2-09-55106/12 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-09-55106 Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 (viisteist) päeva. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. Asjaolud 22.10.2009.a esitas Carnel Osaühing Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt olid Carnel Osaühingu põhitegevuseks tehingud kinnisvaraga, kinnisvara arendamine ja hooldamine. Äriühingu tegevus on lõppenud. Majandustegevus puudub ning välja on kujunenud maksejõuetus pankrotiseaduse § 1 mõistes. Carnel Osaühingu suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole ajutine ning seega on äriühing püsivalt maksejõuetu. Viru Maakohtu 02.12.2009.a määrusega algatati Carnel Osaühingu pankrotimenetlus ning ajutiseks halduriks nimetati Martin Krupp. Ajutine haldur Martin Krupp on kohtule esitanud ajutise halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri aruanne Carnel OÜ pankrotimenetluses Carnel Osaühing (edaspidi Võlgnik) kanti äriregistrisse 06.06.2005.a. Võlgniku põhitegevusalaks on tehingud kinnisvaraga, kinnisvara arendamine ja hooldamine. Võlgniku juhatuse liikme Priit Ronk'i selgituste kohaselt tegeles võlgnik kinnisvara tehingute, arendamise ja hooldamisega. Käesolevaks ajaks on võlgniku majandustegevus lõppenud. Võlgniku juhatuse liikme Priit Ronk'i selgituste kohaselt tekkisid võlgniku makseraskused seoses kinnisvaraturu järsu langemisega. Võlgnikul on kohustused, mille tasumiseks puuduvad võlgnikul vahendid ning võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku juhatuse liige Priit Ronk on seisukohal, et võlgniku majanduslikku seisu ja turusituatsiooni arvestades ei suudeta kohustusi täita ka tulevikus. Võlgnik on siiani viivitanud pankrotiavalduse esitamisega, sest võlgnik lootis oma võlgnikult Jõekalda Elamurajoon OÜ saada vahendeid tasumaks võlgniku kohustusi võlausaldajate ees. Jõekalda Elamurajoon OÜ ei ole aga oma kohustusi täitnud ja lähiajal algatatakse Jõekalda Elamurajoon OÜ pankrotimenetlus. BREIC Tehnika OÜ, kellel on samuti kohustusi võlgniku ees, pankrot on juba välja kuulutatud. Võlgniku viimaseks majandusaasta aruande on 2006.a. majandusaasta aruanne, mille kohaselt oli võlgniku põhitegevuseks 2006. aastal kinnisvara arendusprojektide haldamine ja juhtimine. Arendusprojektide juhtimine sisaldab endas nii rahavoogude planeerimist, rahavoogude igapäevast järgmist, kui ka uute turunduskanalite ja tehniliste lahenduste väljatöötamist. Võlgnik pakkus projektijuhtimisteenust erinevatele arendusprojektidele, milledest tuntumad on Männi küla Saaremaal, Merineitsi puhkeküla Hiiumaal ja Jõekalda elamurajoon Pärnus. 2006. aastal moodustas võlgniku müügitulu 2,6 miljonit krooni ja materiaalsesse põhivarasse investeeriti 277 805 krooni. 2006. aastal andis võlgnik tööd 7 töötajale ning palgafond oli 1,2 miljonit krooni. Võlgniku omakapital oli 31.12.2006.a seisuga -726 702 krooni, võlgnikul oli vara kokku 3 530 072 krooni ja kohustusi kokku 4 256 774 krooni. Võlgniku kahjum oli 31.12.2006.a seisuga -249 568 krooni. Võlgnik ei ole võlgniku 2007.a ja 2008.a. majandusaasta aruannet esitanud ei registripidajale ega ka ajutisele haldurile. Võlgniku 31.12.2008.a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum -2 251 139 krooni ja võlgniku omakapital oli -7 267 529 krooni. Seisuga 31.12.2009.a. oli võlgnikul vara kokku 469 730 krooni ja kohustusi kokku 7 737 259 krooni. Võlgniku 02.12.2009.a bilansi kohaselt oli võlgniku kahjum -1 048 722 krooni ja

2-09-55106 võlgniku omakapital oli -8 316 krooni. Seisuga 02.12.2009.a oli võlgnikul vara kokku 5 720 krooni ja kohustusi kokku 8 322 021 krooni. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud bilansi kohaselt olid võlgnikul 02.12.2009.a seisuga järgmised varad kokku summas 5 720 krooni: 1) pangakontod 322 krooni; 2) nõuded ostjate vastu 551 krooni, 3) ettemaks tarnijatele 372 krooni, 4) materiaalne põhivara 4 475 krooni (tegemist on valgusreklaamkastiga „ Breic "). Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud bilansi kohaselt olid võlgnikul 31.12.2008.a seisuga järgmised varad kokku summas 469 730 krooni: 1) pangakontod 3 211 krooni, 2) nõuded ostjate vastu 331 575 krooni, 3) ettemakstud tulevaste perioodide kulud 2 934 krooni, 4) ettemaks tarnijatele 372 krooni, 5) materiaalne põhivara 131 638 krooni. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud bilansi kohaselt olid võlgnikul 31.12.2006.a seisuga järgmised varad kokku summas 3 530 072 krooni: 1) raha ja pangakontod 69 859 krooni, 2) nõuded ostjate vastu 1 975 174 krooni, 3) maksude ettemaksed 89 505 krooni, 4) ettemakstud tulevaste perioodide kulud 13 284 krooni, 5) ettemaksed tarnijatele 15 149 krooni, 6) varud 471 020 krooni: - tooraine ja materjal 1 400 krooni, - lõpetamata toodang 469 620 krooni, 7) põhivara 896 081 krooni: - materiaalne põhivara 376 903 krooni, - lõpetamata ehitis 519 178 krooni. Võlgniku juhatuse liige on ajutisele haldurile esitanud: - 06.02.2007.a juhatuse otsuse, millega kanti põhivara hulgast maha teler Samsung LE 27S71B, mis oli ostetud 02.01.2007.a. (teler varastati garaažist 2007.a. jaanuaris); - 09.01.2008.a juhatuse otsuse, millega kanti põhivara hulgast maha teler Philips 26, LCD, mis oli ostetud 21.05.2006.a (teler läks katki Pärnu Ehitusmessil 2006.a. septembris) ja kontorimööbel, mis oli ostetud 07.08.2007.a (mööbel ei ole kasutatav tänu veekahjustusele); - 16.05.2007.a juhatuse otsus, millega kanti põhivara hulgast maha teler Samsung LE40S71, mis oli ostetud 14.09.2006.a (teler läks katki Tallinnas 2007.a messil Eesti Ehitab transportimise käigus) ja multimeedia komplekt, mis oli ostetud 17.04.2006.a (teler ei tööta ülepinge tõttu Tallinnas 2007.a. messil Eesti Ehitab); - 28.08.2008.a juhatuse otsus, mille kohaselt võlgniku juhatus otsustas müüa võlgniku põhivara seisuga 31.08.2008.a Baltic Propety Investments OÜ-le hinnaga kokku 23 752,22 krooni. Müüdi: koopiamasin DEVELOP Ineo 161, projektor Panasonic PT-LB20VE, värvilaserprinter HP Color Laser Jet 2550 Ln Q 3703A, skanner Mustek ScanExpress A3 USB, telefonisüsteem ja arvuti AMD Sempron 2800+). Baltic Propety Investments OÜ juhatuse liige on võlgniku endine juhatuse liige Swen Uusjärv. Ostuhinda ei ole võlgniku kontodele laekunud; - 12.12.2007.a juhatuse otsus, mille kohaselt võlgniku juhatus otsustas müüa võlgniku põhivara seisuga 12.12.2007.a BREIC Geodeesia OÜ-le hinnaga kokku 173 131 krooni. Põhivara näol oli tegemist erineva mööbli, elektroonika ja kontoritehnikaga (kokku 36 eset). BREIC Geodeesia OÜ juhatuse liige on võlgniku endine juhatuse liige Swen Uusjärv. Ostuhinda ei ole võlgniku kontodele laekunud; - 15.04.2009.a vara üleandmis-vastuvõtmis akt nr 251111BR, mille kohaselt on võlgniku ja Danske Bank A/S Eesti filiaali vaheline kapitalirendileping nr 251111BR on lõppenud ja võlgnik on Danske Bank A/S Eesti filiaalile üle andnud haagissuvila Ventana 530T. Võlgnik omab järgmisi kontosid: 1) Arvelduskonto nr XXX AS-is SEB Pank, mille saldo oli 14.12.2009.a seisuga 0,00 krooni. Kontol puuduvad toimingud alates 18.03.2008.a. 2) Arvelduskonto nr XXX Swedbank AS-is, mille saldo 10.12.2009.a seisuga oli 240 krooni (konto on broneeritud summas 465 krooni kaardi hooldustasudest). Kontol puuduvad 3(7)

2-09-55106 Danske Bank A/S Eesti filiaali teatel on Danske Bank A/S Eesti filiaali ja võlgniku vahel sõlmitud liisingulepingud nr 270207BR ja 270208BR, milledest tulenevalt on pärast lepingu esemete realiseerimist kahjum panga ees vastavalt 66 570,05 krooni ja 81 918,41 krooni (kokku 148 488,46 krooni). Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 8,4 miljonit krooni. Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud bilansid 02.12.2009.a, 31.12.2008.a ja 31.12.2006.a. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Ettevõttel peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga ettevõtte peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine ettevõtte eksisteerimise vältimatu tingimus. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja 31.12.2006.a 3,466. 31.12.2008.a ja 02.12.2009.a seisuga oli näitaja väga nõrk vastavalt 0,166 ja 0,001. Käibekapitali puudujäägi katmise peamiseks allikaks on järgnevate aastate majandustegevusest saadav puhaskasum. Kuivõrd võlgniku majandustegevus on juba alates 2006.a kahjumis, siis käesoleval hetkel puuduvad võimalused käibekapitali defitsiidi katmiseks. Likviidsuskordaja näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe - see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul on näitaja ainult 2006.a aastal üle ühe, teistel vaadeldud aastatel oli näitaja alla ühe: 31.12.2008.a seisuga 0,166 ja 02.12.2009.a seisuga 0,001. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Ta näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. 2006. aastal oli võlgniku käibekapitali näitaja 1 873 950. Võlgniku puhul oli käibekapitali näitaja 31.12.2008.a. ja 02.12.2009.a. seisuga negatiivne vastavalt -1 697 605 ja -2 452 942. Seega on ettevõttel käibekapitali defitsiit. Üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 - 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on sõltuvus võõrkapitalist olnud kõigil vaadeldud aastatel väga kõrge olles 2006.a 1,206, 2008.a 16,472 ja 2009.a 1 454,899. Võõr- ja omakapitali suhe näitab mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning ta kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul on näitaja kõigil vaadeldud aastatel olnud negatiivne tulenevalt omakapitali negatiivsusest. Seega on võlgniku puhul võlausaldajate riskimäär lubamatult suur. Juhul kui pankrotikordaja on üle 2,6 võib ettevõtet pidada edukaks, kui pankrotikordaja on vahemikus 1,1 - 2,6, siis on ettevõtte seisund ebastabiilne. Juhul kui pankrotikordaja on väiksem kui 1,1, siis on ettevõtte pankrot tõenäoline. Võlgniku pankrotikordaja oli 2006.a 1,69, ja 2008.a. -66,10. 02.12.2009.a seisuga on võlgniku pankrotikordaja -4 331,58. 2008.a pankrotikordaja näitab, et võlgnik oli juba 2006.a ebastabiilne ja juba 2006.a oli võlgniku pankrot tõenäoline ning hilisematel aastatel on võlgniku pankrotioht väga suur. 5(7)

Ajutise pankrotihaldurina on haldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused võivad esineda seoses põhivara müügiga BREIC Geodeesia OÜ-le ja Baltic Propety Investments OÜ-le, kelle näol on tegemist võlgniku lähikondsetega pankrotiseaduse mõttes, sest BREIC Geodeesia OÜ ja Baltic Propety Investments OÜ juhatuse liige Swen Uusjärv oli võlgniku juhatuse liige perioodil 06.06.2005.a kuni 15.07.2008.a. Võlgniku arvelduskontode väljavõtetelt nähtub, et võlgniku arvelduskontodel ei ole tehtud toimingud alates 2008. aastast. Samuti oli võlgniku omakapital negatiivne juba 2006.a. lõpus, mis tähendab, et võlgniku juhatuse liikmed oleksid juba sel ajal pidanud tarvitusele võtma Äriseadustikus toodud meetmed ning suure tõenäosusega esitama ka pankrotiavalduse. Edasises pankrotimenetlus oleks muuhulgas võimalik välja selgitada, kas võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud raamatupidamiskohustust ja kas võlgnik oleks pidanud juba varem ise esitama pankrotiavalduse ja kas maksejõuetuse on põhjustanud kuritegu või rasked juhtimisvead. Võlgniku juhatuse liikmed ei ole pärast majandusaasta lõppu koostanud majandusaasta aruannet raamatupidamise seaduses sätestatud korras ning esitanud majandusaasta aruandeid registripidajale. Menetluse käik Kohus on tsiviilasja arutanud 16.12.2009.a kohtuistungil. Kohtuistungil jäi võlgniku seaduslik esindaja Priit Ronk oma avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur avaldas, et on selgitanud, et võlgniku tegevus on lõppenud, vara puudub. Arvab, et võlgniku vara ei ole rohkem kui 2000 krooni suuruses. Võlgnikul on olemas kohustused 8,4 miljonit krooni. Lisaks EV Maksuameti kaudu on saanud nõudeavalduse, kust on näha, et nõue võlgniku vastu oli rohkem kui 2 mln. krooni. Ajutine pankrotihaldur leidis, et võivad olla tagasivõtmise võimalused, kuid pankroti võiks välja kuulutada siis, kui võlgnik või kolmas isik maksaks halduri tasu. Kui võlgnik raha ei leia või kolmas isik ei maksta, siis palus ajutine haldur lõpetada menetlus raugemise tõttu. 29.12.2009.a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded pankrotimenetluse teate, milles tegi ettepaneku Carnel Osaühingu pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 50 000 krooni hiljemalt 08.01.2010.a. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ettemaksu tasumise kohta andmeid kohtule esitatud. Maksu- ja Tolliamet 08.01.2010.a kirjalikus vastuses ettepanekule teatas, et Carnel Osaühingu maksuvõlg seisuga 06.01.2010 on 1 469 719,69 krooni, sh 1 073 735 krooni on põhivõlg ning 395 984,69 krooni on intress. Tulenevalt asjaolust, et Carnel Osaühingu pankrotimenetluses puudub hetkel arvestatav vara ning võttes arvesse pankrotimenetluse raames eduka tagasivõitmise tulemusel tagasivõidetava vara hetke turuväärtust, et pea maksuhaldur võlausaldajana pankrotimenetluse edasiste kulude kandmist pankrotimenetluse raames otstarbekaks. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtus on leidnud tuvastamist, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid, võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see suutmatus ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust 6(7)

2-09-55106 olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Asja materjalidest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks. Ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Selgeid vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur käesolevaks hetkeks tuvastanud. Ajutise halduri arvamusel on vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused võivad esineda seoses põhivara müügiga BREIC Geodeesia OÜ-le ja Baltic Propety Investments OÜ-le, kelle näol on tegemist võlgniku lähikondsetega pankrotiseaduse mõttes. Pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 50 000 krooni keegi võlausaldajatest ei maksnud. Seega leiab kohus, et eeltoodud põhjustel tuleb Carnel Osaühingu pankrotimenetlus lõpetada ilma pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse ning lähtuvalt PankrS § 165 lg 3, tuleb vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et võlgniku dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige Priit Ronk. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud taotluse ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks lahendab kohus eraldi määrusega.