Tsiviilasi nr 2-09-44078
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Määruse tegemise aeg ja koht
19. jaanuar 2010, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-44078
Tsiviilasi
Galtebar OÜ hagi MTÜ Iseseisev Elu 174 942,53 krooni ja viiviste väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine hageja poolt hagist loobumisega, riigilõivu tagastamine ja menetluskulude väljamõistmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
•
•
•
vastu
hageja Galtebar OÜ (registrikood 11500183; asukoht Pargi, Polli küla, Karksi vald, 69108 Viljandi maakond); seaduslik esindaja juhatuse liige Rando Ruusväli; hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Sikut (Sikuti Advokaadibüroo; asukoht Tartu 8, 71020 Viljandi; e-post [email protected]); kostja MTÜ Iseseisev Elu (registrikood 80001775; postiaadress Kalevi 88a-1, 50104 Tartu); seaduslik esindaja juhatuse liige Maire Koppel (e-post [email protected]).
02.09.2009 esitas Galtebar OÜ Tartu Maakohtusse hagi MTÜ Iseseisev Elu vastu 254 529,45 krooni väljamõistmiseks koos taotlusega hagi tagamiseks. Hageja eest tasus 19.08.2009 riigilõivu 27 950 krooni (hagilt 27 500 krooni ja hagi tagamise avalduselt 450 krooni) Rando Ruusväli.
Kohus andis 03.09.2009 määrusega hagejale aega 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates tagatise andmiseks summas 12 726,50 krooni. 11.09.2009 saabus kohtusse hageja avaldus esialgse hagihinna ja nõutud tagatisraha vähendamiseks, kuna kostja tasus 03.09.2009 hagejale võlast 79 586,92 krooni. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 174 942,53 krooni ja tagada hagi vähendatud hagihinna ulatuses, määrates tagatiseks 8747 krooni. Kohus jättis 29.09.2009 määrusega hageja hagi tagamata, sest hageja ei tasunud kohtu deposiitkontole ka vähendatud tagatist. 14.10.2009 esitas hageja kohtule avalduse hagi täpsustamiseks. Hageja loobus avalduses 174 942,53 krooni suurusest nõudest, kuna kostja tasus kohtumenetluse käigus kogu põhivõlgnevuse. Hageja palus kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise 42 782,10 krooni. Kostja esitas 08.12.2009 hagile kirjaliku vastuse, mille kohaselt on 07.12.2009 seisuga hagejale tasutud ka viivised. Vastuses võttis kostja hagi õigeks, märkides seejuures, et kostja ei kanna seetõttu hageja menetluskulusid. 05.01.2010 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, menetluse lõpetamiseks, tasutud riigilõivust poole tagastamiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks koos kulude jaotusega. Avalduse kohaselt puudub hagejal käesoleval ajal nõue kostja vastu, mistõttu hageja loobub hagist. Hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool palutakse tagastada seoses hagist loobumisega. Menetluskulud (pool riigilõivust summas 13 750 krooni ja hageja esindaja õigusabikulud summas 7530 krooni) palutakse jätta kostja kanda ja menetluse lõpetamise määrusega kostjalt välja mõista. Kohus küsis 06.01.2010 kostja seisukohta menetluse lõpetamise ja menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise kohta. 15.01.2010 saabus kohtusse kostja vastus, mille kohaselt kostja ei võta kanda hageja menetluskulude tasumist. Kostja märgib vastuses, et tal puudus igasugune info hagi esitamise kohta. Kostja sai hagist teada 54 päeva peale arvete tasumist. Hageja ei ole kostjale alates 2009. aasta mai kuust edastanud ühtki kirja ei posti teel ega elektroonselt. Hageja väide, et ta on proovinud kostjaga arvete tasumisega seoses ühendust saada, on vale ja tõendamata.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lõike 1 punkti 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lõike 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Hageja on esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna kostja on pärast hagi esitamist tasunud ära nii põhinõude 254 529,45 krooni kui ka viivisenõude 42 782,10 krooni. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). TsMS § 150 lõike 2 punkti 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Asja materjalidest nähtub, et hageja eest on 19.08.2009 tasunud riigilõivu Rando Ruusväli kogusummas 27 950 krooni (hagilt 27 500 krooni ja hagi tagamise avalduselt 450 krooni). Riigilõiv summas 13 750 krooni palutakse tagastada hageja kontole nr XXXXXX (SEB Pank). TsMS § 150 lõike 2 punkti 2 ja lõike 4 alusel kohus tagastab Galtebar OÜ kontole nr XXXXXX (SEB Pank) hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 13 750 krooni (27 500 / 2). TsMS § 173 lõike 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus lõpetab menetluse seoses hageja poolt hagist loobumisega, siis kuulub kohaldamisele TsMS § 168 lõige 5, mille kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Käesolevas asjas on hageja loobunud hagist seetõttu, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist 02.09.2009, seega jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus märgib kostjale selgituseks, et käesoleva asja menetlus ei lõpe hagi õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisega, mistõttu on asjakohatu kostja viide TsMS § 168 lõikele 6. Hageja kannab
nimetatud sätte alusel menetluskulud ise vaid tingimusel, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Asja materjalidest nähtub, et hageja on esitanud kostjale teostatud ja vastuvõetud tööde eest neli arvet, kusjuures viimase arve maksetähtaeg on 10.07.2009. Vaidlus puudub selles, et arved olid maksmata kuni hagi esitamiseni 02.09.2009 ja hageja nõue rahuldati kohtumenetluse ajal. Seega saab antud juhul ka väita, et kostja oma käitumisega põhjustas hagi esitamise. TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, paludes kostjalt välja mõista pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 13 750 krooni ja lepingulise esindaja õigusabikulud summas 7530 krooni, kokku seega 21 280 krooni. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud). Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest (RLS § 56 lõige 1) ja selle lisast 1, mille kohaselt hagilt hinnaga kuni 275 000 krooni tuleb tasuda riigilõivu 27 500 krooni. Kuna kohus tagastas hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 13 750 krooni. TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lõike 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lõike 1 kohaselt on varalise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja maksimaalseks sissenõutavaks määraks hagihinna kuni 300 000 krooni puhul 100 000 krooni. Hageja vähendas menetluse käigus esialgset hagihinda 254 529,45 kroonilt 174 942,53 kroonini, mis on käesoleva tsiviilasja hinnaks. Hagilt hinnaga kuni 200 000 krooni on lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmääraks 70 000 krooni. Lepingulise esindaja õigusabi kuluks on märgitud 7530 krooni. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja õigusabi kulu summas 7530 krooni vastavuses asja menetluseks tegelikult kulutatud aja ning asja keerukuse astmega. Arvestades asjaolu, et hageja lepingulise esindaja õigusabi teenus on seisnenud kliendiga kohtumises, materjalidega tutvumises, pretensiooni esitamises, hagiavalduse koostamises ning kohtule edastamises ja menetluslike taotluste esitamises, peab kohus tulenevalt asja keerukusest ning eeldatavale asja menetlemiseks kulutatud ajale põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 7530 krooni. Hageja seaduslik esindaja Rando Ruusväli on 19.01.2010 telefonivestluses kinnitanud kohtule, et kuigi hageja on käibemaksukohustuslane ja arved on esitatud äriühingu nimele, on kõik õigusabi kulud (nagu ka riigilõivu) kandnud tema kui füüsiline isik. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lepingulise esindaja õigusabikulu summas 7530 krooni. Eeltoodut arvesse võttes kohus, lõpetades antud tsiviilasjas menetluse, mõistab TsMS § 1741 lõike 1 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskulu 21 280 krooni (13 750 + 7530). Väljamõistetud menetluskulu kanda Galtebar OÜ kontole nr XXXXXX (SEB Pank). TsMS § 178 lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.