Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(5)

2-08-57932

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. Haldur võib esitada määruskaebuse halduri tasu määramise osas.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 29. septembri 2008 kohtuotsusega kuulutati välja võlgniku pankrott. Pankrotihalduriks nimetati Gennadi Mihelson. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 15. oktoobril 2008. Viru Maakohtu 23. oktoobri 2008 kohtumäärusega kinnitati võlausaldajate üldkoosoleku otsus võlgniku kui juriidilise isiku lõpetamiseks. Nõuete kaitsmise koosolek toimus

2-08-57932 läbiviimisel müüdi ära likvideerimismenetlusest jäänud toodangu (vara) jäägid, mille hinnad langesid juba enne pankrotimenetlust. Vara müügikulud, sh veo-ja hoiukulud olid suured, kuna kasutada tuli konteinereid ja puust kaste. Võlgniku arvelduskontode väljavõtete ja võlgniku dokumentide võrdlus ei andnud andmeid võimalike alusetute kannete (lähikondlastele, võlgniku juhtkonnaga seotud äriühingutele, olematute konsultatsioonide eest off-shor jurisdiktsioonis registreeritud äriühingutele jne) kohta. Raamatupidamisedokumendid (arhiiv) asuvad hoiul juhatuse liikmest likvideerija Vladimir Nedvigin (elukoht Narva, IK XXX) käes. OÜ Est Filterplus (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid ja halduril puudub kavatsus ning õiguslikud alused hagisid esitada. Kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks (29.09.2008.a. jõustunud kohtuotsus) 3500,00 krooni. Võlgnik alustas majandustegevust 1999. aastal, osteti seadmed õlifiltrite ja harjade tootmiseks. 2004. majandusaasta tegevuse tulemuseks oli kahjum summas 198 063 krooni, 2005.a oli keskmine tööliste arv 22 inimest, kellest 11 olid invaliidid, nendest 8 inimest nägemispuuetega. Ei saa nõustuda võlgniku väitega pankrotiavalduses ja 07. septembri 2008 seletuses maksejõuetuse põhjuste kohta, et „OÜ Est Filterplus majandustegevus oli kuni 2006. aastani stabiilne... seoses käibe vähenemisega tekkisid OÜ-l Est Filterplus maksuvõlad.”. Perioodil jaanuar 2005 kuni veebruar 2006 on võlgniku raamatupidamises kajastatud OÜ Est Filterplus poolt väljastatud arveid OÜ-le Lapreta kokku summas 19 254 835,85 krooni. Ajutine haldur on uurinud neid tehinguid mitmekülgselt ja kasutanud talle seadusega antud võimalusi, võtnud arvesse kõik asjas kogutud tõendid ja hinnanud neid ning leidnud, nagu ka maksuhaldur, et kaupu ja teenuseid ei müüdud, kuigi võlgniku raamatupidamises on tehingud kajastatud kaupade ja teenuste müümisena. OÜ Est Filterplus oma raamatupidamises (žurnaal 16 – „ostjad„) sulgenud bilansikontoga 60 („hankijad„). Seega on võlgnik kajastanud 17 785 880,15 krooni kui tasutud summad tasaarvelduse teel.. Võlgnikul ei teki tasaarveldamisvõimalust 17 785 880,15 krooni ulatuses. OÜ Est Filterplus on ebaseaduslikult maha arvanud ja ebaõigesti deklareerinud perioodi 01. jaanuar 2005 – 31. detsember 2006 käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu summas 2 926 942 krooni võrra. OÜ Est Filterplus ei ole OÜ Nortek PKR arvetel näidatud kaupa ja teenust soetanud ning OÜ Est Filterplus poolt tehtud väljamaksed kuludokumentidel näidatud kaupade ja teenuste osas ei ole leidnud kinnitust. OÜ Est Filterplus on oma raamatupidamises teadlikult kajastanud tegelikkuses mitte asetleidnud tehinguid OÜ-ga Nortek PKR ja OÜ-ga Lapreta. Haldur asub seisukohale, et võlgnik oli juba 2005 majandusaasta lõpuks maksejõuetu, ja maksejõuetus on püsiv. Seejuures oli võlgniku juhtkond TsÜS § 36 kohaselt kohustatud kas suurendama omakapitali, esitama pankrotiavalduse või vähemalt algatama likvideerimismenetluse juba detsembris 2005.a. Likvideerimismenetlus alustati alles 23. mail 2008. Võlgniku juhtkond ei võtnud ette midagi, selle asemel asus korduvalt ja eksitavalt parandama võlgniku majandusseisundit põhjendamatute ja ebaseaduslike bilansikannetega, millest oli juttu eespool. Võlgniku 07. jaanuari 2008 eriarvamus revisjoniakti kohta ei toetu faktilistele asjaoludele, vaid tõstetakse revisjoni läbiviimise kohta menetluslike probleeme ning ei nähtu arusaama tegelikkusest. Võlgnik ei ole 2005. – 2007. majandusaasta aruandeid käesoleva päeva seisuga viinud vastavusse tegelikult toimunud majandustehingutega.

3(5)

2-08-57932 Halduri arvates puuduvad alused oletada, et maksejõuetuse tekitas juhatuse liikmete raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Püsiva maksejõuetuse tuvastamine ja pankroti väljakuulutamine ei tähenda koheselt, et võlgnik on pankroti eest õiguslikult vastutav. Äritegevuseks teadmiste ja kogemuste puudumine ei ole vastutuse aluseks. Haldur teeb ettepaneku lõpetada OÜ Est Filterplus (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotimenetluse dokumendid anda hoiule Gennadi Mihelsonile, (isikukood XXX; elukoht XXX). Kinnitada pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotihalduri tasuks 9 750,10 krooni. Kustutada OÜ Est Filterpluss (pankrotis) äriregistrist. Vabastada haldur oma kohustuste täitmisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotihalduri avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 158 lg 1 ja lg 4 kohasel, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Vastavalt pankrotihalduri ettekandele moodustavad pankrotimenetluse kulud jaotusettepaneku koostamise seisuga kokku 66 370,00 krooni. Pankrotipesas on olnud kokku 52 822,60 krooni. Aruande koostamise ajaks on välja makstud 52 822,60 krooni. Kohus tuvastas, et pankrotimenetluse kulud ületavad pankrotivara 13 547,40 krooni võrra. Müümata pankrotivara puudub ja puudub ka võimalus saada vara teistelt isikutelt. Vastavalt PankrS § 157 p 2, pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. Kohus leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Võlgniku või võlausaldajate õiguste rikkumist pankrotimenetluses kohus ei tuvastanud. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu. Kohus märgib, et OÜ Est Filterplus (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustati võlausaldaja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) üks II järgu nõue summas 743 840 krooni. Nõudele vastuväiteid ei esitatud. Kohus määrab OÜ Est Filterplus (pankrotis) säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks Gennadi Mihelson (IK XXX, elukoht: XXX). Pankrotimenetluse lõpetamise teade tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti.

4(5)

2-08-57932 Kohus ei tuvastanud, et pankrotimenetluse lõpetamise ajaks oleks olnud müümata pankrotivara või et pankrotivarasse oleks veel raha laekumas, samuti, et halduri poolt esitatud hagid oleks läbi vaatamata või et haldur kavatseks esitada hagi või oleks kohustatud seda tegema. Kohus leiab, et pankrotihaldur Gennadi Mihelson tuleb vabastada pankrotihalduri kohustustest OÜ Est Filterplus (pankrotis) pankrotimenetluses peale OÜ Est Filterplus (pankrotis) kustutamist äriregistrist. Haldur esitas kohtule taotluse kinnitada pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotihalduri tasuks 9 750,10 krooni. PankrS § 65 lg 1, lg 2 ja lg 5 kohaselt, halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Kohus määrab haldurile tasu PankrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Lähtuvalt PankrS § 651 lg 1 ja lg 4, halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 100 000 krooni on 20% pankrotivarast. /---/. Tasu suurus ei või olla väiksem kui 1% pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest ning halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast. Vastavalt halduri aruandele on pankrotivara, mis laekus pankrotipesasse halduri tegevuse tulemusel, väärtuseks 48 750,55 krooni, mis jääb alla 100 000 krooni piiri. Seega on pankrotihalduri tasu alammäär 48 750,55 x 20% = 9750,10 krooni. Pankrotivara müügist on saadud 48 750,55 krooni, millest lähtuvalt ei või halduri tasu olla väiksem kui 487,50 krooni. Võlgnik halduri tasu osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et OÜ Est Filterplus (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb halduri tasu suuruseks määrata 9750,10 krooni.

Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.