Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord

Muud pankrotimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Ajutine pankrotihaldur võib määruse peale sama tähtaja jooksul samas korras kaevata temale määratud tasu osas. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

Sisulised asjaolud ja menetlusosaliste esitatud väited Võlausaldaja Swedbank AS esitas 25.05.2009.a Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse OÜ Amiwert Arendus suhtes. Avalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja (tolleaegse ärinimega AS Hansapank) ja OÜ Amiwert Arendus 08.12.2006.a garantiilepingu nr 06-186747-G (tl 6, pealkirjastatud garantiikirjana, edaspidi garantiileping), mille punkti 1 alusel garanteerib võlgnik võlausaldajale võlausaldaja ja MAB Arendus OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr 06-186747-JI (laenuleping koos lisaga tl 7-13) tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise garantiikirjas toodud tingimustel. Vastavalt garantiilepingu punktile 2 tagab võlgnik kõigi laenulepingust tulenevate võlausaldaja nõuete hüvitamise garantiisumma ulatuses (3 000 000 krooni), kusjuures garantiilepingust tulenev võlgniku kohustus võlausaldaja ees ei sõltu laenulepingust ega selle kehtivusest. Laenusaaja laenusummat kokkulepitud tähtajaks ei tagastanud. Seoses kohustuste rikkumisega algatas võlausaldaja laenusaajale kuuluva kinnisvara suhtes täitemenetluse (avaldus kohtutäiturile tl 14). Täitmisavalduse esitamise seisuga oli laenusaaja võlgnevus võlausaldaja ees 16 538 410.38 krooni. Võlausaldaja nõudis mitmete tähitud kirjade ja teadetega võlgnikult garantiisumma tasumist ning hoiatas pankrotiavalduse esitamisest, kuid võlgnik summat ei tasunud ega reageerinud ühelegi nõudele. Võlgnik esitas enne eelistungit rea vastuväiteid (tl 82-86), seda nii reaalse maksejõulisuse osas kui ka selle osas, et pankrotihoiatust ei ole tema kätte saanud. 2 (4)

Tsiviilasi nr 2-09-24336 Kohus pidas pankrotiavaldust piisavalt põhistatuks ning algatas 10.11.2009.a määrusega võlgniku pankrotimenetluse, nõudes võlausaldajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele 30 000 krooni. Ajutiseks pankrotihalduriks määrati Andrus Õnnik. Kohtuistungil kinnitas võlausaldaja esindaja, et nõustub ajutise pankrotihalduri aruandes toodud järeldustega ning pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlausaldaja ei nõustu nimetatud summade katteks kohtu deposiiti rohkem raha maksma ning on ilmne, et ka teine suur võlausaldaja – Eesti Vabariik (võlgniku maksuvõlg on üle 4 miljoni krooni) – seda ei tee. Võlgniku esindaja selgitas, et võlgniku majandustegevust ei toimu ning töötajaid ei ole. Võlgnik ei nõustu ajutise pankrotihalduri aruandes viidatud väidetava ABV Linnaarendus OÜ (pankrotis) laenu käenduskohustusega summas 45 180 123.91 krooni, kuid sellele vaatamata ei ole võlgnikul reaalset vara, millest katta isegi pankrotimenetluse kulusid. ABV Linnaarendus OÜ pankrotimenetluses ei ole mitu kuud müüdud ühtki korterit ning seega ei õnnestu võlgnikul raha saada. Muus osas nõustus võlgnik ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga ning pankrotimenetluse lõpetamisega raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri (edaspidi ajutine haldur) aruande kohaselt on võlgnikul võlgu vähemalt 54 028 587.11 krooni eest, vara on aga pangakontol 3.48 krooni. Võimalik oleks tagasi võita 20.10.2008.a sõlmitud nõude loovutamise leping (võlgnik loovutas oma ligemale 14 miljoni krooni suuruse nõude pankrotistunud ABV Linnaarendus OÜ vastu Actum Consult OÜ-le 40%-lise hinnaga), kuid selle tagasivõitmiseks on vaja märkimisväärseid vahendeid pankrotimenetluseks, mida osaühingul ei ole. Ettevõte on selgelt maksujõuetu ja see ei ole ajutine, rasket juhtimisviga ei ole ajutine haldur ettevõtte juhtkonna tegevuses tuvastanud. Maksejõuetuse tekke peapõhjuseks on ajutise halduri hinnangul peamise telliha ABV Linnaarendus OÜ pankrotistumine olukorras, kus võlgniku põhitegevuseks olid erinevad kinnisvara arendusprojektid. Nii ABV Linnaarendus OÜ, MAB Arendus OÜ kui võlgnik on omavahel tihedalt seotud äriühingud (sarnane omanike ja juhatuse liikmete ring). Kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruandes esitatud seisukohtade juurde, kuigi ta ei osanud selgitada ega esitada dokumenti, millisel alusel on võlgniku võlgade nimekirjas rohkem kui 45 miljoni krooni suurune käenduskohustus. Ajutine haldur avaldas veendumust, et Maksu- ja Tolliamet ei ole nõus käesolevat pankrotimenetlust finantseerima. Kohtu seisukohad ja põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste ja ajutise halduri seletuse ja uurinud kirjalikke tõendeid (sh halduri aruanne), leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu. Võlgnikul puudub reaalne vara ning kuigi on võimalik tagasi võita ligemale 14 000 000krooni väärtuses tehing, on nii tehinguga loovutatud nõude vastaspool pankrotis kui ka tagasivõitmise protsess aeganõudev ja kulukas ning seega esinevad pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 nimetatud asjaolud. Kohus nõustub ajutise halduri arvamusega, et võlgnik on maksejõuetu, kuigi tema võlad ei ole sellises ulatuses nagu aruandes esitatud. Aruandele ei ole lisatud ning keegi menetlusosalistest ka ei esitanud vastavat käenduslepingut ABV Linnaarendus OÜ (pankrotis) laenu tagamise osas, seega ei saa nimetatud kohustust võlgniku omaks pidada. Kuid muud võlgnevused summas ligemale 9 miljonit krooni (suurema osa moodustavad maksuvõlg ja Swedbank AS nõue) annavad vara puudumisel piisava aluse maksejõuetuse tuvastamiseks. Majandustegevust ettevõttes ei toimu juba ligemale aasta. Kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga asjas tuvastatud ei ole, asjas esitatu põhjal on selge, et pankrotisituatsiooni põhjustas ebaõnnestunud arendusprojekt ning sellega tegelenud lähikondse ettevõtte pankrot. Seega on tegemist maksejõuetusega muudel asjaoludel PankrS §

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-09-24336 22 lg 5 mõttes. Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada vastava sisuga teade, panna ajutisele pankrotihaldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimine ja kustutamine äriregistrist PankrS § 29 lg 8 kohaselt, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Dokumentide hoidjaks tuleb tema nõusolekul ja vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 määrata OÜ Amiwert Arendus endine juhatuse liige Alari Tinno, kes on esitanud äriregistrile ka viimase võlgniku majandusaasta aruande Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Pankrotimenetluse kuludeks võiksid antud juhul PankrS § 150 lg 1 p 1, 2 ja 5 kohaselt olla kohtukulud (võlausaldaja tasutud riigilõiv ja menetlusosaliste võimalikud õigusabikulud), ajutise halduri tasu ja kulutused. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmääraks 1500 krooni, ajutine haldur palub välja mõista tasu 1000 krooni tunni eest kokku 21 500 krooni (ei sisalda sotsiaalmaksu). Lisaks on ajutine haldur taotlenud vajalike kulutuste väljamõistmist oma büroole summas 23 krooni (sh käibemaks), esitades AS Control vastava arve. Kohtuistungil nõustusid menetlusosalised järgmise lahendusega: halduri tasu ja kulutused ning tasult arvestatav sotsiaalmaks makstakse võlausaldaja poolt kohtu deposiitarvele kantud rahast, ülejääv osa tagastatakse võlausaldajale ning muud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Selline lahendus on kohtu hinnangul kooskõlas PankrS § 150 lg 4 mõttega ja tegelike oludega. Kohus leiab, et ajutise halduri ajakulu on põhjendatud, sama kehtib ka tunnitasu määra kohta – ajutine haldur pidi aruande koostamiseks analüüsima õiguslikult küllaltki keerukaid nõude loovutamise lepinguid, ka võlgniku kättesaadavus oli raskendatud.

Toomas Talviste Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.