Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (2)

2-09-59900 kirjalik vastus hagile. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Sisulised asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis OÜ Raha 24 23.12.2006.a kostjaga väikelaenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 3000 kr, kohustudes tasuma lepingu tasu 550 kr ja tagastama laenu hiljemalt 07.01.2007.a Kostja jättis kohustuse täitmata ja tulenevalt 15.05.2007.a nõude loovutamise lepingust Aktiva Finants OÜ ja OÜ Raha24 vahel võlgneb hagejale summas 3000.00 krooni, lepingutasu 550.- kr ja hagi koostamise seisuga 02.11.2009.a kogunenud lepingujärgse viivisena 23 175.- krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg summas 3000.00 krooni, lepingutasu 550.- kr ja viivis vähendatud kujul 2999.- krooni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista vastavalt menetluskulude nimekirjale maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250.- kr, hagilt tasutud riigilõivu 1000.- kr ja õigusabikulu 2500.- krooni. Kohtu seisukoht Kohus edastas hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kostjale ning andis hagile vastamiseks tähtaja 14 päeva hagi kättesaamisele järgnevast päevast alates. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 16.12.2009.a. Kostja tähtpäevaks kohtule vastust hagile ei esitanud ega ole teatanud ka mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on selgitatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus TsMS § 407 lg. 1 alusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg.1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud hageja poolt hagiavalduses märgitud asjaoludel, sest kostja ei ole täitnud oma lepingulist rahalist kohustust ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg.1 tuleb menetluskulud jätta isiku, kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja I.B.’i kanda. TsMS § 173, § 174’ ja § 175 lg.1 alusel, arvesse võttes asja minimaalset keerukust ja lepingulise esindaja töömahtu lahendi saamisel, kohus leiab, et põhjendatud ja vajaliku kohtukuluna saab kostjalt välja mõista hageja kasuks vältimatute menetluskuludena kokku 2500 kr, s.o. hageja kantud riigilõivu hagi esitamiselt 1000.- kr, TsMS § 144 p.7 järgi maksekäsu kiirmenetluses kättetoimetamise võimatuse tõttu rahuldamata jäänud avalduselt riigilõivu 250.kr ja õigusabikulud summas 1250.- krooni, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr. 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalsete piirmäärade.

Ingrid Hallas Kohtunik

Ärakiri õige: I.Hallas/Kohtunik/

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.