Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSE KÄIK

V K esitas 01.12.2008.a Harju Maakohtule hagi A K vastu põhivõlgnevuse 480 000 krooni ja viivise 242 400 krooni väljamõistmiseks. 02.12.2009.a vähendas hageja oma põhinõuet 315 000 kroonini ning suurendas viivisenõuet 480 000 kroonini. 11.01.2010.a toimunud eelistungil vähendas hageja oma põhinõuet 80 000 kroonini. Pooled esitasid kohtule kompromissettepaneku, mille palusid kohtul kinnitada ja asjas menetluse lõpetada. Kompromissis kinnitavad pooled, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 ja § 432). Pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust summas 11 000 krooni. Kohus otsustas protokollilise määrusega kompromissi vastu võtta, selle kinnitada ning lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega asjas menetluse. Kohus teavitas menetlusosalisi, et vastava kirjaliku määruse teeb kohus avalikult teatavaks 22.01.2010.a Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kantselei kaudu. Kohus edastab tulenevalt poolte soovist määruse hageja esindajale ja kostjale isiklikult e-posti teel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

2-08-81189

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 20.01.2009.a arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS (viitenumber 2900072123, selgitus: „riigilõiv V K hagis A K vastu“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 22 000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 11 000 krooni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda tema arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is. Tulenevalt TsMS § 168 g-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja kohustub tasuma hagejale õigusabikulude katteks 15 000 krooni ja pool tasutud riigilõivust 11 000 krooni ning kostja menetluskulud jäävad kostja kanda. TsMS § 661 lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. Indrek Parrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.