Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. Asjaolud ja avaldus Võlgnik LK esitas 21.07.2009. a kohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. 05.11.2009. a algatas kohus LK pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Mi. Kohtuistung Kohtuistungil 11.01.2010. a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad on 398.43 krooni, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku nõustub ajutise halduri aruandega, avaldaja on pankrotis. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused moodustavad 257 966.39 krooni ja vara on 398.43. Võlgnik on maksejõuetu, maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgniku selgituse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjustanud raha raiskamine. Võlgnik on raha kulutanud ka kasiinos. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnik ei ole hinnanud laenulepingute sõlmimisel piisavalt põhjalikult laenuga kaasnevaid riske, mh võimalust, et tema sissetulekud Me kogu aeg ei suurene, vaid hoopis järsult kahanevad. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutise pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise võimalusi. Pankrotiseaduse § 171 lg 11 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine pankrotiseaduse § 171 lg 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduses taotluse tema võlgadest osaliseks vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei ole võimalik algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kuna esineb PankrS § 171 lg 2 p 4 sätestatud alus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaselt loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks muu hulgas vara raiskamist. Võlgnik kinnitas kohtuistungil, et saadud laenuraha raiskas ta lihtsalt ära. Võlgnik kulutas raha muuhulgas ära kasiinos mängides. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldaja, võlgnik ega kolmas isik oma nõusolekut avaldanud. Võlgnik on taotlenud menetluskulude katmist riigi poolt. Kohus on seisukohal, et menetlusabi taotlus ei kuulu rahuldamisele, kuna esineb kohustustest

vabastamise menetluse algatamist välistav asjaolu. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks kokku 8 468.74 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Võlgnikul on vara 398.43 krooni, seega kuulub riigi arvelt Küllike M’i kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 5 700 krooni (lisandub sotsiaalmaks) ja kulutuste katteks 500 krooni. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.