Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

lõpetamise

teade

väljaandes

Ametlikud

ja

Maakohtu

Viru

EDASIKAEBE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. Pankrotiseaduse § 29 lg 7 kohaselt võib võlausaldaja esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema pankrotiteate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

ASJAOLUD

OÜ Rekkamees on asutatud ja registrisse kantud 07.09.2005. a registrikoodiga 11162763, osakapitaliga 40 000,00 krooni. Pankrotimenetluse algatamise ajal on võlgniku osanikuks E.S. (pankrotis), osa omandamise aeg 11.08.2008. a, osa nominaalväärtus 40 000 krooni. Võlgniku juhatus on ühe liikmeline ning juhatuse liikmeks on alates 05.06.2008. a E.S. (pankrotis).OÜ Rekkamees juhatuse liikme ja ainuosaniku suhtes on algatatud 10.03.2009. a pankrotimenetlus. OÜ Rekkamees alustas majandustegevusega 2005. a. Äriühingu tegevusalaks oli litsentseerimata transporditeenuse osutamine Eesti Vabariigis. E.S. poolt antud seletuste kohaselt oli kuni 2008. a keskpaigani äriühingu juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks E.S. õde, kuid äriühingu tegeliku juhtimisega tegeles E.S.. OÜ Rekkamees viimase 4 aasta olulisemad majandustulemused vastavalt võlgniku poolt esitatud ja registrites kajastatud raamatupidamise andmetele.

Müügitulu Kasum Omakapital kokku

5 573 112 1 495 723 1 535 723

8 380 728 1 849 450 3 385 173

2 426 823 -3 867 397 -482 223

30.06.2009

-202940 -685 163

Äriühingu majandustegevus lakkas sisuliselt 2008. majandusaasta II kvartalis, kui äriühing võõrandas olulise osa põhivarast, mis omakorda tõi kaasa kliendibaasi kaotuse. 2009. majandusaastal majandustegevust ei toimunud. Pankrotimenetluse algatamise seisuga puuduvad võlgnikul töölepinguga töötajat. Töölepingud lõpetati 2008. majandusaastal koos äriühingu aktiivse majandustegevuse lõpetamisega.

Konto nr. 170000905936, Nordea Bank Finance, saldo seisuga 29.10.2009. a 2,63 krooni;

• •

Konto nr. 221030573315, Swedbank, saldo seisuga 29.10.2009. a 5,20 krooni; Konto nr. 10220079984011, SEB Pank, saldo seisuga 29.10.2009. a 14,98 krooni.

Kõik kolm arveldusarvet on arestitud kohtutäiturite poolt maksuameti nõude täitmiseks. Võlgniku poolt esitatud andmetel (raamatupidamise materjalid ning seletused) sularaha kassas ei ole. Võlgniku rahalised vahendid seisuga 29.10.2009. a on kokku 22,81 krooni. Nõuded ostjate vastu Võlgniku raamatupidamise andmetel on OÜ-l Rekkamees seisuga 29.10.2009. a nõuded ostjate vastu kokku summas 98 128,04 krooni. Võlgniku juhatuse liikme poolt antud ütluste kohaselt on aga tegemist raamatupidamise eksitusega ning juhatuse liikmele teadaolevalt peaksid nõuded olema täidetud. Nõuete sissenõutavust hinnates on ajutine haldur seisukohal, et arvestades arvete väljastamise aega, 2006. ja 2007. majandusaastad, siis on nõuded teatud osas aegunud (Uponor Eesti OÜ arve nr 26102, summas 33 187,50 krooni; Paroc Eesti AS arve nr 26072, summas 2 938,20 krooni; AS Keslog arve nr 26035, summas 25 195,10 krooni; Norgips OÜ arve nr 26053, summas 3 115,20 krooni). Samuti on nõuete sissenõutavus küsitav , kuna võlgnikul ei ole esitada nõuete alusdokumente ega muid tõendeid teenuse saamise kohta. Ajutise halduri hinnangul on ei ole nõuded ostjate vastu sissenõutavad ning neid tuleb hinnata väärtuses 0 krooni. Muud nõuded ja ettemaksed OÜ-l Rekkamees on bilansis kajastatud lisaks ostjate laekumata arvetele ka lühiajaline laen summas 6 658 krooni. Juhatuse liikme ütluste kohaselt ei ole talle teada, kelle vastu nimetatud nõue on suunatud ja millest see tuleneb. OÜ Rekkamees bilansside kohaselt on see tekkinud 2008. majandusaastal. Ajutine haldur on pöördunud nimetatud info saamiseks OÜ-le Rekkamees raamatupidamisteenust osutava äriühingu poole, et tuvastada lühiajalise laenu saaja jm võla väljanõudmiseks vajalikud asjaolud. Ajutine haldur on seisukohal, et lühiajalist laenu lähtudes tema tekkimise ajast võib hinnata nominaalis. Seega OÜ Rekkamees muude lühiajaliste nõuete väärtus on 6 658 krooni. Põhivara Võlgniku poolt esitatud bilansis on seisuga 30.06.2009. a kajastatud põhivara väärtuses 2 005 953,60 krooni. Võlgniku juhatuse liikme poolt ajutise halduri teabenõudele saadetud vastuse p 8 on võlgniku juhatuse liige märkinud, et põhivara puudub.

Vastavalt Maanteeameti poolt päringule saadetud vastusele ei oma võlgnik enam registrisse kantud sõidukeid. Enamus sõidukeid ja haagiseid on võõrandatud vastavalt registriandmetele 2008 II ja III kvartalis.

mark

reg nr

võõrandamise kuupäev võõrandatud

Floor (1986,haagis) MB (1988)

987BK

780AKF

5.06.2008 10.11.2006

MB (1995)

759MDS

18.04.2008

Iveco (1998)

737AMX 18.04.2008

MB (1985)

290AKT

5.06.2008

MB ( 1998 )

267AOZ

22.04.2008

257APY

16.04.2008

MB ( 1996 ) Schenk haagis)

250BM

5.06.2008

Scania ( 1987)

148AZL

24.07.2008

706MFK

22.04.2008

10 MB ( 1993 )

(1978,

OÜ Varuosad välismaale OÜ Varuosad OÜ Varuosad OÜ Varuosad OÜ Varuosad OÜ Kaevemeister OÜ Varuosad Kasutusest loobutud OÜ Varuosad

Lisaks on võlgnik üle andnud kolmandatele isikutele kapitalirendil olnud sõidukid nende jääkmaksumusega, mille suurust võlgniku juhatuse liige ei osanud öelda. Vara võõrandamise alusdokumentatsioon puudub võlgnikul. Bilansivälised varad Võlgnikul bilansivälised varad puuduvad. Vara koormamine Võlgniku olemasolev vara ei ole koormatud üüri-, pandi- ega muude lepingutega. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku raamatupidamises kajastatud varade seisu, nende kajastamise ning nõuete aluseks olevate dokumentidega ning hindab OÜ Rekkamees vara ja õiguste võimalikuks väärtuseks pankrotimenetluse algatamise seisuga, lähtudes konservatiivsusest, maksimaalselt 6 680,81 kroonile.

Võlgniku teadaolevad kohustused.

Ajutine haldur on välja selgitanud, et OÜ Rekkamees teadaolevad kohustused kokku on 1 444 401,75 krooni ja moodustuvad alljärgnevalt: Võlgnevused tarnijatele Kokku võlgneb OÜ Rekkamees raamatupidamise andmetel seisuga 29.10.2009. a tarnijatele 564 940,54 krooni. Tegemist on 2007. ja 2008. majandusaastal jooksvast äritegevusest tekkinud nõuetega. Kokku on äriühingul 16 tarnijast võlausaldajat. Suuremad võlausaldajad on Swedbank Autopargi Juhtimise AS, võlasumma 163 931,23 krooni ja AS Haagiserent summas 152 177,15 krooni. Maksuvõlad OÜ Rekkamees raamatupidamise andmetel moodustavad võlgniku maksuvõlad seisuga 30.06.2009. a kokku 601 839 krooni ning maksuameti intressinõue on 291 306 krooni. Maksu- ja Tolliameti andmetel moodustab maksuvõlg 29.10.2009. a seisuga kokku 746 238,02 krooni. Erinevused on võlgniku ja maksuameti andmetes intressi ja raskeveokimaksu osas. Võlgniku ja Maksu-ja Tolliameti erinevus maksuvõla suuruses on tingitud maksuvõla kajastamise ajalisest vahest ning sellest tingitud intressi muutumisest. Ostjate ettemaksed Vastavalt võlgniku poolt esitatud raamatupidamise andmetele ei ole võlgnik tasunud ettemakseid. Võlad töötajatele ja töövõtjatele Seisuga 29.10.2009. a puuduvad OÜ-l Rekkamees täitmata kohustused töötajate ja töövõtjate ees. Muud laenu ja kapitalirendikohustused OÜ-l Rekkamees on seisuga 29.10.2009. a lühiajalised laenukohustusi kokku summas 13 683,79 krooni. Raamatupidamise andmete kohaselt on OÜ-l Rekkamees ettemaks Balti Autoliising AS-le 62 093,16 krooni. Võlgniku andmetele sellist ettemaksu ei tohiks olla, mistõttu on ajutine haldur pöördunud info saamiseks Balti Autoliisingu poole teabe saamiseks. Seisuga 30.11.2009. a ei ole Balti Autoliising oma vastust edastanud.

Lühiajaliste kohustuste all on võlgnik kajastanud ka lühiajalisi laene krediidiasutustelt summas 38 000 krooni ning liisingumakset summas 10 409,37 krooni. Ajutise haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga moodustavad võlgniku poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 1 444 401,75 krooni. Võlgniku olemasolev vara on kokku maksimaalselt 6 680,81 krooni ning kohustused on 1 444 401,75 krooni. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku olemasolev vara ei kata pankrotimenetluse kulusid.

OÜ Rekkamees põhitegevuseks oli litsentsivabade transporditeenuste osutamine Eesti Vabariigis. OÜ Rekkamees alustas majandustegevusega 2005. a viimases kvartalis. Äriühingu tegevusalaks oli litsentseerimata transporditeenuse osutamine Eesti Vabariigis. Esimene majandusaasta (2005 lõpp ja 2006) lõppes 31.12.2006. a ning majandusaasta lõpetati 1 495 723 kroonise kasumiga, mis teeniti 5 573 112 kroonise müügituluga. 2007. majandusaastal jätkas OÜ Rekkamees majandustegevust ning 8 380 728 kroonise müügitulu juures teeniti kasumit 1 849 450 krooni. 2007. a majandusaasta lõpus oli raamatupidamise andmetel oluline osa OÜ Rekkamees käibevahenditest kassas. Kassa jääk seisuga 31.12.2008. a oli kokku 1 648 704,22 krooni. 2008. majandusaastal langes müügitulu 2 180 471 kroonini, lisaks teeniti vara müügist kasumit 246 352 krooni, seega äriühingu 2008. majandusaasta tulud kokku olid 2 426 823 krooni. Äriühingu kahjum aga 3 867 396,87 krooni. Äriühingu majandustegevus lakkas sisuliselt 2008. majandusaasta II kvartalis. 2009. majandusaastal puudus müügitulu täielikult ning äriühingu tegevus oli lakanud. Samas teenis äriühing jätkuvalt kahjumit 202 940 krooni. Pankrotimenetluse algatamise seisuga puuduvad töölepinguga töötajat. Töölepingud lõpetati 2008. a II kvartalis koos äriühingu aktiivse majandustegevuse lõpetamisega. Käesolevas menetluses ei ole ajutine pankrotihaldur välja arvutanud finantsseisundit kajastavaid suhtarvusid, kuna äriühing on ise deklareerinud oma maksejõuetust, äriühingu majandustegevus on seiskunud ning arvestades äriühingu bilansis kajastatud majandusnäitajaid on äriühing vaieldamatult püsivalt maksejõuetu.

Kuna OÜ Rekkamees on ise esitanud pankrotiavalduse ja deklareerinud oma maksejõuetust ei hakka ajutine pankrotihaldur analüüsima võlgniku maksevõimelisust. Äriühing on ajutise pankrotihalduri hinnangul püsivalt maksevõimetu, kuna äriühingu varad ei kata äriühingu kohustusi. Lisaks tuleks arvestada asjaoluga, et äriühingu bilansis kajastatud näitajad / varade osas/ ei vasta olulises osas tegelikkusele ning äriühingul on varasid oluliselt vähem, kui bilansis kajastatud- sisuliselt puuduvad äriühingul hetkel varad, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja/või pankrotimenetluse kulusid.

Juhatuse liikmete (nii praeguse kui endise) tegevuses esinevad asjaolud, mis annavad eelduse väita, et võlgnik on tahtlikult oma maksevõimet vähendanud, on vara hävitanud, ning raisanud. Võlgniku juhatuse liikmed on teadlikult kasutanud äriühingu vara isiklike ja endaga seotud kolmandate isikute kohustuste täitmiseks pika aja jooksul ja pidevalt. Lisaks on äriühingu juhatuse liige E.S. viivitanud pankrotiavalduse esitamisega ning sellest on tekkinud äriühingule ka täiendavat kahju intressikulude näol. Seisuga 31.12.2008. a oli äriühingu omakapital tugevalt negatiivne, kuid vaatamata sellele ei esitatud pankrotiavaldust vaid sellega viivitati 2009. aasta oktoobrini. Nimetatud ajavahemikul on äriühing kandnud kahju täiendavalt kasvanud intresside näol suurusjärgus 202 000 krooni. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et eeltoodud asjaolusid (võlgniku vara kasutamine ettevõtlusega mitteseotud kulude katmiseks, pankrotiavalduse esitamisega viivitamine, majandustegevuseks vajaliku strateegilise põhivara võõrandamine kolmandatele isikutele jne.) saab pidada rasketeks juhtimisvigadeks Pankrotiseaduse § 28 lg. 2 tähenduses. Ajutine pankrotihaldur ei loe maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Olemasoleva informatsiooni põhjal on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused, maksejõuetus ning pankrotimenetluse algatamine on tinginud eelkõige rasketest juhtimisvigadest, hooletusest ning samuti esinevad kuriteotunnustega teod.

• • •

Nordea Pank – 187 800,00 krooni; Swedbank- 536 250,00 krooni; SEB Pank- 38 375,00 krooni.

Käesoleval ajal puuduvad dokumendid, mille põhjal oleks näha sularaha kasutamine ettevõtlusega seotud tegevuseks kokku summas 2 411 129,22 krooni. Praeguse juhatuse liikme E.S. (pankrotis) ütlused kassa saamise ja sularaha väljavõtmise kohta on vasturääkivad ning ebatäpsed (E.S. on väitnud, et „ kassa üleandmist ei olnud, maksti minu võlgasid“ ning hiljem on väitnud, et „ kassa üleandmine toimus Rakveres“), mistõttu võib eeldada, et kassa jääki ei ole E.S.le ( pankrotis ) summas 1 648 704,22 krooni tegelikkuses üle antud. Eeldatavasti on kassas olevaid rahalisi vahendeid kasutatud isiklike ja kolmandate isikute kohustuste täitmiseks jooksvalt mitme aasta vältel ning tegemist on äriühingule tekitatud kahjuga.

Seega esinevad antud juhul õiguslikud alused nõude esitamiseks mõlema juhatuse liikme vastu, kuid samas on oluline märkida, et mõlemad OÜ Rekkamees juhatuse liikmed on pankrotis: • •

E.S. (pankrotis) pankrot kuulutati välja Viru Maakohtu poolt 10.03.2009. a. Riina Vaher (pankrotis) pankroti kuulutas välja Tartu Maakohus oma 05.10.2009. a. kohtumäärusega.

Lähtudes asjaolust, et eelnimetatud isikud on pankrotis, siis võimalik nende vastu nõuete esitamine ja ka esitatud nõuete rahuldamine on majanduslikult küsitav. Ülekanded juhatuse liikmetele 2008. majandusaastal on OÜ Rekkamees arveldusarvelt teostatud ülekandeid juhatuse liikmetele alljärgnevalt:

• •

E.S.`le (pankrotis) kokku summas 179 600 (selgitustega laenu tagastus ja majanduskulud); Riina Vaher`ile (pankrotis) kokku summas 28 900 (selgitusega majanduskuludeks).

Dokumente, mis tõestavad, et majanduskulude katteks teostatud maksed on tehtud ettevõtlusega seotud kulude kandmiseks esitatud ei ole, seega on võimalik nimetatud summade ulatuses esitada nõuded juhatuse liikmete vastu.

Põhivara Võlgniku andmetel on ta võõrandanud kogu OÜ Rekkamees põhivara. Võõrandamise tingimusi tõendavaid raamatupidamise dokumente esitatud ei ole. Ajutine haldur ei ole pankrotimenetluses tuvastanud seoses põhivara võõrandamisega selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114, kuid ajutine haldur ei välista selliste võimaluste tekkimist pankrotimenetluse käigus, kui osutub võimalikuks täiendavate dokumentide väljanõudmine tehingu teinud osapooltelt. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu.

Ajutises menetluses kogutud materjalidest nähtub, et OÜ Rekkamees on maksejõuetu ning see pole ajutise iseloomuga. Võlgnik on tegevuse lõpetanud juba 2008. majandusaastal. Hetkel puuduvad nii kliendibaas, töötajad kui ka vahendid teenuse pakkumiseks, seega puudub võimalus tegevuse jätkamiseks ja seeläbi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on ajutise pankrotihalduri arvates rasked juhtimisvead ja hooletus ning suure tõenäosusega võib maksejõuetuse põhjuseks olla ka kuriteotunnustele vastav tegu, samuti on oluliselt viivitatud pankrotiavalduse esitamisega ning sellega on tekitatud äriühingule täiendavat kahju. Kuna äriühingul puuduvad rahalised vahendid ja olemasolevast varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ning juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei soovi tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulusid, siis tuleks OÜ Rekkamees pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Vastavalt PankrS § 29 lg 2 võib kohus lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele ka siis, kui vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning võlausaldaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 31 lg 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus käesoleva seadusse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks koht deposiiti kohtu määratud summa. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest või muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtudeposiiti. Arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, võiks kohus anda võlausaldajatele tähtaja menetluskulude katteks kohtu deposiiti rahaliste vahendite kandmiseks. Menetluskulude esialgseks suuruseks oleks ca 50 000 krooni sh. ajutise halduri tasu ja kulud.

KOHTUISTUNG JA KOHTU 03.12.2009. a MÄÄRUS

Kohus tegi 03.12.2009. a kohtumääruses võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi tasumise 50 000 krooni hiljemalt 05.01.2010. a (tl 65-67). Kohtumääruse resolutsioon avaldati 07.12.2009. a Ametlikes Teadaannetes (tl 75). Suurematele võlausaldajatele (Maksu- ja Tolliamet, Swedbank Autopargi Juhtimise AS ja AS Haagiserent) saatis kohus kohtumääruse ja ajutise pankrotihalduri aruande elektrooniliselt (tl 72).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Ajutine pankrotihaldur taotles ajutise halduri tasu määramist summas 11 000 krooni ning pankrotimenetluses tehtud kulutuste katteks 1 394 krooni väljamõistmist Advokaadibüroo Alvin Rödl & Partner OÜ-le.

Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus tasu ja kulutuste suuruse osas on põhjendatud.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.