20.jaanuaril 2010.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei
Kohtuasja number
2-09-57687
Kohtuasi
Võlgniku AS ELC avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: AS ELC (registrikood: 10030516; asukoht: Puškini 5M7, 20309 Narva) Võlgniku esindaja: juhatuse liige A S Ajutine pankrotihaldur: Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ, aadress: Estonia pst 1, Tallinn 10143; e-post: [email protected])
Asja läbivaatamise päev
13.01.2010
Istungil osalenud isikud
Ajutine pankrotihaldur Martin Krupp Võlgniku esindaja Martin Krupp
Resolutsioon
1.Kuulutada välja AS ELC (registrikood: 10030516; asukoht: Puskini 5-M7, 20309 Narva) pankrot 20. Jaanuaril 2010.a kell 16.00.
2.Nimetada AS-i ELC pankrotihalduriks Martin Krupp (pankrotihalduri tunnistus nr 120, Cavere Õigusbüroo OÜ).
3.Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub 16.02.2010.a kell 13.30 Viru Maakohtu Narva Kohtumajas aadressil 1. Mai 2, Narva.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
7.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 6 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
8.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi
võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
9.AS ELC võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10.Välja mõista ajutise pankrotihalduri Martin Krupp tasu 17 894,40 krooni (16 tundi x 1 000 krooni; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu) ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 1 894,40 krooni AS-i ELC (registrikood: 10030516) pankrotivarast. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. I Pankrotiavaldus Võlgniku AS ELC (edaspidi: võlgnik) seaduslik esindaja juhatuse liige A S esitas 04.11.2009.a Viru Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku peamiseks tegevusalaks olnud hasartmängude korraldamine. 2005.a teenis AS ELC 17 900 002 krooni müügitulu juures 6 994 056 krooni kasumit. Tihenenud konkurentsi ning hasartmängude korraldajatele seatud piirangute tõttu vähenes AS-i ELC käive oluliselt ning juba 2006.a. teeniti kahjumit. Avalduse esitamise ajaks oli võlgniku tegevus peatatud. Arvestades üldist olukorda majanduses ning finantstegurite madalseisu, ei suuda AS ELC leiad täiendavaid vahendeid majandustegevuse jätkamiseks ja võlgnevuste tasumiseks. Äriühingu võlad erinevatele võlausaldajatele on käesoleval hetkel kokku vähemalt 2 209 321 krooni. Ning on ilmne, et võlgnevus suureneb jooksvate viiviste arvelt, kuna äriühingul ei ole võimalik oma nõudeid tasuda. Äriühingu vara koguväärtus on käesoleval hetkel 1 745 609 krooni. Arvestades tekkinud majanduslikku olukorda ei ole ettevõte suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid. Võlgniku esindaja palub algatada võlgniku suhtes pankrotimenetluse ja kuulutada välja pankrot. II Menetluse käik Viru Maakohus algatas 07.12.2009.a kohtumäärusega AS ELC pankrotimenetluse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp, keda kohustas välja selgitama võlgniku vara ja kohustused ning esitama kohtule sellekohase aruande. Ajutise pankrotihalduri aruanne Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks saatis ajutine pankrotihaldur 09.12.2009.a küsimustiku vara ja võlgade kohta võlgniku registrijärgsele aadressile ning võlgniku e-posti aadressile. Järelepärimises palus ajutine haldur esitada andmed võlgniku vara ja võlgade kohta hiljemalt 23.12.2009.a.
2(9)
Ajutine pankrotihaldur on kohtunud võlgniku seadusliku esindajaga ning võlgniku esindaja on vastanud järelepärimisele. Ajutine haldur saatis järelepärimised ka krediidiasutustele, riiklikele registritele, maksu- ja tolliametile ning kohtutäituritele. Aruande koostamise kuupäevaks oli ametiasutustelt enamik vastuseid saabunud. Aruande koostamisel kasutas ajutine pankrotihaldur ka avalikult kättesaadavat informatsiooni. I.
Maksejõuetuse tekkimine
1.1.Aktsiaselts ELC (edaspidi Võlgnik) kanti äriregistrisse põhitegevusalaks oli hasartmängude ja kihlvedude korraldamine.
17.07.1996.a.
Võlgniku
Võlgniku juhatuse liikme A S ́i selgituste kohaselt avaldas 2008.a. majanduse tugev langustrend mõju võlgniku majandustulemustele. Lisaks avaldas negatiivset mõju hasartmängutulude laekumisele 2008.a. juunist jõustunud kasiinodes suitsetamise keeld. 2008.a. oktoobris võeti vastu uus Hasartmänguseadus, mis karmistas veelgi hasartmängukorraldajatele kehtestatud reegleid. 2009.a. algusest jõustunud kõikide klientide registreerimiskohustus mängusaali sisenemisel tekitas mängijates hirmu ja usaldamatust ning põhjustas külastatavuse järsu languse. Kui 2008.a. keskmine müügitulu kuus oli 0,45 miljonit krooni, siis 2009.a. esimeses kvartalis oli keskmine müügitulu kuus langenud 30 %-ni 2008.a. keskmisest tasemest. Võlgniku juhatuse liikme A S ́i selgituste kohaselt peatas võlgnik kulude kärpimise ja tegevuse kohandamise eesmärgil järsult muutunud turuoludes alates 2009.a. aprillist tegevuse. 2009.a. oktoobriks on selgunud, et ei võlgniku juhatus ega ka ainuaktsionär ei leia täiendavaid vahendeid majandustegevuse jätkamiseks ja võlgnevuste tasumiseks. Võlgniku juhatuse liikme A S ́i selgituste kohaselt tekkis võlgniku maksejõuetus 2009. aastal, kui võlgnik ei suutnud OÜ Mardikivi, kellelt võlgnik rentis mängusaali ruume, ees rendivõlga vähendada. 07.12.2009.a. seisuga on võlgnikul kohustusi kokku 2 209 321 krooni, sh maksuvõlg summas 871 133 krooni. Varasid on võlgnikul kokku 1 745 609 krooni. Võlgniku juhatuse liikme A S ́i selgituste kohaselt ei ole võlgnik arvestades tekkinud majanduslikku olukorda suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid.
1.2.Võlgniku majandusaasta aruande 2008 kohaselt oli võlgniku põhitegevuseks 2008. aastal hasartmängude korraldamine. 2008.a. jätkas võlgnik hasartmängualast tegevust Tartus „Thalia“ mängusaalis Aida tn 7. Keskmine töötajate arv 2008.a. oli 14 ning palkade kogusumma oli 1 853 799 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Muutused majanduslikus keskkonnas avaldasid mõju kogu hasartmänguturu äritegevusele – turu kogukäive vähenes Eesti Hasartmängukorraldajate Liidu andmetel 2008. aastal 17 %. Lisaks avaldas hasartmängutulude laekumisele negatiivset mõju 2008.a. juunist jõustunud kasiinodes suitsetamise keeld. 2008.a. oktoobris võeti vastu uus hasartmänguseadus, mis karmistas veelgi hasartmängukorraldajatele kehtestatud reegleid: kõrgendatud nõuded mänguinventarile, minimaalse lubatud mänguautomaatide arvu tõus kahekümneni ja kõikide klientide registreerimiskohustus mängusaali sisenemisel. 2008.a. majandusaasta aruande kohaselt on aruande koostamise hetkel võlgniku äritegevus peatunud, kuid 2009.a. on plaanis jätkata hasartmängude korraldamist ja suurimaks eesmärgiks on tegevuse kohandamine vastavalt järsult muutunud turuolukorrale. Võlgniku omakapital oli 31.12.2008.a. seisuga 2 394 083 krooni, võlgnikul oli vara kokku 3 370 934 krooni ja kohustusi kokku 976 851 krooni. Aruandeaasta kahjum oli -317 286 krooni. Võlgniku 2007 .a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku kahjum -1 700 809 krooni. Võlgniku omakapital oli 31.12.2007.a. seisuga 2 711 369 krooni, võlgnikul oli vara kokku 3 482 843 krooni ja kohustusi kokku 771 474 krooni.
3(9)
Võlgniku 07.12.2009.a. bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum -2 913 490 krooni ja võlgniku omakapital oli -463 712 krooni. Seisuga 07.12.2009.a. oli võlgnikul vara kokku 1 745 609 krooni ja kohustusi kokku 2 209 321 krooni.
II Võlgniku varad
2.1.Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud bilansi kohaselt olid võlgnikul 07.12.2009.a. seisuga järgmised varad kokku summas 1 745 609 krooni: 1) Raha 876 krooni 2) Tulevaste perioodide kulu 49 403 krooni (Tegemist on liisinguvv(Toyota Avensis) sissemaksega) 3) Muud lühiajalised nõuded 278 472 krooni (Nõue Moscow Leisure Company vastu. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt on nõude aluseks mänguautomaatide müük. Tänaseks Moscow Leisure Company-ga kontakt puudub ja nõuet saab pidada reaalselt mitte laekuvaks) 4) Ettemaksed tarnijatele 19 906 krooni 5) Põhivara 1 396 952 krooni: − Tütarettevõtja osad 53 578 krooni (Tegemist on ainuosalusega 40 000 krooni Osaühingus RoundRing. Võlgniku juhatuse liikme hinnangul puudub ainuosalusel väärtus) − Pikaajalised nõuded 1 323 044 krooni (Tegemist on nõudega Kiinteisto OY Tynkkylänjoki vastu. Võlgniku juhatuse liikme hinnangul on pankrotimenetluses võimalik nõude sissenõudmisega tegeleda, st nõue on reaalselt laekuv. Vastavalt laenulepingule muutub laen sissenõutavaks 21.01.2011.a.) − Materiaalne põhivara (masinad ja seadmed) 20 330 krooni (Materiaalne põhivara koosneb erinevatest mündilugejatest, arvutitest, valgusreklaamidest, videomakkidest ja muust tehnikast, mis on enamikus soetatud aastatel 2000 kuni 2002) Võlgniku juhatuse liige on esitatud võlgniku põhivara mahakandmise akti 31.01.2009.a., millega kanti võlgniku bilansist maha kolm arvutit, mis olid soetatud 2000. ja 2002. aastal. Samuti on ajutisele haldurile esitatud võlgniku põhivara mahakandmise akt 31.12.2008.a., millega kanti võlgniku bilansist maha aastatel 1995. kuni 2002. aastal soetatud põhivara (arvutid, telerid, vaibad, mänguautomaadid, mündilugejad). Äriregistrist nähtub, et võlgniku vallasvarale on seatud Swedbank AS-i kasuks kommertspant summas 1 000 000 krooni. Võlgniku juhatuse liikme kinnitusel ei ole Swedbank AS-il võlgniku vastu nõudeid.
2.2.Võlgniku 2008.a. majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2008.a. seisuga järgmised varad kogusummas 3 370 934 krooni: 1) Raha 236 734 krooni 2) Nõuded ostjate vastu 57 966 krooni 3) Muud lühiajalised nõuded 370 341 krooni 4) Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 140 000 krooni 5) Ettemaksed tarnijatele 49 906 krooni 6) Põhivara 2 515 987 krooni: − Tütarettevõtja osad 53 578 krooni − Pikaajalised nõuded 1 428 573 krooni − Materiaalne põhivara (masinad ja seadmed) 1 033 836 krooni 4(9)
2.3.Võlgniku 2007.a. majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2007.a. seisuga järgmised varad kogusummas 3 482 843 krooni: 1) Raha 1 586 230 krooni 2) Nõuded ostjate vastu 108 290 krooni 3) Muud lühiajalised nõuded 365 020 krooni 4) Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 140 000 krooni 5) Ettemaksed tarnijatele 446 595krooni 6) Põhivara 1 236 708 krooni: − Tütarettevõtja osad 51 399 krooni − Materiaalne põhivara (masinad ja seadmed) 383 273 krooni − Ettemaksed põhivara eest 802 036 krooni
2.4.Ajutine haldur saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastas, et võlgnik omab järgmisi kontosid: 1) Arvelduskonto nr xxx AS-is SEB Pank, mille saldo oli 22.12.2009.a. seisuga 64,54 krooni. 2) Arvelduskonto nr xxx Swedbank AS-is, mille saldo oli 15.12.2009.a. seisuga 786,46 krooni. AS Parex banka Eesti Filiaali, AS UniCredit Bank Eesti filiaali, Danske Bank A/S Eesti filiaalis, BIGBANK AS-is, Eesti Krediidipank AS-is, Tallinna Äripank AS-is, Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, Marfin Pank Eesti AS ́is ja Bank DnB NORD A/S Eesti filiaalis võlgnik arvelduskontot ei oma.
2.5.Maanteeameti andmetel liiklusregistris võlgniku nimele 18.12.2009.a. seisuga sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgnikule on kuulunud Toyata Avensis, registreerimismärk xxx, ehitusaasta 1998.a., mis on võlgniku selgituste kohaselt müüdud Amserv Auto AS-ile. Võlgniku arvelduskontolt Swedbank AS-is nähtub, et Amserv Auto AS on 27.02.2007.a. võlgnikule tasunud 50 131,80 krooni.
2.6.Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele vara registreeritud ei ole.
2.7.Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel on võlgnikule kuulunud elamumaa 50%, ärimaa 50% asukohaga Harjumaa, Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, Lai tn 6, suurusega 211 m2, registriosa numbriga 1659701, katastritunnusega 78401:101:1360. Kinnistu on 16.01.2006.a. sõlmitud kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu (tõestanud Tallinna notar Gunnar Savisaar, notari ametitoimingu nr 170) alusel müüdud ühisomanikena T N ́le ja P N ́le hinnaga 17 000 000 krooni.
2.8.AS SEB Liising teatel on AS SEB Liising ja võlgniku vahel on 29.11.2006.a. sõlmitud rendileping nr L06114072 (rendiobjekt Toyota Avensis). Lepingu p.10.1.1. kohaselt luges AS SEB Liising alates 19.09.2009.a. lepingu ennetähtaegselt lõpetatuks seoses võlgniku suutmatusega täita lepingust tulenevaid maksekohustusi. 14.12.2009.a. seisuga on lepingust tulenevad võlgniku kohustused AS SEB Liising ees 61 596,83 krooni, sh tasumata lepingulised maksed 45 127,30 krooni, müügiteenuse arve maksepäevaga 14.12.2009.a. suuruses 7 500 krooni ja viivis 8 969,53 krooni. Swedbank Liising AS-i, ALG Liising AS-i, Nordea Finance Estonia AS-i ja AS ́i DnB NORD Liising andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid ei ole. Danske Bank A/S Eesti ei ole ajutine haldur käesoleva aruande koostamise hetkeks vastust saanud. Ajutisele haldurile teadaolevalt moodustab võlgniku reaalse vara arvelduskontodel olev 851 krooni ja põhivara, mille väärtuseks ajutine haldur arvestades selle koosseisu ja seisukorda ning kehtivat turusituatsiooni hindab ca 10 000 krooni. Samuti on võlgnikul laenulepingust tulenev nõudeõigus summas 1 323 044 krooni Kiinteisto OY Tynkkylänjoki vastu, mis 5(9)
muutub sissenõutavaks 21.01.2011.a. Võlgniku juhatuse liikme hinnangul puudub võlgniku tütarettevõttel OÜ RoundRing reaalne turuväärtus. III Võlgniku kohustused (võlad)
3.1.Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud bilansi kohaselt olid võlgnikul 07.12.2009.a. seisuga järgmised kohustused kokku summas 2 209 321 krooni:
Lühiajalised laenud 337 129 krooni Võlad tarnijatele 229 825 krooni Maksuvõlad 871 133 krooni Võlad töövõtjatele 700 572 krooni Intressivõlad 70 662 krooni
Võlgniku suurimad võlausaldajad on Maksu- ja Tolliamet, OÜ Mardikivi, Finn Leisure OY, OÜ RoundRing, AS SEB Liising ja Jan Magnus Salmi. Võlgnik võlgneb töötajatele kokku 700 572,10 krooni.
3.2.Võlgniku 2008.a. majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2008.a. seisuga järgmised kohustused kokku summas 976 851 krooni:
Saadud ettemaksed 151 491 krooni Võlad tarnijatele 116 280 krooni Maksuvõlad 144 777 krooni Võlad töövõtjatele 493 641 krooni Intressivõlad 70 662 krooni
3.3.Võlgniku 2007.a. majandusaasta aruande kohaselt olid võlgnikul 31.12.2007.a. seisuga järgmised kohustused kokku summas 771 474 krooni:
Võlad tarnijatele 58 398 krooni Maksuvõlad 171 877 krooni Võlad töövõtjatele 473 508 krooni Intressivõlad 67 691 krooni
3.4.Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 11.12.2009.a. teatise kohaselt on võlgnikul maksuvõlgnevus 425 445,59 krooni, millest 377 622,19 krooni on põhivõlgnevus ja 47 823,40 krooni intressid. Nimetatud võlgnevus koosneb tulumaksu, kogumispensionimakse, sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse võlgnevustest. Samuti on Maksu- ja Tolliamet teavitanud ajutist haldurit sellest, et seisuga 09.12.2009.a. ei ole Maksu- ja Tolliamet nõus kandma võlgniku pankrotimenetluse kulusid. Juhul, kui võlgniku pankrotimenetluse ajal selgub asjaolusid, mis võimaldaksid pankrotivara suurendada vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise või kolmandate isikute vastu nõuete esitamise teel, siis võib maksuhaldurile teha uue ettepaneku pankrotimenetluse kulude kandmiseks.
3.5.Ajutist pankrotihaldurit on oma nõudest võlgniku vastu teavitanud AS SEB Liising, kelle teatel 14.12.2009.a. seisuga on lepingust tulenevad võlgniku kohustused AS SEB Liising ees 61 596,83 krooni, sh tasumata lepingulised maksed 45 127,30 krooni, müügiteenuse arve maksepäevaga 14.12.2009.a. suuruses 7 500 krooni ja viivis 8 969,53 krooni. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 2,2 miljonit krooni. 6(9)
IV Finantsanalüüs Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud bilansid 07.12.2009.a., 31.12.2008.a. ja 31.12.2007.a.
Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad/ lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Ettevõttel peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga ettevõtte peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine ettevõtte eksisteerimise vältimatu tingimus. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja 31.12.2007.a. seisuga 2,911 ja 31.12.2008.a. seisuga 0,875. 07.12.2009.a. seisuga oli näitaja väga nõrk olles 0,158. Käibekapitali puudujäägi katmise peamiseks allikaks on järgnevate aastate majandustegevusest saadav puhaskasum Kuivõrd võlgniku majandustegevus on alates 2007. aastast kahjumis, siis käesoleval hetkel puuduvad võimalused käibekapitali defitsiidi katmiseks.
Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul oli näitaja vaadeldud aastatest ainult 2007.a. üle ühe (2,911), ülejäänud vaadeldud aastatel oli näitaja alla ühe: 31.12.2008.a. seisuga 8,875 ja 07.12.2009.a. seisuga 0,158.
Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Ta näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. 2007. aastal oli võlgniku käibekapitali näitaja 1 474 661. Võlgniku puhul oli käibekapitali näitaja 31.12.2008.a. seisuga negatiivne olles -121 904 ja 07.12.2009.a. seisuga samuti negatiivne olles -1 860 664. Seega on ettevõttel käibekapitali defitsiit. Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused/ koguvarad.
Üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul oli sõltuvus võõrkapitalist 2007.a. ja 2008.a. normi piiresse jääv, kuid seisuga 07.12.2009.a. oli näitaja väga kõrge olles 1,266
Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused/ omakapital 7(9)
Näitab mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning ta kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul oli näitaja seisuga 2007.a. ja 2008.a. normi piiresse jääv, kuid seisuga 07.12.2009 negatiivne tulenevalt omakapitali negatiivsusest. Seega on võlgniku puhul võlausaldajate riskimäär lubamatult suur. V Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud pankrotikuritegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Maksejõuetuse põhjustajaks võib eelkõige pidada muutusi majanduslikus keskkonnas, mis avaldasid mõju ka hasartmänguturu äritegevusele, mille tulemusel vähenes võlgniku käive. Samuti mõjutas võlgniku majandustegevust negatiivselt 2008.a. juunist jõustunud kasiinodes suitsetamise keeld ning 2008.a. oktoobris vastu võetud uus Hasartmänguseadus, mis karmistas veelgi hasartmängukorraldajatele kehtestatud reegleid: kõrgendatud nõuded mänguinventarile, minimaalse lubatud mänguautomaatide arvu tõus kahekümneni ja kõikide klientide registreerimiskohustus mängusaali sisenemisel. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur käesolevaks hetkeks tuvastanud. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Lähtudes eeltoodust ja pankrotiseaduse §-dest 1, 31 pankrotihaldur palub:
1.välja kuulutada AS ELC (registrikood 10030516) pankrot.
2.nimetada AS ELC pankrotihalduriks Martin Krupp (pankrotihalduri tõend 120, aadress Estonia pst 1, Tallinn, Cavere Õigusbüroo OÜ, telefon 50 72 034).
3.kinnitada ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele;
4.määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht Kohtuistung 13.01.2010 toimunud kohtuistungile ilmunud võlgniku seaduslik esindaja A S jäi esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde. III Kohtu seisukoht Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema 8(9)
kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et pankroti väljakuulutamine on põhjendatud ja tõendatud võlgniku avaldusega ja sellele lisatud kirjalike tõenditega, samuti ajutise pankrotihalduri arvamuse ja ütlustega. Pankrotiseaduse § 31 lg 1 alusel kuulutab kohus välja pankroti, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina on andnud AS ELC pankrotimenetluses seni ajutise haldurina tegutsenud Martin Krupp. Kohus leiab, et Martin Krupp on sobiv isik pankrotihalduriks. Tal on kohtu usaldus. Kohus määrab esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumise ajaks 16.02.2010.a kell 13.30 ja kohaks 1. Mai 2, Narva. PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. PankrS § 23 lg 1 alusel on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutine haldur on esitanud arvestuse, milles palub välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu 16 000 krooni (16 tundi x 1 000 krooni; tasu ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu) ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 1 894,40 krooni, kokku 17 894,40 krooni AS ELC pankrotivarast.
Fred Fisker Kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.