Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

VÕLGNIKU VARAD

Võlgnik on pankrotiavalduse lisaks olevas vara ja võlgade nimekirjas märkinud, et ainuke vara, mis tal on on korteriomand asukohaga xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Võlgnik hindab selle väärtuseks käesoleval hetkel ca 500 000 krooni, kuna sellise hinnangu andis korteri väärtuse kohta kohtutäitur. Pankrotimenetluse leidis see kinnitust. Võlgnikule kuulub 432/13325 mõttelist osa kinnistust, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kinnistu registriosa number on xxxxxxxx, katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx, 100% elamumaa, mille üldpind 1096 m2. Nimetatud kinnistust kuulub võlgnikule reaalosana eluruum nr 3, mille üldpind on 43,20 m2. Kolmandas jaos on järgmised kehtivad kanded: • Märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta. Kasutuskorra kokkulepe Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosade xxxxxxxx kuni xxxxxxxx igakordse omaniku kasuks. • Isiklik kasutusõigus AS T S (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. • Keelumärge käsutamise keelamiseks kohtutäitur E. V. (ik xxxxxxxxxxx), S AS (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Neljandas jaos on kehtiv hüpoteek summas 1 454 000 krooni AS S (endise nimega AS H, reg.kood xxxxxxxx) kasuks.

Lisa nr 1 – väljatrükk kinnistusregistri teabesüsteemist kinnisasja registriosa number xxxxxxxx kohta. Korter on alates 01.10.2009.a üürniku kasutuses kuni korteri müügini tingimusel, et üürnik tasub igakuised kommunaalmaksed ja lisaks 400 krooni võlgniku pangalaenu tagasimakseks. Pankrotimenetluse käigus ilmnes veel, et seisuga 11.12.2009.a võlgniku AS S P kontol nr xxxxxxxxxxxxxx on 2,70 krooni (lisa 2 – AS S P poolt 11.12.2009.a esitatud vastus). Kinnisasja turuväärtus selgub müügi käigus. Haldur ei pidanud vajalikuks vastavate eksperthinnangute tellimist kinnisvara väärtuse hindamiseks, kuna turusituatsioon on muutlik ning kinnisvara täpse väärtuse tuvastamine ei mõjuta võlgniku maksevõimet. Pankrotimenetluse eelselt korteri müügiga tegelenud maakleri väidete kohaselt on korterile ostja olemas müügihinnaga 300 000 krooni. Kokkuvõtvalt leidis pankrotimenetluses tuvastamist, et võlgnikul on järgmine vara arvestuslikus miinimumväärtuses 300 002,70 krooni, sh:

VÕLGNIKU KOHUSTUSED

Võlgniku poolt pankrotiavalduses märgitud andmete kohaselt on võlgnikul kohustusi kogusummas 1 415 697,94 krooni, sh

• Viivis: 146,7 krooni. 3) kodukapitalilaenust (leping nr xx-xxxxxx-xx) tulenev kohustus 72 629,62 krooni (seisuga 11.12.09 valuutakurss 15,6466), sh: • põhiosa võlg: 3 609,77 EUR – 56 480,62 krooni; • põhiosa viivis: 153,58 EUR – 2 403 krooni; • intressi võlg: 878,53 EUR – 13 746 krooni. 4) väikelaenust (leping nr xx-xxxxxx-xx) tulenev kohustus 32 598,52 krooni, sh • põhiosa võlg: 24 238,36 krooni; • põhiosa viivis: 805,36 krooni; • intressi võlg: 7 554,80 krooni. Lisa nr 5 – AS S poolt 11.12.2009.a esitatud vastus ja konto väljavõte AS R poolt esitatud vastuse kohaselt esineb võlgnikul seisuga 06.01.2010.a ettevõtte ees, laenulepingust tulenev, kohustus kogusummas 67 774,87 krooni, sh laenu põhiosa 39 988,59 krooni, Intress 3 040,28 krooni ja viivised 24 746 krooni. (lisa nr 6 – AS R poolt 07.01.2010.a esitatud vastus) Kohustused suurenevad maksuintresside ja viiviste võrra. Seega kokkuvõttes tuvastas ajutine haldur, et võlgnikul on seisuga 12.01.2010.a vara arvestuslikus miinimumväärtuses 300 002,70 krooni, kuid kohustusi seevastu kogusummas 1 457 155,24 krooni, sh

jahenema, siis nõudlus ehitajate järele vähenes ning see tekitas lõpuks olukorra, kus võlgnik kaotas aprillis 2008.a oma töö. See kõik tekitas lõpuks olukorra, kus võlgnik ei suutnud enam täita panga ees oma laenujärgseid maksekohustusi. Pank esitas kohtutäitur E. V. avalduse täitemenetluse algatamise kohta ning 31.10.2009.a arestiti võlgniku korteriomand. Võlgnik on haldurile avaldanud, et tal puuduvad käesoleval hetkel vahendid kõigi kohustuste tasumiseks võlausaldajate ees. Kuna oma erialalt on ta traktorist-masinist ning viimasel ajal töötanud ehitajana, siis seoses majanduskriisiga on tal tasuva töökoha leidmise võimalused, antud erialal minimaalsed, mis omakorda raskendab veelgi kohustuste tasumist võlausaldajate ees. Ajutine haldur leiab, et võlgniku poolt esitatud põhjendus makseraskuste tekkimise kohta on adekvaatne ja vastavuses tegelikkusega. Võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga. IV Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, andmed kuriteo tunnuste esinemise kohta Ajutise halduri tööperioodil ja haldurile esitatud ning kättesaadava info põhjal ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ning, et võlgnik oleks toime pannud kuriteotunnustega tegusid. V Halduri arvamus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse võimalikkuse kohta Võlgniku võlgadest vabastamise menetluse eelduseks PankrS § 171 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse lõppemine lõpparuandega ja PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgniku mõistlikult tulutoov tegevus või, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Halduri arvamusel ei saa välistada, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus on käesoleval juhul võimalik. VI Andmed pankrotimenetluse kulude olemasolu kohta Ajutise halduri arvamuse kohaselt on vahendid pankrotimenetluse kulude katteks olemas. VII Ajutise halduri tasu ja kulutuste välja mõistmise nõue Tuginedes PankrS §-le 23 lg 1 palub ajutine pankrotihaldur välja mõista ajutisele haldurile tasu oma ülesannete täitmise eest ja hüvitis ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks lisades 7 ja 8 toodud summades.

AJUTISE HALDURI ARVAMUS

Lõppkokkuvõttes leiab ajutine haldur, et võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, Pankrotiavaldus on esitatud põhjendatult.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab esitatud andmete põhjal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada PankrS § 31 kohaselt. Kohus ära kuulanud võlgniku seisukohad, ajutise pankrotihalduri ettekande ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja avaldusega, on järeldusel, et võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavaldus M. L. suhtes pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. M. L. on maksejõuetu ja tema majanduslik olukord ei võimalda võlausaldajate nõudeid rahuldada.

Võlgniku tunnistab kohtule, et ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole käesoleval hetkel võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Varade tegelik väärtus on oluliselt väiksem ega kata võlgniku kohustusi. Võlgnik on maksejõuetu. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Eeltoodu alusel tuleb viivitamatult välja kuulutada M. L. pankrot, otsustada võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, avaldada pankrotiteade ning nimetada pankrotihaldur. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotiotsus viivitamatult täitmisele. PankrS § 150 lg 1 p 1, 2, 5 sätestab pankrotimenetluse kuludena kohtukulu (menetluskulu) ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Pankrotiavalduse rahuldamise korral tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse kulude 2 438,35 krooni ja tasu 13 832 (tasu koos maksudega) krooni saamiseks. Võlgnik summadele vastu ei vaielnud. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel millega hagita menetluses avaldus lahendatakse. Võlgnik tunnistab võlausaldajale ja kohtule, et on maksejõuetu (õigeksvõtt) ning kohus määrab õigeksvõtul põhineva lahendi tegemisel hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Seega kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu ning tehtud kulutused kogusummas 16 270 krooni 35 senti.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.