Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2) Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni.

Asjaolud ja avaldus 19.10.2009. a esitas OÜ AV(likvideerimisel) likvideerija avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ainuosaniku 24.09.2009.a. otsusega on vastu võetud otsus OÜ majandustegevuse lõpetamise kohta ja algatatud likvideerimisemenetlus. OÜ on kohustusi kokku summas 4,4 miljonit krooni. Võlausaldajateks on liisinguandjad, Maksu- ja Tolliamet, hankijad ning laenuandja (osanik ja endine juhatuse liige). Liisingvara eeldatav realiseerimishind on madalam kui liisinglepingute jääkväärtus, seega peale liisingvara müümist pole ettevõttel mingit vara. Debitoorsete nõuete laekumine on likvideerija hinnangul ebatõenäoline. Ettevõte on püsivalt maksejõuetu. 06.11.2009.a. algatas kohus OÜ AV(likvideerimisel) pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalle Mõtsnik’u. Ajutise halduri aruanne OÜ AV(võlgnik) on asutatud 25.06.1997.a. osakapitaliga 10 000,00 krooni ja ärinimega OÜ V . 25.08.1999.a. tõsteti osakapital 40 000,00 kroonini ja 12.04.2001.a. 900 000,00 kroonini. Võlgnik tegeles põhiliselt rahvusvaheliste autovedude teostamisega peamiselt Eesti ja Venemaa vahel DnB Nord Liisingult ja Swedbank Liisingult liisitud veokitega. 08.02.2006.a. sai OÜ ainuosanikuks D.G , juhatuse liikmeks MS ja osakapital tõsteti 1 200 000,00 kroonini. 2008.a. suudeti küll käivet kasvatada, kuid majanduslanguse ning konkurentsi teravnemise tõttu oldi töö saamiseks sunnitud alandama oluliselt tasusid ning kuna need ei katnud enam kõiki kulusid, siis tekkis käibevahendite puudujääk. Samas tekkisid täiendavad kulud seoses pikkade piiriületusjärjekordadega Eesti-Vene piiril ning võlgnik ei suutnud enam korrektselt oma rahalisi kohustusi täita. 29.07.2009.a. avas kohtutäitur M.Laanemets võlgniku suhtes UAB TCI taotlusel täitemenetluse ja kuna ka liisingfirmad nõudsid veokite tagastamist, siis 24.09.2009.a. võttis ainuosanik vastu otsuse võlgnik likvideerida ja määrata likvideerijaks KM. Käesoleval ajal võlgnik majandustegevus ei oma. Võlgniku varaline seisund: Võlgniku 2008.a. majandusaasta aruande bilansist (Lisa 2) nähtub, et aasta lõpuks on tal käibevara olnud 722 093 krooni, mis peamiselt koosnes nõuetest ostjate vastu (659 089 krooni). Põhivara oli 8 849 496 krooni, mis koosnes liisitud veokite ning haagiste jääkmaksumusest. Lühiajalisi kohustusi oli 2 101 744 krooni ja pikaajalisi 5 182 370 krooni ning aasta lõpetati 513490 krooni suuruse kasumiga. Kuid arvestades sellega, et lühiajalisi kohustusi oli ca 3 korda rohkem, kui nende tasumiseks vajalikku käibevara, oli võlgniku maksevõime äärmiselt madal. Arvestades, et käibevara koosnes peamiselt nõuetest ostjate vastu, millised aga tingituna majanduslangusest suures osas ei laeku, siis oli tegelik käibevara ja lühiajaliste kohustuste suhe veelgi halvem. Võlgniku poolt koostatud 2009.a. bilansist 31.10.2009.a.seisuga nähtub, et käibevara koosneb ainult nõuetest ostjate vastu summas 166 443 krooni ja põhivara liisingfirmadele tagastatud transpordivahendite jääkmaksumusest summas 1 795 056 krooni. Arvestades, et pankrotiavaldusele lisatud vara ja võlgade nimekirja kohaselt on nõuded ostjate vastu terves ulatuses hinnatud ebatõenäoliselt laekuvateks ja liisingvara eeldatav realiseerimishind on madalam kui võlgnevus liisingfirmadele, siis on võlgniku näol tegemist täielikult varatu 2(4)

ettevõtjaga. Võlgasid oli aga 31.10.2009.a. seisuga 3 588 921 krooni. Kuna võlgnikul majandustegevust ei ole, võlad aga intresside ja viiviste näol kasvavad, siis on käesolevaks ajaks olukord veelgi halvenenud. Haldur ei ole samuti märkimisväärset võlgnikule kuuluvat vara leidnud: ta ei oma kinnistusraamatu andmeil kinnistuid, ehitusregistri andmeil ehitisi vallasvarana, Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil väärtpabereid ja Maanteeameti liiklusregistri andmeil sõidukeid. Võlgnikul on kontod SEB Pangas, kus on kontol 5,89 krooni, Swedbank’is, millisel raha puudub ja Nordea pangas, kus on kontol 36,59 krooni . Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Kassa saldo on võlgniku andmeil 0,00 krooni, tema poolt esitatud kassaraamatu andmeil 0,30 senti. Suuremateks võlausaldajateks on AS-id DnB Nord Liising ja Swedbank Liising, aga ka Eesti Vabariik seoses tasumata maksude nõudega summas ca 800 000 krooni. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksevõimele: võlgniku võlad on üle 3,5 miljoni krooni, kuid vara praktiliselt puudub. Võlgniku reaalne majandustegevus on lõppenud ja osanik täiendavaid vahendeid võlgnikku investeerida ei kavatse. Seega puudub võlgnikul võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ja võlad intresside ning viiviste näol pidevalt kasvavad. Eeltoodust tulenevalt asub ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgniku poolt esitatud kassaraamatust nähtub, et võlgniku juhatuse liikmele MS’le on 31.08.2009.a. Laenulepingu nr XXX alusel välja makstud 100 000,00 krooni ning 23.09.2009.a. ehk üks päev ennem likvideerimismenetluse alustamise otsuse vastuvõtmist veel sama lepingu alusel 8543,00 krooni. Ka on võlgniku Swedbank’i kontolt nr XXXXXXXXXXXXXXX M.S ’le 31.08.2009.a. välja makstud palk netosummas 8151,00 krooni ja võlgniku Nordea panga kontolt nr XXXXXXXXXXX 11.08.2009.a. samuti palk 8151,00 krooni. Nimetatud summad võivad olla PankrS § 113 lg 1 p 3 alusel tagasivõidetavad. Teisi vara tagasivõitmise võimalusi ajutisele haldurile käesoleval ajal teada ei ole.. Kuna võlgnikul mingit reaalset vara, mille arvel saaks pankrotimenetluse kulusid kanda, ei ole, siis asub ajutine haldur seisukohale, et võlgniku pankroti saab ainult siis välja kuulutada, kui mõni võlausaldajatest või kolmas isik maksab kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summa. Vastasel korral tuleb pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur võlgniku juhtkonna ebaõnnestunud tegevuskava majanduslanguse ja teravneva konkurentsi tingimustes, mistõttu osutati teenuseid pikema aja jooksul alla omahinna, misläbi suudeti küll suurendada käivet, kuid samas tekitati terav käibevahendite puudujääk ning peatselt ei suudetud enam oma rahalisi kohustusi nii riigi kui liisingufirmade ja teiste lepingupartnerite ees täita. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisveana käsitletav või mõni kuriteo tunnustega tegu. Kohtuistung Kohtuistungil 11.01.2010.a. jäi ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu ja menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Suurimad võlausaldajad ei ole avaldanud soovi OÜ AV(likvideerimisel) pankrotimenetlust finantseerida. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega ning ei vaielnud vastu ka ajutise halduri töötasu ja kulutuste nõudele. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. 3(4)

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (ca 3,5 miljonit krooni) ei ole varadega tagatud, likviidne vara puudub. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 16 900,00 krooni ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 1170,00 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud ning need tuleb välja mõista võlgnikult ja TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel endiselt juhatuse liikme solidaarselt. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule MS’le.

Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.