Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-99-06 Tartu, 17. november 2006. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Henn Jõks ja Jaak Luik A AS-i hagi A. P vastu 59 320 krooni 61 sendi saamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 2-00-66 A. P kassatsioonkaebus Hageja A AS (registrikood xxxxxxxx). Kostja A. P (isikukood xxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Karl Saavo. 23. oktoober 2006. a, kirjalik menetlus
Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue kostja vastu tõendatud arve-saatelehtedega ning kostja kirjaliku seletusega selle kohta, et kui ta arveid maksis, siis tegi ta seda sularahas ja maksekviitungit saamata. Kostja ei ole tõendanud, et on tasunud üle antud kaupade eest 59 320 krooni 61 senti. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja sai hagejalt 29. septembrist 1998. a 31. maini 1999. a kaupa 59 320 krooni 61 sendi eest. Kostja seletused arvete tasumise kohta on aga segased ja on alust kahelda nende vastavuses tegelikkusele. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt tasus ta arved või vähemalt osa nendest sularahas, saamata vastu kviitungit või tðekki raha maksmise kohta. 15. märtsil 1999. a sõlmis kostja laenulepingu A. P väidetavalt veelkord nimetatud arvete tasumiseks. Kostja seletuse kohaselt sõlmis ta laenulepingu ja tasus selles kokkulepitud summad vastuväideteta, sest ta oli hagejale võlgu. Kostja ei ole veenvalt põhjendanud, miks ta oli nõus laenulepingu sõlmimisega ja teist korda võla tasumisega, kui ta väidetavalt oli vähemalt osa arveid juba tasunud. Kostja seletus, et ta usaldas A. P, ei ole kooskõlas kostja esitatud asjaoludega. Hageja väitele, et laenuleping sõlmiti enne viimaste arvete esitamist, mistõttu ei saa laenulepingut lugeda seotuks hageja arvetega, ei esitanud kostja ühtegi mõistlikku vastuväidet. Kui A. P ja kostja 15. märtsi 1999. a laenuleping oli rahatu, siis oleks kostja pidanud seda vaidlustama vastavas kohtuasjas, kuid laenulepingu täitmiseks esitatud hagi on rahuldatud tagaseljaotsusega ja kohtuotsus on täidetud. Arvete tasumine sularahas kviitungit saamata, A. P ja hageja väidetav samastamine laenulepingu sõlmimisel ning rahatu laenulepingu vaidlustamata jätmine ei tähenda seda, et kostjal ei ole kohustust hageja vastu. Kostja esindaja väited nõude loovutamise kohta A. P on oletuslikud ja tõendamata. Audiitor Aime Terasmaa kirjaliku arvamuse ja kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei takista hageja bilansist ebatõenäoliselt laekuva ja lootusetuks tunnistatud nõude väljakandmine nimetatud nõude sissenõudmist võlgnikult. Raamatupidamise dokumentidest, juhatuse ja nõukogu protokollidest ning lepingutest ei nähtu, et ettevõte oleks kostja võlast tuleneva nõude loovutanud. Tähtsust ei ole asjaolul, kas ja kui palju andis A. P isiklikku raha kostja tegevuseks ning kuidas võlga kustutati.
võtma, kui kolmas isik pakub täitmist võlgniku eest. Sellisel juhul vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kuna hageja võttis vastu A. P pakutud raha võlgade katteks (audiitori kinnitus), kaotas hageja õiguse nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Tähtsust ei ole asjaolul, kas nõude loovutamise leping oli vormistatud või mitte.
Maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme. Hagimenetluses määravad pooled oma nõude ja vastuväite alused ning ka tõendid, mida nad nende kinnitamiseks soovivad esitada. Kostjal oli piisavalt aega ja võimalusi taotluste ja tõendite esitamiseks. Kuna kostja esitatud vastuväited on osaliselt vastuolulised, kostja muutis neid ega tõendanud kõiki oma vastuväiteid, on ülemäärane kostja etteheide, et maakohus ei selgitanud kostjale õiguslikku olukorda. Hageja formuleeris hagiavalduses oma nõude arusaadavalt ning jäi oma nõude ja põhjenduste juurde ka menetluse kestel.
kostja võla.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.