusarvele laekuvad summad oleksid Maksu- ja Tolliameti korralduse kohaselt läinud maksuvõla tasumiseks. Arvestades tekkinud olukorda otsustasid DRK Grupp OÜ osanikud tühistada Raka Grupp OÜ osa ja tasaarvestada osakapitali vähendamisel tagastamisele kuuluva summa ulatuses Raka Grupp OÜ võlgnevuse DRK Grupp OÜ ees. Nagu nähtub eelnevast, on võlgnikul oma nägemus toimunust. Sisuliselt tähendab see seda, võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamise korral saaks kindlasti olema tegemist õigusliku vaidlusega, kus hagejal lasub tõendamiskoormus, et nii ei olnud nagu võlgnik ülaltoodud seletuses väidab. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata võimalikule viivitusele pankrotiavalduse esitamisel. Nimetatud asjaolu võib olla käsitletav raske juhtimisveana. PankrS § 28 kohaselt, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 180 (51) järgi, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Karistusseadustiku § 3851 kohaselt on pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine kuritegu, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Ajutise halduri esialgse hinnangu kohaselt vajab täiendavat uurimist asjaolu, kas pankrotiavalduse esitamisega on viivitatud. Olemasolevate andmed ei võimalda lõpliku hinnangu andmist, puuduvad igakuised finantsnäitajad (neid ei olegi koostatud), mille analüüsi teel saaks tuvastada täpse maksejõuetuse tekkimise aja. Samas ei ole võlgniku maksejõuetus põhjustatud pankrotiavalduse esitamisega viivitamisest. Nagu on viidatud Riigikohtu õigusteabe osakonna töötaja M V analüüsis, (http://www.riigikohus.ee/vfs/715/RaskeJuhtimisveaAnalyys080318.pdf) on peaaegu alati võimalik väita, et juhatuse liige ei reageerinud majandustegevuse seiskumisele piisavalt kiiresti. Omaette probleem oleks samuti raske juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamise nõuete maksmapanek, kuna selles osas praktiliselt puudub kohtupraktika. Kokkuvõtteks, ajutisel halduril ei ole võimalik käesoleva hetke seisuga raske juhtimisvea olemasolu tuvastada. Samas ei saa välistada, et täiendava revisjoni ning õigusliku analüüsi läbiviimisel seda ei ilmne.

Kuriteo esinemisest. Ajutise halduri hinnangul ei ole käesoleval hetkel alust kuriteoteate esitamiseks. Võlgnik ei ole esialgsel hinnangul toime pannud pankrotikuritegu, mis oleks seoses maksejõuetuse tekkimisega. Täiendavat analüüsi vajab siiski, kas tegemist on olnud viivitamisega pankrotiavalduse esitamisel. Hinnang selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Pankrotiseaduse § 22 lg 2 p 1 alusel ajutine haldur selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Võlgniku vara moodustab 31 754.25 krooni. Ajutise halduri tasu moodustaks potentsiaalselt 16 000 krooni, millele lisanduvad kulud 2 200 krooni ning sotsiaalmaks. Tuleb ette valmistada taotlus Töötukassale hüvitiste nõudmiseks (palgavõlad on 348 372 krooni) ning korrastada võlgniku vastav raamatupidamisdokumentatsioon. Samuti nõuab täiendavaid ressursse nii ajalises kui rahalises mõttes võlgniku tehingute tagasivõitmise analüüs tulenevalt nendega seotud õiguslike ja faktiliste asjaolude keerulisusest ja probleemsusest. Ka vastavate hagide ettevalmistamine ning potentsiaalsed kohtumenetlused nõuaksid täiendavate kulude katmist. Arvestades eeltoodut on selge, et võlgniku vara ei kataks pankrotimenetluse kulusid. Halduri ettepanek oleks lõpetada pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu või alternatiivselt kuulutada välja võlgniku pankrot, kui makstakse pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Pankrotiseaduse § 29 lg (2) järgi võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti pankrotiseaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Ajutine haldur edastab oma aruande suurematele võlausaldajale koos päringuga, kas nimetatud isikud on valmis maksma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Arvestades asja keerukust ja võimalikke kulusid võiks ajutise halduri hinnangul nimetatud summaks olla 75 000 (seitsekümmend viis tuhat) krooni. On selge, et nimetatud summa ei oleks piisav riigilõivude tasumiseks hagide esitamisel (juhul, kui kohus ei anna menetlusabi), seetõttu, deposiidi maksmise ning pankroti väljakuulutamise korral, peale vastavate revisjonide ja õiguslike analüüside valmimist ning hagide ettevalmistamist, tuleks kaaluda täiendava summade tasumist kohtu deposiiti. Kokkuvõtteks palub ajutine haldur: teha ettepanek OÜ RaKa Grupp (registrikood 10229465) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 75 000 krooni; 75 000 krooni mittemaksmise korral lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu; summa maksmisel kuulutada välja pankrot ning nimetada pankrotihalduriks ajutine pankrotihaldur Erik Savi; hüvitada ajutise halduri poolt oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulutused summas 2 200 krooni ning mõista välja ajutise pankrotihalduri tasu kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest summas 16 000

krooni (summa ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu) Erik Savi pangakontole nr xxxxx AS-s Swedbank. Antud asjas kulus dokumentide ja asjaoludega tutvumiseks ning järelduste tegemiseks 15 töötundi. Ajutine haldur palub kohtul välja mõista 16 000 krooni (arvestusega 1 tund = 1000 krooni) ja vajalike kulutuste (sidekulud, kontoritarbed, koopiad, transport, tasulised päringud) katteks2200 krooni, kokku 18 200 krooni. Võlgnikul ei ole piisavalt varasid pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu; määrata dokumentide hoidjaks juhatuse liige R N ; mõista välja ajutise halduri tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele ja hüvitada see pankrotivara arvel. Õiguslik põhjendus PankrS § 29 lg.1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus ja kui võlausaldajad ei ole avaldanud valmisolekut menetluskulude tasumiseks. Antud asjas ei ole võlausaldajad reageerinud kohtu poolt Ametlikes Teadaannetes 23.12.2009 avaldatud ülekutsetele deposiitkontole menetluskulude jaoks ülekande tegemiseks ega ka ajutise halduri vastavatele ettepanekutele. Kohus leiab, et ajutise halduri ettekande kohaselt, seda üle kordamata, on raugemise taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tagasivõitmise aluseid ei esine. Võlgnikul puuduvad vastuväited menetluse raugemise osas. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata juhatuse liige R N . Kohtu hinnagul ei ole põhjendatud juhatuse poolt pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse rikkumisest tulenevalt uurimisorganite poole pöördumine, kuna maksejõuetuse ilmnemisele järgnevalt tehinguid tehtud ei ole, seega võlausaldajate kahjustamist pole toimunud. Ajutise halduri tasu ja kulud hüvitatakse pankrotivara arvel. Kohtunik

/allkiri/

Marika Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtumäärus jõustus 26.märtsil 2010.a Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.