Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS kehtiva redatsiooni § 29 lg 6, TsMS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS kehtiva redaktsiooni § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2) Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 400 krooni. Asjaolud ja avaldus 11.09.2009. a esitas MOÜ (likvideerimisel) likvideerija avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt võeti osanike 24.07.2009.a. otsusega vastu otsus osaühingu majandustegevuse lõpetamise kohta ja algatati likvideerimismenetlus. Osaühingul on kohustusi summas 116 509 krooni. Võlausaldajateks on tarnijad ning Maksu- ja Tolliamet. Osaühingu varaks on ehituskaubad ning kasutatud tööriistad. Likvideerija hinnangul on vara realiseerimisväärtus madalam kui bilansiline jääkmaksumus (36 554 krooni). Osaühing on täielikult maksejõuetu, majandustegevus on lõppenud ning osaniku püüdlused leida täiendavaid vahendeid majandustegevuse jätkamiseks ja võlgnevuste tasumiseks on ebaõnnestunud. 23.10.2009.a. algatas kohus MOÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks ALiivand’i. Ajutise halduri aruanne MOÜ (likvideerimisel) on kantud äriregistrisse 26.03.2008.a. Harju Maakohtu kandeotsuse alusel, äriregistrikood 11487324. Osaühingu põhitegevusaladeks on ehitustööd. Osaühingu osakapitali suurus on 40 000,00 krooni. Osaühingul on üks osanik – BM, nõukogu puudub. Hinnang võlgniku varalisele seisundile: võlgniku faktiline majandustegevus on lõppenud. Puuduvad tootmisvahendid ja tegevusplaanid. Võlgnikul puuduvad võimalused omavahenditest äriühingu tervendamiseks, majandusliku olukorra parandamiseks ja seeläbi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kassa jääk on likvideerija poolt esitatud andmete kohaselt 2600,00 krooni. Varadena on üleval müügiks ostetud kaubad (keraamilised plaadid, FIBO plokid, tüübel naelad ning armatuuri alused väikestes kogustes) ning ehitustööde teostamiseks vajaminevad masinad (lõikurid, lihvimismasin, tellingud jm). Likvideerija hinnangul võib nimetatud vara eeldatav müügihind olla kokku ca 20 000,00 krooni. Ajutise halduri hinnangul on müügiks ostetud kaupade väärtus 40%-i nende bilansilisest väärtusest ehk 7400,00 krooni ning kasutatud masinate reaalne väärtus võib olla 50%-i nende bilansilisest väärtuses, ehk ca 7800,00 krooni. Seega hinnanguliselt kokku ca 15 200,00 krooni. Bilansiline vara võlgnikul puudub. Võlgniku kasutuses ei ole teistele isikutele kuuluvat vara. Võlgnikul puudub rendile antud vara. Samuti puudub panditud vara. Ajutise halduri järelpärimisena selgus alljärgnev: 1) võlgnik omab kontot nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank’is, mille saldo seisuga 31.10.2009.a. on – (miinus) 47,93 krooni ning konto on Harju Maakohtu 23.10.2009.a. määruse alusel arestitud 28.10.2009.a. Kohustused Swedbank’i ees panga kinnitusel võlgnikul puuduvad; 2) võlgnik omab kontot nr XXXXXXXXXXXXXSEB Pangas, mille saldo on 0,00 krooni. Võlgnikul puuduvad kohustused panga ees; 3) võlgnik omab kontot nr XXXXXXXXXXXXXDanske Bank A/S Eesti filiaalis, mille konto jääk 04.11.2009.a. seisuga on 0,00 krooni. Konto on arestitud 27.10.2009.a. 2(4)

Võlgnikul puuduvad kohustused panga ees. Teistes krediidiasutuses võlgnik arvelduskontosid ei oma. Maanteeameti teatisest selgus, et võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Harju Maakohtu kinnistusosakonna päringust selgub, et võlgniku nimele ei ole kinnisvara registreeritud. Maksu- ja Tolliameti teatisest selgub, et võlgniku ettemaksukonto saldo on 23.10.2009.a. seisuga 0,00 krooni. Kokkuvõttes võib hinnata võlgniku varade väärtuse 17 800,00 kroonile. Võlgniku võlad: osaühingul on kohustusi kokku vähemalt 128 3779,00 krooni. Suurimad võlausaldajad on Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõudega 102 995,00 krooni ning hankija OEOÜ nõudega 25 530,00 krooni. Likvideerimismenetluse ajal ei ole nõudeid esitatud. Likvideerimismenetluses tehinguid tehtud ei ole. Bilansijärgselt ületavad seisuga 23.10.2009.a. võlgniku kohustused vara ligi kolm korda. Osaühingu omakapital on negatiivne – (miinus) 79 956 krooni, mis ei vasta kehtiva ÄS osaühingu netovara nõuetele. On äärmiselt ebatõenäoline, et osaühingu lühiajalisi kohustusi õnnestub refinantseerida pikaajaliste kohustustega või et võlausaldajad vähendavad oma nõudeid (loobuvad sissenõudmisest) poolte kokkuleppel. Järeldused: Antud hetkeks pankrotimenetluses ei ole käesolevaga ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnustega tegu. Raske juhtimisvea äramärkimine oleks praegu ennatlik. Ajutisel halduril puuduvad täiendavad andmed pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest teatada prokurörile või politseile. Võlgniku poolt antud seletuse kohaselt tekkis maksejõuetus eelkõige alljärgnevate asjaolude tõttu: 1) vaidlused tellijatega ja sellest tekkinud kahjum. Tööde üleandmisel tekkisid vaidlused tellijatega tööde kvaliteedi ja teostamise tähtaegade osas ning tellijad keeldusid allkirjastamast tööde vastuvõte akte; 2) ettevõtte kulud ületasid tulusid, käibevahendite krooniline puudus; 3) klientide tellimustest loobumine ja krediidi puudumine, ei ole õnnestunud saada pangast käibekrediiti. Ajutise halduri arvates on maksejõuetuse tekkimise põhjusteks lisaks eeltoodule ka alljärgnevate asjaolude kogum: 1) võeti lõpuni läbimõtlemata ja põhjendamata majandusriske; 2) üldine majanduslangus, raskused ehitusturul. Võlgnik muutus faktiliselt maksejõuetuks 2008.a. teisel poolel. Suutmata ettevõtet tervendada süvenesid võlgnevus ja kahjum, kujunes välja püsiv maksejõuetus. Ajutine haldur on veendunud, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtuistung Kohtuistungil 21.12.2009.a. jäi ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu ja menetlus tuleb lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku esindaja nõustus ajutise halduri aruandega ning ei vaielnud vastu ka ajutise halduri töötasu ja kulutuste nõudele. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt kuni 31.12.2009.a. kehtinud PankrS § 29 lg-le 1 lõpetab kohus määrusega 3(4)

pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise halduri aruande kohaselt moodustavad osaühingu kohustused kokku ca 128 379,00 krooni ja varasid on hinnanguliselt 17 800,00 krooni väärtuses. Võlgnik on maksejõuetu, maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole haldurile teadaolevalt kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole võlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Eeltoodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 14 450,00 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks (4768,50 krooni) ja tehtud vajalike kulutuste katteks hüvitist 75,00 krooni. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 1 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult MOÜ-lt (likvideerimisel) välja mõistmisele ajutise halduri tasu 14 450,00 krooni, millele lisandub sotisaalmaks 4768,50 krooni ja kulutused 75,00 krooni ajutise pankrotihalduri ALiivand’i kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule BM. Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.