Võlaõigus › Töövõtulepingud

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista.

Kostja ei vaidlusta lepingu sõlmimist poolte vahel. Vaidlus tekkis seoses lepingu täitmisega. Hageja on teostanud töid oluliste puudustega ning see oli ka põhjus, miks kostja ei saanud hageja poolt tehtud töid vastu võtta ning ei ole tööde eest tasunud. Hageja ei ole kostjale käesoleva hetkeni esitanud arvet ning kostja ei ole üleandmise vastuvõtmise akti allkirjastanud, s.t hagejal nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole oluliste puuduste esinemise tõttu üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud. Isegi kui eeldada, et hageja nõue oleks juba muutunud sissenõutavaks, s t kostja oleks hageja töö vastu võtnud ja hageja oleks tehtud tööde kohta esitanud arve, siis ei ole kostja jätnud hagejale maksmata põhjuseta, vaid on kasutanud seadusest tulenevat õigust kohustuse täitmisest keeldumiseks, kuni hageja on rahuldanud hageja sissenõutavaks muutunud nõude. Töö ei vastanud lepingutingimustele ning tehtud tööd ei saa pidada ka keskmise kvaliteediga tehtuks. Kostja on esitanud juba kohtueelses menetluses hagejale nõude puudustest ja vaegtöödest. Hageja kui töövõtja peab tõendama VÕS § 638 teise lause järgi, et kostja kui tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast ja ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Hageja viited, et kostja on teatanud puudustest hilinenult on põhjendamatud. Asjakohatud on hageja viited, et kostja ei esitanud talle juhiseid õigeaegselt. Hageja ei ole kostjale esitanud arvet tehtud tööde eest. Kostjale ei ole täpselt teada, milliste tööde eest on tasumata. Selge ei ole ka milliste tööde eest luges hageja tööd tasutuks tehtud ettemaksu ulatuses. Hageja viivisenõue on alusetu ja põhjendamatu, kuivõrd hageja ei ole kostjale arvet esitanud ja kostja ei ole töid oluliste puuduste esinemise tõttu vastu võtnud. Hageja ei ole esitanud arvet, mis saaks olla viivise arvestamise aluseks. Isegi kui kohus leiab, et kostja on olnud töövõtulepingu eest tasumisega viivituses, siis kuivõrd võlausaldaja ei ole arvet esitanud, siis ei ole tal ka lepingu järgi alust arvete esitamata jätmise tõttu kostjalt maksmisega viivitamise tõttu viivist nõuda. Hageja ei ole esitanud kostjale tehtud tööde eest arvet ja kostja ei ole töid vastu võtnud, sest hageja poolt tehtud töödes esinesid olulised puudused. Seega leiab kostja, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks ning hagi on esitatud alusetult. Kostja möönab, et hageja nõue võib osaliselt muutuda sissenõutavaks, kui pooled suudavad tuvastada, millised tööd olid tehtud vastavalt kokkulepitud kvaliteedile. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste, vastuväidete ja tõenditega ning ärakuulanud pooled kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 14.09.2007 töövõtulepingu nr 08/07 „Hushovd 1“ (VÕS § 635 lg 1, tlk 140-144), mille p 1.1 järgi tellis kostja hagejalt eramu ehituse tööd Norras. Lepingu hinnaks oli 225 460 krooni – käibemaks (p 6.1) ja tööde tegemise tähtajaks 2007.aasta 42.nädal, s o 15.-21.10.2007. Kuna tegemist on töövõtulepingust tuleneva vaidlusega, kohaldab kohus VÕS 36.peatükis sätestatut. § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgse tasu väljamõistmist. Kostja leiab, et ei pea tasu maksma, kuna ta ei võtnud puuduste tõttu töid vastu. VÕS § 82 lg 7 kohaselt on kostja kohustus muutunud sissenõutavaks. Põhjendused, miks kohus sellisele seisukohale asus, on toodud allpool. § 108 järgi on kostjal kohustus maksta lepingu alusel hagejale tasu tehtud tööde eest ja § 113 alusel viivist. Seejuures kuulub viivise nõue rahuldamisele hageja poolt taotletust 6 512,13 krooni võrra väiksemas summas. Selles ulatuses on hageja arvestanud viivise viiviselt („Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne.“, lk 381382, p 8). Viivis kuni 3.11.2008 tuleb välja mõista 41 149,36 krooni suuruses. § 636 lg 1 kohustab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Hageja töövõtjana kutsus

kostja kui tellija tööd 23.10.2007 üle võtma – ehitusplatsil teostatud tööde akte alla kirjutama. Kostja kohale ei tulnud, akte alla ei kirjutanud. Juhindudes § 637 lg 1 kuulub maksmisele kokku lepitud tasu. Tasu suuruses leppisid pooled kokku lepingu p-s 6.1 – 225 460 krooni+käibemaks 40 582,70 krooni, kokku 266 042,70 krooni. Lepingu p 6.2 järgi kohustus kostja maksma vastavalt lisa 2 tööde kirjelduse, etappidele ja maksegraafikule. § 637 lg 4 alusel muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töövastuvõtmisest või vastuvõetuks lugemisest kooskõlas lepingu p-dega 6, 8. § 638 kohustas kostjat valmis tööd vastu võtma, kuna töö üleandmine oli kokku lepitud lepingu p-s 8.1. Sama sätte alusel loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ka § 643 järgi oli kostjal töö viivitamata ülevaatamise või üle vaadata laskmise kohustus. Lepingu p 8.1 nägi ette tööde üleandmise etappide kaupa – peale iga etapi lõppu üleandmisvastuvõtmisaktiga. Lepingu p 8.2 järgi kohustus kostja akti 3 kalendripäeva jooksul allkirjastatult hagejale tagastama. Kostja ei kirjutanud alla ühtki akti ega tagastanud neid hagejale allakirjutatult. Sama punkt nägi ette, et sama tähtaja (3 kalendripäeva) jooksul pidi kostja vastuvõtmisest keeldumise korral esitama hagejale motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta. Ühtegi sellist otsust kostja hagejale ei esitanud. Lepingu p 8.2 viimases lauses leppisid pooled kokku, et kui kostja ei ole akti 3 kalendripäeva jooksul tagastanud või esitanud otsust vastuvõtmisest keeldumise kohta loetakse akt kostja poolt aktsepteerituks. Lepingu p 3 järgi kohustus hageja kostjale teatama tööde lõplikuks üleandmiseks tööde lõpetamise prognoositava aja 3 päeva ette ning kostja kohustus tööd vastu võtma või esitama pretensioonid teostatud tööde kohta tööde lõpetamise päeval. Hageja teatas kostjale tööde lõpetamisest ja kutsus kostja töid vastu võtma (akti kohapeal alla kirjutama). Kostja kohale ei ilmunud. Kooskõlas VÕS § 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kohus leiab, juhindudes viidatud VÕSi sätetest, § 76 lg 1 ja lepingu p 8.2 viimasest lausest, et kohustus on muutunud sissenõutavaks, kuna kostja saades tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja neid mitte allakirjutades puuduste tõttu, et esitanud lepingus kokkulepitud tähtaja jooksul motiveeritud otsust vastuvõtmisest keeldumise kohta. Esitatud elektrooniline kirjavahetus tõendab, et pärast lepingu sõlmimist hakkas kostja seadma lisatingimusi, hageja tegi kostjale etteheiteid töökorralduse, materjalide, juhtnööride puudumise, lepingu rikkumise, ebareaalsete tähtaegade, tehtud tööde, ooteaegade, väiksemaks jäänud töömahust tingitud kahjude hüvitamise, tööfrondi mittetagamise kohta (lk 22-48, 56). Kostja 30.09.2007 vastuskiri tõendab hagejaga nõustumist. 30.09.2007 elektroonilise kirja, mille hageja saatis kostjale, kohaselt puudusid hagejal tööjoonised, mille järgi töid teha. 02.10.2007 hageja elektroonilises kirjas kostjale on hageja viidanud lepingu ülesütlemise võimalusele. 01.10.2007 on kostja hagejale saatnud e-kirja, kus märgib, et tööd on vaja lõpetada, lubab materjalide olemasolu laupäevaks ja lisatööde eest maksmist tunni alusel. 16.10.2007 e-kirjas kostjale teatab hageja osa voodrilaudade puudumisest ja viitab tellija poolsele lepingu rikkumisele; 19.10.2007 e-kirja järgi takistab tööde lõpetamist see, et ei ole selge, kas elektri- ja torutööd on lõpetatud, puuduvad nurgaliistud, uste-akende ääreliistud ja nendega seoses juhised (kas hageja peab üldse seda tööd tegema). Samas kirjas on hageja teinud vaegtööde akteerimise ja nende lepingust väljalülitamise ettepaneku. Lepingu p 3.2 järgi oli tööfrondi ja kõigi tööde teostamiseks vajalike materjalide olemasolu tagamine kostja kohustus. Lepingu p 3.4 järgi oli kostja kohustatud hagejale üle andma kogu tööks vajaliku projektdokumentatsiooni ja tööjoonised. Ülal viidatud e-kirjavahetus tõendab, et kostja rikkus nii

mõlemat lepingu punkti. Esitatud e-kirjavahetusega on tõendatud, et hageja tegi kostjale korduvalt ettepanekuid tööde ülevaatamiseks (nt lk 63-64) ja avaldanud arvamust, et tema poolt tehtud tööd vastavad lepingule. Sellele vaatamata kostja töid üle ei vaadanud ega esitanud seaduses ja lepingus sätestatud korras ja tähtajal pretensioone. Alles 25.02.2008 on kostja hagejale esitanud nõude (lk 59, 93-95) kliendilt saabunud informatsiooni alusel. Ka see tõendab, et kostja hageja lepingupartnerina tehtud töid üle ei vaadanud. Sama klient on 23.10.2007 kostjale teatanud, et hageja töötajad on vabad lahkuma kostja aktseptita kui töö on tehtud (lk 58). Lepingu p 3.5 järgi oli kostja kohustatud kontrollima ehitustööde käiku ja kvaliteeti ning pidi kontrollist tulenevad märkused hagejale esitama kirjalikult. „Nõue“ ei ole koostatud vastavuses lepingu p-ga 3.5. Selle koostas kostja mitte kontrolli teostamise tagajärjel, vaid oma kliendilt saadud teabe põhjal. Kohtuistungil väitis kostja, et 16.10.2007 lepingu kokkuvõte ei olnud piisav alus tasu maksmiseks, kuna tabeli järgi ei ole võimalik tuvastada, milliseid töid tehti, millised jäid tegemata. Poolte vahel sõlmitud töövõtuleping aga ei näinud ette arvete esitamist tehtud tööde eest tasumiseks. Tööde ja nende eest tasumise/mittetasumise kohustuse tuvastamiseks, pidanuks kostja järgima VÕS § 644 lg 1 ja sõlmitud töövõtulepingut. VÕS § 641 lg 1 alusel peab töö vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Ka kohtumenetluses ei ole kostja tõendanud hageja poolt tehtud tööde lepingule mittevastavust. Tõendatud on kostja poolt lepingu rikkumine. § 641 lg 3 alusel ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kooskõlas VÕS § 644 lg 3 ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui ta ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt Vaatamata väitele, et hageja töö ei vastanud lepingu tingimustele, ei kohaldanud kostja VÕS § 646 ettenähtud õiguskaitsevahendeid, jättis vaid tööde vastuvõtmise aktid alla kirjutamata, tööd vastu võtmata, pretensioonid esitamata ja tööde eest tasumata. Ooteaja tasu 300 krooni lepinguga ettenähtud 250 kroonini vähendamisele ei kuulu. 17.09.2007 e-kirjas nõustus kostja 300 kroonise ooteaja tasuga. 300 krooni kuulub kostjalt väljamõistmisele. Viivitus oli tingitud kostjast mitte hagejast. Hagejale saadetud lähetuse edasilükkamise (24 tunni võrra) teade ei vabasta kostjat ooteasja eest tasumisest. Nii lühikese etteteatamise aja jooksul on ebamõistlik arvata, et hageja saanuks tööd ümber korralda selliselt, et töötajatel olnud ooteajal võimalik tööd teha Eestis. Õige ei ole kostja väide, et kooskõlas Riigikohtu otsusega tsiviilasjas 3-2-1-5-08, puudub viivise nõudmiseks alus, kuna hageja ei esitanud kostjale arvet. Viidatud lahendi kohaselt (p 14) oli tasumise aluseks vastavalt lepingule arve ja viivise maksmise kohustus tulenes arve tasumata jätmisest. Käesolevas asjas ei näinud pooltevaheline leping ette tasu maksmist tööde eest vastavalt lisa 2 tööde kirjeldusele, etappidele ja maksegraafikule. Tulenevalt TsMS § on hagihind 213 512,34 krooni. Hagi esitamisel tasus hageja riigilõivu 11 250 krooni. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 tuleb seoses hagi osalise rahuldamisega menetluse kulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kostja kanda tuleb jätta 97,5% hageja menetluskuludest. 2,5% oma menetluskuludest kannab hageja ise. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada

menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.