Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-45287 kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. – TsMS § 187 lg.6 Sisulised asjaolud Placet Group OÜ ja kostja T.-M.T. sõlmisid 10.10.2008.a. kiirlaenulepingu, millega kostja sai laenu 7500.- krooni kohustusega tagastada kogu summa 180 päeva jooksul. Laenu 1. osamakse tagastamise tähtpäevaks 09.11.2008.a kostja laenu osamakset koos intressidega ei tagastanud, samuti ei ole kostja reageerinud OÜ Placet Group korduvatele nõuetele, mistõttu loovutas viimane oma nõude OÜ-le ITM Inkasso. Tulenevalt 11.12.2008.a võla tasumise kokkuleppest nr 27152 tunnistas kostja senist võlgnevust 13 500 kr ja kohustus tasuma hagejale maksegraafiku alusel igakuiselt 12.01.2009 – 12.03.2011.a tuhat krooni kuus, kokku 27 000 kr ning kokkuleppe sõlmimise tasu 350 kr. Kostja tasus 18.01.2009-23.03.2009.a perioodil kokku 3000 krooni hagejale. Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ülejäänud 24 000.00 krooni nõudes. Kuna võlgnik esitas vastuväite, lõpetas kohus 19.11.2009.a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle hagimenetlusse. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale hagiavalduse koostamise seisuga 24.11.2009.a. tagastamata põhivõla 12 000.00 kr ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel 13.04.2009 – 24.11.2009.a, s.o 225 päeva viivitusega tekkinud viivise summas 27 000.- kr (1 % päevas põhivõlalt). Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 8 lg.2, § 76 lg.1, § 100 ja § 101 lg.1 p1, 6, § 113 lg.1 alusel põhivõla 12 000 ja viivise vähendatud summas 12 000 krooni, kokku 24 000.- kr ning kohtukulud, s.h. riigilõiv 2000.00 krooni. Menetluse käik Kostja esitas kohtule 17.12.2009.a kirjaliku vastuse, milles tunnistab hagi osaliselt, st osa mis hõlmab otseselt tema võlga Placet Group OÜ-le, ei nõustu viivisega 12 000 kr, mis on ebamõistlikult suur. Võla tasumise kokkulepet ei ole kostja hagejaga sõlminud. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikult ja leiab, et asja on võimalik lahendada kompromissiga. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 403 ja § 405 lahendada kirjalikus menetluses lihtsustatud korras. Kuna kumbki pool ei ole avaldanud soovi asja menetlemiseks istungil, pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on asjaga, mille hagihind ei ületa 2000 eurot (ca 31 000 kr), siis on võimalik lahendada asi lihtsustatud korras TsMS § 405 järgi. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg. 2, § 76 lg.1, § 113 lg.1alusel ja tõendatud hagiavaldusele lisatud kiirlaenulepingu üldtingimustega , laenusumma maksekorralduse ja osamaksete tasumise maksekorraldustega. Hagiavaldusele lisatud 11.12.2008.a Võla tasumise kokkulepe nr 27152 ei ole poolte poolt allkirjastatud ning kostja eitab sellise kokkuleppe sõlmimist, kokkulepet ei saa lugeda siduvaks. Ka on kokkulepe ebaselge ning võib olla vastuolus Võlaõigusseaduse § 113 lg. 6 sisalduva keeluga arvestada viivist tasumata intressilt. Kokkuleppest ei ole aru saada, millest võlasumma 13 500 kr koosneb ja mis alusel ja määras lisandub põhisummale intress. Ka ei ole hageja hagiavalduses esitanud selget viivise arvestust, mis vastaks laenulepingu tingimustele. Võlaõigusseaduse § 76 lg.1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Kuna laenuandja OÜ Placet Group on nõudeõiguse hagejale loovutanud, on hagejal õigus nõuda laenulepingu alusel rahalise kohustuse täitmist. Kostja ei ole täitnud 10.10.2008.a poolte vahelise tarbijakrediidilepinguga võetud kohustust tagastada krediidisumma 7500.- kr tähtaegselt, so 180 päeva möödumisel laenu saamisest, tasuda krediidisummalt intressi ning tasumisega viivitamisel korral viivist vastavalt kokkulepitud intressimäärale. Hagiavaldusele lisatud 2 (3)

2-09-45287 maksekorraldustest nähtuvalt on kostja tasunud hagejale 19.12.2008.a, 18.01.2009.a, 10.02.2009.a ja 23.03.2009.a kokku 3350.- kr, millise asjaolu üle pooltel vaidlus puudub. Vastavalt laenulepingu p.12 .4 kui laenusaajal on kohustus tasuda laenuandjale üheaegselt erinevaid summasid, kaetakse kohustuste täitmiseks tehtud maksetest esimeses järjekorras võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulutuse ja teenustasud, seejärel tähtajaks tasumata laen, seejärel tähtajaks tasumata intressid vastavalt nende ajalisele järjekorrale alates varasematest võlgnevustest, siis lepingutasu ja pikendamistasu, viivis ja lõpuks leppetrahv ja muud kohustused. Teenustasu nõudeid vms võla sissenõudmisega seotud kulutusi vastavalt VÕS § 128 lg.3 ning laenulepingu järgi ei ole hageja esitanud (v.a. teenustasu võla tasumise kokkuleppelt nr 27152, mis ei ole aga tõendatud ja mida kostja ei tunnista), seega kuulub 3350 krooni maha arvamisele tasumata laenust ning kostja laenuvõla jääk moodustab käesoleval ajal 4150.- krooni (7500 – 3350=4150). Seega on hagejal õigus nõuda 10.10.2008.a maksekorraldusega kostjale ülekantud laenu jäägi 4150.- krooni tagastamist, intressi tasumist vastavalt VÕS § 94 lg.1 ja laenulepingu üldtingimuste p. 6.1 tabelis sätestatule perioodil 10.10.2008 – 09.04.2009.a kasutatud 7500kroonise laenu eest summas 4200.- kr (180 päevase laenuperioodi järgi moodustab intress 7500-krooniselt laenusummalt seega 0,311 % päevas: 4200.- :180 päeva = 23.33 kr päevas). Viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu saab hageja VÕS § 113 lg.1 alusel ja lepingu p. 11.1 tulenevalt nõuda vastavalt kokkulepitud intressi määrale, seega 0,311% põhivõlalt päevas. Viivitusintressi võib VÕS § 113 lg 1 kohaselt nõuda arvates nõude sissenõutavaks muutumisest, kostjal oli kohustus tagastada kogu võlg 180 päeva möödumisel, s.o. 09.04.2009.a, seega viivist saab hageja nõuda TsÜS tähenduses alates lepingu täitmise tähtaja saabumisele järgnevast päevast - alates 10.04.2009.a. Kostja on kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga 31.12.2009.a olnud viivituses 8 kuud ja 20 päeva, mis laenulepingu p. 10.1 kohaselt intressi arvutamiseks määratletud 360-päevase aasta järgi moodustab 260 päeva, viivis 0,311% tasumata 4150- krooniselt põhivõlalt 260 päeva eest moodustab 3355.69 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 11 705.69 krooni, so. põhivõlg 4150.kr, intress 4200.- kr ja viivis 3355.60 kr. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 405 lg. 1 p. 3 võib lihtsustatud korras lahendatavas asjas kohus näha ette ka menetluskulude suuruse. Hageja palub välja mõista kostjalt riigilõivu 2000 kr. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta neid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt ja ligi poole väiksemas ulatuses, jäävad menetluskulud võrdselt poolte kanda ning kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele pool hageja taotletud menetluskulust – 1000 krooni riigilõivu. Tulenevalt TsMS § 174.1 lg.4 ei või käesolevas asjas hilisemat menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 sätestatud korras enam nõuda, v.a. juhul, kui menetluskulusid kindlaksmäärav kohtulahend tühistatakse. TsMS § 178 lg. 2 kohaselt, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, juhul kui kaebuse hind ületab 3000 krooni.

Ingrid Hallas Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.