Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Avalduse kohaselt asutati OÜ Revo Ehitus 1998. Osaühingu osanikeks on Andres Puri ja Jaanus Lauri. Peamisteks tegevusaladeks üldehitus- ja remonditööd ning ehituse peatöövõtt. Peamisteks töösuundadeks oli rekonstrueerimistööd ja uusehituste taastamine. OÜ Revo Ehitus maksejõuetuse põhjuseks on raha saamata jäämine ühelt tellijalt, OÜ-lt Rannu Bangeman. 2007 hilissügisel alustati OÜ-le Rannu Bangeman viilhalli ehitust. Võlgnik ehitas objekti valmis, andis tähtaegselt üle ning jäi raha ootama. Raha jäi laekumata ja seoses sellega jäi saamata ~1,6 miljonit krooni. Tekkisid võlad maksuameti, tarnijate ja töötajate ees. Võlgnik püüdis maksusid ajatada, kuid kuna raha ei laekunud, siis ei suutnud ajatamisgraafikust kinni pidada. Pärast seda kui Maksuamet arestis arveldusarve, on osaühingu tegevuse jätkamine võimatu. 09.06.2009 kuulutati välja OÜ Rannu Bangeman pankrot. Praeguseks on selge, et tehtud töö eest jääb raha saamata. Omakapital on muutunud negatiivseks, majandustegevus on lõppenud, töölepingud töötajatega lõpetatud. OÜ Revo Ehitus ei suuda täita kõiki oma kohustusi ja see suutmatus ei ole ajutine. Tartu Maakohus algatas 19. novembri 2009 määrusega OÜ Revo Ehitus pankrotimenetluse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Miti ja keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et OÜ Revo Ehitus on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Äriühingu majandustegevus on 2009 II poolest täielikult seiskunud, puuduvad põhitegevuseks vajalikud varad, töö- jms lepingud. Võlgniku netovara on juba 2009 jaanuarist märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole mingit märki, et osanikud sooviks täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset taastada. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõukäivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Ilma mahukate investeeringuteta käesoleval hetkel ei ole enam võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. OÜ Revo Ehitus alustas oma tegevust 1998. majandusaasta teisest poolest ning peamiseks tegevusalaks on olnud üldehituse- ja remonditööd ning ehituse peatöövõtt. Tellijateks olid nii erakui ka riiklikud tellijad. Kuni 2005. majandusaastani oli äriühingu majandustegevus suhteliselt heitlik. Osaühingu tegevust mõjutas tugevalt ehitustööde sessoonsus (st aasta esimeses kvartalis oli tööde maht väga väike). Arvestades 2000. majandusaasta äärmiselt kesiseid majandustulemusi (äriühingu tegevusest saadi kahjumit summas 518 130 krooni ning äriühingu omakapital oli muutunud negatiivseks summas 476 535 krooni) arutleti isegi äriühingu suhtes pankroti väljakuulutamist. Äriühingu omakapitali seisu taastamiseks loobus üks äriühingu osanikest - Andres Puri 2001. majandusaastal oma laenunõudest äriühingu vastu summas 570 000 krooni. Edasistel majandusaastatel toimunud käibe kasv ning tegevusest saadav kasum innustas äriühingu juhtkonda

tegevust jätkama ja arendama. Ka 2007. majandusaastal jätkus OÜ Revo Ehitus tegevuse kasv (käive juba 22 448 699 kr). 2006. majandusaasta häid majandustulemusi arvestades ning 2007. majandusaastal jätkunud üleüldise ehitusbuumi taustal otsustasid OÜ Revo Ehitus osanikud koosoleku otsusega 20.04.2007 maksta osanikele esmakordselt kogu äriühingu tegevuse jooksul dividende kogusummas 400 000 krooni. Suurema osa OÜ Revo Ehitus 2007. majandusaasta arvestuslikust müügitulust kujunes peatöövõtutööna tehtud töödest OÜ-le Rannu Bangeman (tootmishoone-viilhalli ehitus Rannus) ning AS-le Oskar LT (tootmishoone juurdeehitusest Viljandimaal Saarepeedil). Kummagi objekti puhul planeeriti tööde jätkumist ka 2008. majandusaastal. 2008. majandusaastal jahtus ehitusturg märgatavalt võrreldes varasemate aastatega ja nii kuivasid järk-järgult kokku ka OÜ Revo Ehitus tööde mahud. Suurimateks objektideks 2008. majandusaastal jäidki eelmisel majandusaastal alustatud ehitused OÜ-le Rannu Bangeman ja AS-le Oskar LT. Kuigi OÜ Revo Ehitus andis valminud objekti tähtajaliselt üle OÜ-le Rannu Bangeman jättis OÜ Rannu Bangeman tehtud töö eest 1,6 milj krooni tasumata. Ehitustööde eest olulises summas raha tähtajaks laekumata jäämine tekitas OÜ Revo Ehitus võlad enda tarnijatele, töötajatele kui ka maksuametile. Võlgade tähtajaks tasumata jätmisega seoses hakkasid kasvama viivitusintressi võlad. Lootuses, et raha siiski kohe-kohe laekub, taotles OÜ Revo Ehitus 2009 alguses Maksu- ja Tolliametilt maksude tasumise ajatamist, mida ka võimaldati. Kahjuks kuulutati OÜ Rannu Bangeman suhtes 09.06.2009 välja pankrot ning OÜ-l Revo Ehitus jäigi raha saamata (OÜ Rannu Bangeman varad olid koormatud pandiga ning pandipidaja nõuded ületavad pankrotivara müügihinda). Kuna OÜ Revo Ehitus ei olnud suuteline ajatamise graafikut täitma tühistas Maksu- ja Tolliamet maksude ajatamise otsuse ja arestis äriühingu arveldusarved. Eeltoodud põhjustel on OÜ Revo Ehitus majandustegevus 2009. majandusaasta teises pooles lõppenud ja töölepingud töötajatega on lõpetatud ning juhtkond on esitanud kohtule avalduse äriühingu suhtes pankrotimenetluse algatamiseks. OÜ Revo Ehitus raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt on äriühingu majandustegevus olnud perioodil 1998-2000 heitlik. Teatava stabiilsuse saavutas äriühing 2001. majandusaastal ning edaspidi on äriühing tegutsenud üldjuhul tõusujoonel – äriühingu müügitulu ja varade maht on järjest kasvanud. Hüppeline käibe ja bilansimahu kasv on toimunud 2006. ja 2007. majandusaastal. Sama kiire kui oli äriühingu tegevuse ja müügitulu kasv 2006.-2007. majandusaastal on olnud ka tema langus perioodil 2008.-2009. majandusaastal. Äriühing on sattunud liigsõltuvusse võõrkapitalist faktiliselt 2008. majandusaasta lõpuks ja edaspidi on see ainult süvenenud. Äriühingu äritegevus on toimunud 2008.-2009. majandusaastal märkimisväärse kahjumiga. OÜ Revo Ehitus likviidsusnäitajad on muutunud mitterahuldavaks 2009. aasta alguses. Äriühingu omakapital on muutunud negatiivseks hiljemalt 2009. aasta jaanuarikuu lõpuks. Samast ajast ei kata äriühingu koguvara enam ära äriühingu kohustusi. Võlgnikul on seisuga 19.11.2009 teadaolevalt järgmine vara väärtusega mitte enam kui 5100 krooni: 1) raha 0 krooni; 2) nõue Merko Tartu AS vastu summas 5100 krooni; 3) nõue OÜ Rannu Bangeman (pankrotis) vastu summas 1 634 267,60 krooni. OÜ Rannu Bangeman suhtes on 09.06.2009 kuulutatud välja pankrot. Pankrotimenetluse läbiviimisel on selgunud, et võlgniku varad on koormatud pandiga ning pandipidaja nõuded ületavad olemasoleva vara väärtust. Eeltoodut arvestades on vähetõenäoline, et OÜ Rannu Bangeman pankrotimenetluses tehakse jaotiste väljamakseid OÜ Revo Ehitus nõude rahuldamiseks. Eeltoodut arvestades peab ajutine haldur põhjendatuks nimetatud isiku vastu nõude lootusetuks hindamist ja kuluks kandmist. Suure tõenäosusega ei õnnestuks ka halduril nimetatud isiku vastu nõudeid reaalselt sisse nõuda ja seeläbi pankrotivara suurendada. Võlgniku võlgade suurus on vähemalt 2 956 833,79 krooni: 1) võlad tarnijatele 313 027,74 krooni; 2) maksuvõlad 1 414 962,27 krooni; 3) võlad töötajatele netosummas 495 043 krooni; 4) võlad aruandelistele isikutele 642 068 krooni (võlg Andres Purile, isiku poolt äriühingu huvides tehtud kulutused); 5) muud viitvõlad 91 732,78 krooni. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000 krooni. Sellest hetkest alates, mil osaühingu netovara vähenes alla seaduses sätestatud alampiiri, oli

äriühingu juhatuse liikmetel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Hiljemalt 2009 jaanuarikuu lõpuks (seisuga 31.01.2009 moodustas omakapital –3455,93 krooni) äriühingu omakapital mitte ainult ei langenud pöördumatult alla poole osakapitalist, vaid muutus lausa negatiivseks (st äriühingu varad ei katnud ära äriühingu kohustusi ning sisuliselt tegutseti võlausaldajate arvel). Mitte miski äriühingu edasises tegevuses ei viidanud võimalusele, et samal viisil äritegevuse jätkamisel, suudab äriühing mõistliku aja jooksul (ÄS §-st 180 tulenevalt 20 päeva jooksul) omakapitali taastada ning makseraskused ületada. Seisuga 19.11.2009 moodustab äriühingu arvestuslik netovara juba -2 707 429 krooni. Äriühingu juhatuse poolt esitati pankrotiavaldus kohtule alles 11.11.2009, s.o oluliselt hiljem pärast alalise maksejõuetuse ilmnemist lähtudes võlgniku enda raamatupidamisandmetest. Eeltoodut arvestades on OÜ Revo Ehitus juhatuse liikmed rikkunud äriseadustiku §-des 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Äriseadustiku §-des 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustuste rikkumine vastab formaalselt karistusseadustiku §-des 380 ja 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele. OÜ Revo Ehitus maksejõuetus on hakanud kujunema 2008. majandusaasta II poolest, mil äriühingu käive järsult ja pöördumatult vähenes, samas kui püsikulude struktuur ja summad jäid enam-vähem muutumatuks. Käibe vähenemist ja äriühingu alalise maksejõuetuse kujunemist võib siduda: 1) järsu majanduslangusega ehitussektoris ning sellest tulenevalt ka OÜ Revo Ehitus poolt osutatavate teenuste (üldehitus- ja remonditööde) järele nõudluse järsu vähenemisega; 2) OÜ Revo Ehitus suutmatusega tegevust vastavalt muutunud turuolukorrale piisavalt kiiresti ümber korraldada; 3) deebitoride suutmatus oma kohustusi OÜ Revo Ehitus ees nõuetekohaselt täita, mis tõi objektiivselt kaasa OÜ Revo Ehitus võimetuse nõuetekohaselt täita kohustusi enda võlausaldajate ees (nn ringvõlgnevuse tekkimine). Nimetatud asjaolu on toonud kaasa OÜ Revo Ehitus võlgade suurenemise viivitusintresside näol; 4) alates 2009. aasta jaanuarist äriühingu alakapitaliseeritus; osanike suutmatus/soovimatus investeerida ettevõttesse täiendavat kapitali, millega tekkinud finantsraskustest väljuda ning äriühingu tegevust arendada; 5) potentsiaalsete investorite huvi puudumine madalseisus oleva äriühingu vastu, mistõttu ettevõttesse ei ole õnnestunud saada investeeringuid ka väljastpoolt; 6) äriühingu juhatuse liikmete poolne raske juhtimisviga, mis seondub pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse täitmata jätmisega. Äriühingu omakapital on alates jaanuarist 2009 kuni pankrotimenetluse algatamiseni olnud negatiivne, ehk teisisõnu on äriühing tegutsenud sel perioodil sisuliselt võlausaldajate vara arvel. Kahjumiga tegevuse jätkamine vaatamata sellele, et äriühingu omakapital oli hävinud, saab käsitleda pankrotiseaduse § 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana (võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumine tahtlikult või raske hooletuse tõttu). Seaduses sätestatud toimingute viivitamatu tegemata jätmisega on äriühingu juhid aidanud kaasa sellele, et äriühingu maksejõuetus on nii ulatuslik. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Käesoleval hetkel puuduvad OÜ-l Revo Ehitus igasugused rahalised vahendid nii ajutise pankrotimenetluse kui ka pankrotimenetluse läbiviimiseks. OÜ Revo Ehitus pankrotimenetlusel puudub mõte juhul, kui pankrotivara ei suudeta läbi pankrotimenetluse suurendada sedavõrd, et oleks võimalik rahuldada ka võlausaldajate nõudeid. OÜ Revo Ehitus pankrotimenetluses on pankrotivara suurendamine võimalik aga vaid läbi juhatuse liikmete vastu algatatavate kohtumenetluste, millega seotud kulude katteks OÜ-l Revo Ehitus igasugused vahendid puuduvad.

Eeltoodut arvestades peavad OÜ Revo Ehitus võlausaldajad olema nõus finantseerima pankrotimenetlust ning selle raames võimalike algatatavate kohtumenetlustega seotud kulusid. Samas ei saa ajutine haldur kuidagi garanteerida, et pankrotimenetluses läbiviidava kohtumenetluse tulemusena õnnestub halduril pankrotivara ka faktiliselt niipalju suurendada, et võlausaldajatel sellest mingit kasu oleks. OÜ Revo Ehitus suurim võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet on teatanud, et ei pea OÜ Revo Ehitus pankrotimenetluse finantseerimist otstarbekaks. Seoses OÜ Revo Ehitus pankrotimenetluse algatamisega on juba tekkinud ajutise pankrotimenetluse kulud. Lisaks võib prognoosida täiendavaid kulutusi seoses töötajatele hüvitiste saamiseks taotluse koostamisega Töötukassale. Pärast pankroti väljakuulutamist tuleks aga pankrotihalduril täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad koheselt rahalised väljaminekud (PankrS § 34 lg 1; § 130 lg 5). Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Revo Ehitus pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 130 lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. OÜ Revo Ehitus dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Andres Puri. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste suuruseks kokku 14 384,18 krooni, millest ajutise halduri tasu 11 375 krooni mõista välja ajutise halduri Küllike Mitt’i kasuks ja hüvitis kulutuste katteks 3009,18 krooni OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Ajutine haldur on teinud tööd 26,25 tundi tunnitasuga sõltuvalt toimingu keerukusest 300 – 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades justiitsministri 18. detsembri 2003 määrusega nr 71 kehtestatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ §-des 2; 7 lg 1, 2 sätestatut, ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata Küllike Mitt’ile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest 11 375 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 3754 krooni, ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks koos käibemaksuga 3009,18 krooni. Ajutine haldur ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Kohus leiab, et arvestades juhatuse liikmete poolt sedavõrd hilinenult esitatud pankrotiavaldust (äriseadustiku §-des 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustuste rikkumine), et võlgnikul endal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude katteks ja ka TsMS §-s 146 lg 1 p 2 sätestatut, tuleb ajutise menetluse kulud OÜ-l Revo Ehitus rahaliste vahendite puuduolevas ulatuses panna juhatuse liikmete Andres Puri ja Jaanus Lauri kanda ning ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista solidaarselt OÜ-lt Revo Ehitus, Andres Purilt ja Jaanus Laurilt. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.