Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

1(5)

2-09-63972

ASJAOLUD

01.12.2009 esitas K T oma esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi kaudu Harju Maakohtule avalduse oma poja J T, surnud 13.12.2008, pärandvara väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja oma poja ainus pärija. 26.06.2009 esitas avaldaja notarile avalduse J T pärandi vastuvõtmiseks seadusjärgse pärijana. Pärimisasjas läbiviidud pärandvara inventuuri tulemusena tuvastas kohtutäitur, et J T pärandvara turuväärtus moodustab 19659,61 krooni ja kohustused 106264,74 krooni, seega ületavad pärandaja pärandvaraga seotud kohustused pärandvara suurust 5,4 korda. Kohtumäärusega 14.12.2009 nimetas kohus J T pärandvara pankrotimenetluses ajutiseks halduriks Peeter Allikvere. Peeter Allikvere esitas 15.01.2010 kohtule arvamuse võlgniku maksejõuetuse põhjuste ja ajutise halduri tasu ning kulutuste aruande. Kohus arutas võlgniku pankrotiavaldust 19.01.2010 kohtuistungil.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Ajutise pankrotihalduri aruande andmed I Andmed pärandaja kohta J T , isikukood XXX , Eesti Vabariigi kodanik, suri liiklusavariis 13.12.2008.a., perekonnaseis vallaline, ülalpeetavaid ei olnud; viimane alaline elukoht: XXX; töökoht: OÜ L , reg. kood XXX, autojuht; seos ettevõtlusega puudus. II Andmed pärandvara kohta Registritest, ametitest ja krediidiasutustest saadud andmete, samuti pärija seletuse kohaselt: J T : kinnisvara pole omanud; - registritesse kandmisele kuuluv ja muu arestimisele kuuluv vallasvara pole omanud; Swedbank Pensionifond XXX osakud 1584,737 tükki, turuväärtus seisuga 28.12.2009.a. 21.361,46 krooni; regulaarne sissetulek töötasuna 2008.aastal kokku 39.035.- krooni (netto-maksuameti andmetel). Pärandvara väärtus kokku: 21.361,46 krooni. III Andmed pärandvaral olevate kohustuste kohta J T pärandvaral: - maksuvõlad puuduvad; teiste isikute ülalpidamiskulud- puuduvad; - sissenõudja BIGBANK AS avalduse alusel toimuvas täitemenetluses nr.022/2008/1982 sissenõutav nõue summas 106.264,74 krooni, s.h. BIGBANK AS nõue Harju Maakohtu 21.01.2008.a. maksekäsu määruse alusel summas 94.007,08 krooni. Panga nõude aluseks on 29.03.2006.a.tarbijakrediidilepingu nr. XXXalusel välja antud laen summas 48.029,47 krooni, millele lisandusid tasumata intressid (aastaarvestuses 27,01 %). Kokku kohustused: 106.264,74 krooni.

2(5)

2-09-63972

Pärija K T kandis J T matustega seoses kulusid 22.000.- krooni. IV Pärandvara maksejõuetuse tekkimise põhjused, pärandvarasse tagasivõitmise ja – nõudmise võimalused Põhjusel, et pärija - avaldaja seisukoha kohaselt on pärandvara maksejõuetu, ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt ületavad täitmata kohustused varade võimaliku väärtuse vähemalt 5 korda, võib pärandvara maksejõuetust lugeda tuvastatuks ilma pärandvara tekkimise ja suuruse põhjalikuma majandusliku analüüsita. Võttes arvesse pärandaja J T poolt pangast võetud laenu tagastamise katkestamist juba 2007.aasta lõpul (maksekäsu määrus 21.01.2008.a.), saabus pärandvara maksejõuetus hiljemalt 2008.a. alguses. Hinnates pärandvara suurendamise võimalusi tagasivõitmise- ja/või –nõudmise kaudu pankrotimenetluses, tuvastas ajutine haldur, et tagasivõidetavaid tehinguid, samuti kolmandate isikute valduses olevat pärandvara, pole. Pärandaja J.T pole kunagi omanud ega võõrandanud kinnisvara või registritesse kandmisele kuuluvat vallasvara, puuduvad ka andmed tema poolt kolmandatele isikutele antud laenude kohta. Seega pärandvarasse tagasivõitmise ja/või –nõudmise võimalused puuduvad. Pärandvara maksejõuetuse tekkimise põhjusteks võib hinnata PankrS § 22 lg 5 kohaseid muid asjaolusid, s.h. pärandaja kergemeelsust kohustuste võtmisel. Pärandvara nominaalne suurus (ilma osakute tagasivõtmiskuludeta) on 21.361,46 krooni, millest jätkub väljamakseks ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise katteks, pankrotimenetluse kulude katteks pärandvara pankroti väljakuulutamise puhul ei jätku, mistõttu on kohtul alust lõpetada pärandvara pankrotimenetlus raugemisega. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS prg. 22, 23 ja 29 ajutine haldur palub lõpetada J T pärandvara pankrotimenetlus raugemisega, kuna pärandvarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks; otsustada pärandvara hulka kuuluvate väärtpaberikontol nr. XXXXXXXXXXXXX asuvate Swedbank Pensionifondi XXX 1584,737 osaku tagasivõtmise korraldamise ajutise halduri poolt; määrata ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis arvamusele lisatud aruande kohaselt; määrata pärast pärandvarast ajutise halduri tasu ja hüvitise väljamaksmist jääva raha (esialgsel hinnangul kuni 2.835,9 krooni) pärimisseaduse prg. 131 ja 142 lg.1 p.1 kohaselt väljamaksmiseks matusekulude katteks pärijale K Tle. Pankrotiavalduse läbivaatamine Pankrotiavalduse kohtulikul läbivaatamisel 19.01.2010 jäi avaldaja oma avalduse ja ajutine haldur oma arvamuse juurde. Avaldaja esindaja leidis, et halduri taotlus kulutuste hüvitamiseks summas 1750 krooni (koos käibemaksuga 2100 krooni) on tõendamata ja liiga suur, mõistlik hüvitis võiks olla 500 krooni.

Kohtu seisukoht PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

3(5)

2-09-63972 Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2-6 kohaselt halduri tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kohus ei määra ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Kohus võib hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 9 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu seaduse või muu õigusakti alusel töö tegemise eest makstavatelt tasudelt. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt summalt. Võlgniku pärandvaras on vara 21361,46 krooni ja kohustusi 106264,74 krooni ulatuses, seega ületavad kohustused varasid 5 kordselt ning nõuete rahuldamiseks piisav vara pärandvaras puudub. Andmed isikute kohta, kes oleks nõus maksma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha, puuduvad. Kohus leiab, et seoses eeltooduga tuleb J T pärandvara pankrotimenetlus lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur Peeter Allikvere on esitanud kohtule ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 9,5 tundi (tunnitasuga 1300 krooni, s.h järelpärimised (kirjalikud ja elektroonilised) pärandvara varade ja kohustuste kohta krediidiasutustele, ametitele, registritele, saadud andmete analüüs - 2,5 tundi; avaldajalt K Tlt seletuste võtmine -1,5 tundi; ajutise halduri arvamuse ja aruande koostamine, ettevalmistus ja osavõtt kohtuistungist – 5,5 tundi ja palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 12 350 krooni, millele lisandub kuluna tasult arvestatav sotsiaalmaks 33 %, so 4075,50 krooni, kokku tasu kuluna 16425,50 krooni. Ajutise halduri poolt tehtud (OÜ Haldur büroo kaudu tehtud kulutused arvuti-, side-, paljundus-, interneti-, ruumide rendi- jm.teenustele) ja veel tehtavad (s.h.haldur toimiku arhiveerimine) vajalikud kulutused on 1750.- krooni, koos käibemaksuga 2.100.- krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile. Mis puudutab bürookulutuste hüvitise summat 1750 krooni (koos käibemaksuga 2100 krooni), siis kohus nõustub avaldaja esindaja vastuväitega, et selle suurus on dokumentaalselt tõendamata ning seetõttu kohus loeb mõistlikuks summaks 1125 krooni, millele lisandub käibemaks,

4(5)

2-09-63972 seega kokku 1350 krooni. Haldur taotlus tasu ja kulutuste hüvitis välja mõista teda teenindavale büroole OÜ Haldur on kooskõlas seadusega. Viktor Brügel Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.