Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-05-23607
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
22.01.2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi
Asja läbivaatamise kuupäev
Liili Lauri OÜ C Hhagi AS LE vastu alusetu rikastumise alusel saadu tagastamise 2 404 517 krooni nõudes 03.12.2009
Menetlusosalised
Hageja: OÜ C H , registrikood XXX asukoht XXX hageja esindaja: vandeadvokaat Alar Urm, epost: [email protected] Kostja: AS LE, registrikood XXX, asukoht XXX kostja esindaja: vandeadvokaat Toivo Viilup, e post: [email protected]
Resolutsioon
Jätta OÜ C H hagi AS LE vastu alusetu rikastumise alusel saadu tagastamise 2 404 517 krooni nõudes rahuldamata. Välja mõista hagejalt OÜ C H kostja AS LE kasuks käesoleva tsiviilasja menetluskulu 84 040.80 krooni
Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.
Hagiavalduse asjaolud ja nõue. Rapla Maakohus kuulutas OÜ V (pankrotis) pankroti välja 11.10.2005 otsusega ning nimetas pankrotihalduriks Terje Eipre. Pankrotimenetluse käigus tuvastas pankrotihaldur, et OÜ V (pankrotis) on perioodil 12.02.2004 kuni 26.02.2004 tasunud AS LE arveid summas 2.404.517 krooni, millised olid AS LE poolt tegelikult väljastanud OÜ FO, kellel ainsana oli seega ka arvete maksmise kohustus. Kuna AS LE ja OÜ V (pankrotis) vahel puudus kokkulepe kolmanda isiku arvete tasumiseks. Õigemini kokkuleppe tühisuse tõttu ei tekkinud OÜ-l V (pankrotis) arvete tasumise kohustust OÜ FOeest), ning seetõttu on AS LOÜ V (pankrotis) arvel alusetult rikastunud. Arvestades, et välja on kuulutatud OÜ V pankrot, leidis haldur, et kostjale arvete maksmine kahjustas OÜ V (pankrotis) võlausaldajate huve ning esinevad alused tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks summas 2 404 517 krooni. 23.08.2007 kohtumäärusega asendas kohus senise hageja OÜ V (pankrotis) uue hagejaga OÜ C H . Hageja asendamine toimus tulenevalt asjaolust, et senine hageja OÜ V (pankrotis) loovutas enda nõude kostja vastu OÜ ́le C H . Hageja leiab, et tunnistajate TR, VP ja MK poolt 10.04.2008.a. kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, OÜ FO oli kostja ees võlg suuruses ligikaudu 28 000 000 krooni, AS LE oli teadlik OÜ FO maksejõuetusest, AS LE diktaadil otsiti lahendusi kuidas kõnealune võlg tasuda, AS LE advokaadid koostasid skeemi, mille kohaselt OÜ FO, OÜ S , OÜ WI, OÜ M , AS K , OÜ V , AS S ja AS LE pidid osalema tehingus, kus kõik nimetatud äriühingud (v.a. AS LE) annavad kõik enda varad üle AS LE tütarfirmale AS S , mille järgselt võetakse AS S poolt laen ja tasutakse saadud laenu arvelt võlg AS LE. Antud skeemi õnnestumise puhul pidi AS LE saama enda nõude rahuldatud ja teised võlausaldajad ei oleks midagi saanud. Seega koostasid AS LE advokaadid skeemi, mille alusel oleks üks võlausaldaja enda nõude saanud rahuldatud aga ülejäänud võlausaldajad ei oleks enda nõudeid rahuldatud saanud ja kõikide nimetatud äriühingute vahel käis koostöö lepingu ettevalmistamisel, kokkuleppe täitmise käigus teostati ka OÜ V poolt OÜ FO anda võlgade tasumine summas 2 404 517 krooni. Kokkuleppe täitmise käigus sõlmiti ka vaidlusalune nõude loovutuse tehing ja AS LE taganes kokkuleppest seoses asjaoluga, et tema juhatus ei saanud tehingu jaoks vajaminevat kooskõlastust enda Leedu omanikelt/nõukogu liikmetelt. Kostja AS LEvastuväited. Kostja hagi ei tunnista. Hageja käsitleb ajavahemikul 12.-26.02.2004 kostja arvelduskontole teostatud makseid kogusummas 2 404 517.00 krooni õigusliku aluseta saaduna, kuna väidetavalt puudus kokkulepe OÜ FO(likvideerimisel) arvete tasumiseks. Esialgne hageja tasus nimetatud summa ulatuses teadlikult ja enda tahte kohaselt kostja poolt OÜ FO(likvideerimisel) väljastatud arveid. 15.04.2004 sõlmisid OÜ FO(likvideerimisel) ja esialgne hageja tasaarvelduse kokkuleppe, mille punktis 2 avaldasid kokkuleppe pooled, et OÜ V (pankrotis) on tasunud vastavalt poolte vahelisele kokkuleppele OÜ FO(likvideerimisel) eest kostjale kokku 2 404 517 krooni. Kõnealusest kinnitusest nähtub üheselt, et esialgse hageja poolt kostjale tasutud 2 404517 krooni näol ei olnud tegemist alusetult tasutud summaga, vaid OÜ FO(likvideerimisel) kohustuse
täitmisega vastavalt esialgse hageja ja OÜ FO(likvideerimisel) vahel eraldi sõlmitud kokkuleppele. Eeltoodust tulenevalt on senise menetluse käigus tuvastatud faktilistest asjaoludest nähtuvalt ilmne, et esialgne hageja pakkus kostjale täitmist kolmanda isiku OÜ FO(likvideerimisel) eest ning tasus viimasega kooskõlastatult kostja poolt esitatud arveid kokku 2 404 517 krooni, kusjuures kostjal puudus VÕS § 78 lg 2 tulenevalt õiguslik alus keelduda esialgse hageja poolt pakutud kohustuse täitmise vastuvõtmisest. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.11. 2006 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-06 märgitakse, et „arve-saatelehtede alusel kaupade tarnimisest tekkinud võlgniku kohustus tasuda saadud kaupade eest ei ole isiklik kohustus”, mistõttu „saab sellise kohustuse täita kostja eest ka kolmas isik ja võlausaldaja on kohustatud kolmandalt isikult täitmise vastu võtma”. Vastavalt VÕS 78 lg 4 kohaselt võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Kõnealusest sättest tulenevalt on võlgniku eest kohustuse täitnud kolmandal isikul tagasinõude õigus üksnes võlgniku vastu ning sedagi vaid juhul, kui see tuleneb seadusest või poolte kokkuleppest. Hageja taotlusel ülekuulatud tunnistajad VP, MKja TR kinnitasid samuti kohtuistungil ütlusi andes, et esialgse hageja poolt OÜ FO(likvideerimisel) arvete eest ülekannete teostamine kostjale toimus vastavalt saavutatud kokkuleppele, mille kohaselt oli kostja poolt esialgsele hagejale kütuse tarnimise eelduseks viimase poolt OÜ FO(likvideerimisel) varasema võlgnevuse likvideerimine. VÕS § 1027 ja § 1028 ei võimalda VÕS § 78 alusel kolmanda isikuna kohustuse täitnud isikul esitada nõuet võlausaldaja vastu, vaid koostoimes VÕS § 78 lg 4 saaks hageja alusetu rikastumise nõude esitada üksnes võlgniku OÜ FO(likvideerimisel) vastu. Kostja rõhutab, et faktiliselt on OÜ FO(likvideerimisel) kõnealuse summa esialgsele hagejale tagastanud, mistõttu ei ole esialgse hageja vara vähenenud. 30.03.2004. sõlmisid OÜ FO(likvideerimisel) ja esialgne hageja tasaarvelduse kokkuleppe (tlk 75), mille kohaselt tasaarvestasid pooled OÜ FO(likvideerimisel) nõude esialgse hageja summas 1 128 715.09 krooni esialgse hageja nõudega OÜ FO(likvideerimisel) vastu summas 2 404 517 krooni. Tasaarvestuse tulemusena oli OÜ FO(likvideerimisel) võlgnevuse jääk 1 283 076.69 krooni. 15.04.2004 sõlmisid OÜ FO(likvideerimisel) ja esialgne hageja tasaarvelduse kokkuleppe (tlk 74), mille kohaselt tasaarvestasid pooled vastastikused nõuded, sealhulgas 30.03.2004 tasaarvelduse kokkuleppes fikseeritud OÜ FO(likvideerimisel) võlgnevuse jäägi summas 1 283 076.69 krooni. Kõnealuse tasaarvestuse teostamise järgselt oli OÜ FO(likvideerimisel) täies ulatuses hüvitanud esialgsele hagejale viimase poolt OÜ FO(likvideerimisel) eest kostjale tasutud summa 2 404 517 krooni. Esialgne hageja on 27.03. 2007 seisukohas (tlk 116-117) asunud seisukohale, et esialgse hageja ja OÜ FO(likvideerimisel) vahel 15. 04. 2004 sõlmitud tasaarvelduse kokkulepe (tlk 74) ei ole asjakohane, kuna OÜ FO(pankrotis) ei tunnista selle kehtivust. Kostja on seisukohal, et esialgne hageja on 15.04.2004. kokkuleppes avaldanud enda tahet enda nõude tasaarvestamiseks OÜ FO(likvideerimisel) nõudega esialgse hageja vastu. Faktiliselt OÜ FO(pankrotis) nõuet vastavas osas esialgse hageja pankrotimenetluses ei tunnistatud. Tallinna Ringkonnakohtu 07.03. 2007
kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-06-19075, milles ringkonnakohus märgib, et OÜ FO suhtes kohaldatud käsutamiskeeld ei toonud kaasa esialgse hageja poolt 15. 04.2004 OÜ FO(likvideerimisel) tehtud tasaarvestuse avalduse tühisust ning et tasaarvestus on aset leidnud ning selle tühisuse tunnustamiseks ei ole alust. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. 22.12.2005 esitas OÜ V (pankrotis) Harju Maakohtule (Tallinna Linnakohtule) hagiavalduse AS LE vastu õigusliku aluseta saadud 2 404.517 krooni tagastamise ning tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistatava tehingu alusel saadud 2 292 922.90 krooni nõudes. Harju Maakohtu 23.08.2007 kohtumäärusega asendati OÜ V (pankrotis) kui esialgne hageja viimaselt vaidlusalused nõuded omandanud OÜ C H . (tlk 120, 125). 11.09.2009 on Harju Maakohus käesolevas tsiviilasjas rahuldanud kostja AS LEtaotlus vaheotsuse tegemiseks ja otsustanud jätta OÜ C H hagi AS LE 17.03.2004 OÜ V (pankrotis) ja AS LE vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingus sisalduva vahekohtu kokkuleppe tühisuse tuvastamiseks täies ulatuses rahuldamata ning jätnud asjas läbi vaatamata OÜ C H hagi AS LEvastu nõude loovutamise tehingu tühisuse tuvastamiseks ja tühise tehingu alusel saadu tagastamiseks rahalises nõudes 2 292 922.90 krooni. Vaidlus jätkub OÜ C Hhagis AS LE vastu alusetu rikastumise 2 404 517 krooni nõudes, sest vaheotsus on jõustunud 19.10.2009. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagiavalduses kirjeldatu kohaselt on OÜ V (pankrotis) teinud kostjale pangaülekandeid summas 2 404 517 krooni. Pangaülekannete selgituses on hageja märkinud summade tasumise alusena ,, FOOÜ arved" (tlk 9-24). Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi asjaolu, et arved, mille hageja õiguseellane kostjale tasus ja mis olid väljastatud OÜ FO, olla hinnatav kui õigusliku aluseta ülekannete teostamine. Hageja on ka ise hagiavalduses toodu kohaselt möönnud, et kostjale ülekannete tegemise õiguslikuks aluseks saaks olla osapoolte vahel olev vastavate toimingute tarvis sõlmitud kehtiv kokkulepe. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele, st tasaarvestuse teostamiseks piisab võlasuhte ühe poole tahteavaldusest Asja esitatud materjalide kohaselt sõlmisid 15.04.2004 OÜ FO(likvideerimisel) ja esialgne hageja tasaarvelduse kokkuleppe (tlk 74), mille punktis 2 avaldasid kokkuleppe pooled, et OÜ V (pankrotis) on tasunud vastavalt poolte vahelisele kokkuleppele OÜ FO(likvideerimisel) eest kostjale kokku 2 404 517 krooni. Üksi tõend ei kinnita hageja väiteid selles, et kokkuleppe tühisuse tõttu ei tekkinud OÜ-l V (pankrotis) arvete tasumise kohustust OÜ FO eest), ning seetõttu on AS L OÜ V (pankrotis) arvel alusetult rikastunud. VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik, kusjuures vastavalt VÕS § 78 lg 2 võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidab kolmas isik. Kohtuistungil 10.04.2008 on tunnistajatena ütlusi andnud MK(tlk 179) VP( tlk 181) ja TR ( tlk
181). Tunnistajad on andnud ütlusi, selle kohta, et OÜ V (pankrotis) poolt oli kostjale OÜ FO võlgnevuste tasumise näol tegemist osaga kostja advokaatide poolt koostatud skeemist, mille kohaselt AS LE pidi saama enda nõuded OÜ FO vastu rahuldatud aga ülejäänud võlausaldajate nõuded oleksid jäänud rahuldamata, kuid see ei muuda kohtu hinnangul olematuks ja kehtetuks tasaarvelduse kokkulepet. Hageja on ise kinnitanud, et printsiibis oli kokkulepe OÜ V (pankrotis) poolt OÜ FOvõlgnevuste tasumiseks kostjale ülekannete tegemise hetkel olemas. Vastavalt VÕS § 1027 peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik on teiselt isikult midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Antud juhul oli hagejal kokkulepe kostjale 2 404 517 krooni üle kandmiseks ning nimetatud summa tagasi nõudmiseks alusetu rikastumise sätete alusel kostjalt hageja kasuks puudub alus ( tlk 79). Vastavalt VÕS 78 lg 4 kohaselt võib kohustuse täitnud kolmas isik esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Menetluskulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Poolte õigusabikulu tuleb lahendada kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel, sest hagi on kohtule esitatud 28.12.2005. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, TsMS § 61 lg 1 p 1 sätestas õigusabikulude hüvitamise põhimõtte. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata tuleb hageja menetluskulud, riigilõiv ja õigusabi kulu 113 058.53 krooni jätta tema enda kanda. Kostja on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks hagejalt summas 84 048.80 krooni. Kostja on esitanud kuludokumendid arvete nr 280449, nr 280457, nr 280642, nr 280642, nr 280828, nr 280899, nr 281001, nr 290072, nr 290159, nr 290960 ja nr 291096 ärakirjade näol, mis kinnitavad asjakohasust ning nõude suuruse loeb kohus arvestades asjas menetletud nõudeid ja sisu põhjendatuks. Kostja õigusabikulu kuulub väljamõistmisele hagejalt.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.